· Riigibürokraatia koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskonnas: Võimu korraldamise viis riigis väljendub riigivormis, mis hõlmab: · Riigivalitsemise vormi · Riigikorralduse vormi · Poliitilises reziimi Riigivalitsemise vorm väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet. Peamised riigivalitsemise vormid on vabariik ja monarhia. Vabariik on juba antiikajal tekkinud mittepärilik võimukorraldus, vastandudes monarhiale. Monarhia on pärilik võimukorraldus, mille iseloomulikuks tunnuseks on monarhist riigipea (kuningas, emiir, sultan, sahh) Vabariik: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud vabariikliku riigivalitsemise vormi: · Parlamentaarne vabariik · Presidentaalne vabariik Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi ülimuslikkusel. · Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id). · Valitsus on nimetatud ametisse parlamendi poolt
Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias. Eesti Vabariigi President. Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale ja see jaguneb: Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees asuandekohustuslik (ntks Eesti, Lõuna-Aafrika) Presidentalismis on riigipea ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud.
aastani on tihti nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eestis Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 16561661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga. "Tsaariaeg" on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kirjutistes üldiselt ei kasutata. Ajastut on iseloomustatud ka terminiga "Balti erikord", mis oli rüütelkondade ja linnade omavalitsuslik võimukorraldus ning kestis Venemaa Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal.
Talurahva olukord Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt "kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale . 1. Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. 2. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprots...
5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
· Vabad ja õiglased valimised · Alternatiivsed teabeallikad · Konkurents võimu nimel · Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) · Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud · Kodanikuvabadus ja inimõiguste tagamine · Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA Riigipea on päriliku Mittepärilik võimukorraldus võimuga monarh: kuningas, Võim valitakse keiser, sultan, emiir MONARHIA ABSOLUUTNE PARLAMENTAARNE MONARHIA MONARHIA Monarh jagab võimu parlamendiga Võim kuulub ühele valitsejale Monarh tegutseb seadusega kooskõlas Nt: Brunei, Saudi-Araabia
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16
- Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
Feodaalühiskonna kujunemine-kas pööre ühiskonnas? Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult v...
nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekirja poolt saadud mandaatid vastavalt sellele nimekirja järjestusele Täidesaatev võim - täidesaatev riigivõimuharu Nt EV valitsus Täidesaatva võimu asutus - Valitsus Tööstusühiskond - ühiskond, mida iseloomustab tööstustootmise juhtiv osa majanduses ja tööhõives Nt USA 20. sajandi algul Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne, personaalne) - Õigusriik - riik, mille võimukorraldus ja tegevus on allutatud õigusele Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral ainuvõim kuulub monarhile. Nt Saudi Araabia Agraarühiskond- põllumajandusühiskond, põlluharimine, karjakasvatus, valdavalt maaelanikkond. Nt Demograafia- rahvastikuteadus diktatuur- isiku v institutsiooni ebademokraatlik valitsemisvorm, ajutise iseloomuga. Nt venemaa Totalitaarne diktatuur- isiku v institutsiooni hirmuvalitsus, ühe ideoloogia keskne, võib olla päritav. Nt põhja-korea
· Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon · Absolutism on läbi kukkunud ja parlament on peale jäänud selles võimuvõitluses. · Koostatakse Õiguste Bill deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. · Lisaks võetakse vastu ususeaduse akt ja troonipärimise kord. · Seega sai Inglismaalt alguse uut tüüpi võimukorraldus parlamentarism. · Soti ja Inglise parlament ühendati ja riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik. Inglise parlament
· Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et parandada oma elujärge · Saabub elanikke ka Venemaa aladelt, soomlasi, lätlasi aga ka kaugemalt ( hollandlasi) · Tänu ümberasustamisele katkeb asustuse järjepidevus ja see loob soodsad tingimused pärisorjastamiseks Võimukorraldus · Rootsiaegne võomukorraldus jäi kehtima ka Vene ajal · Eestimaa kubermang Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa · Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti . Saaremaa alates 1645. a. Liivimaa kubermangu · Eesotsas kindralkuberner, aga võimu teostavad ka rüütelkonnad, kes käivad koos maapäevadel Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne vabariik parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Riigipea on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt. Mongoolia, Eesti. Presidentaarne vabariik riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal...
*EESTI ALA VALITSEMINE. §15 I. Eesti ja Läti haldusjaotus Rootsi ajal. Eesti jagunes kaheks kubermanguks. 1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi.
riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1.parlamentaarne- parlamendil on võimu ülimuslikkus, riigipeal on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud (Ameerika Ühendriigid, Indoneesia MONARHIA
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud a...
teeb väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased valimised2) alternatiivsed teabeallkiad 3)Konkurens võimunimel 4)seaduste ülimuslikus. Siirdeühiskond on ühiskond kus on toimunud üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. Võimude lahusus- süsteem kus võim ei ole koondunud ühe isiku kätte. jaguneb: Seadusandlikvõim- parlament, täidesaatevvõim- valitsus, Kohtuvõim -riigikohus. Õigusriik- Onseaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus, tunnused- 1) riigivõimu piirab põhiseadus 2) Võimudelahusus 3) Seadused kehtivad kõigile võrdselt.
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Ühiskond Riik ja riigivõim: riigivalitsemisvormid: vabariik ja monarhia; riigikorraldusevormid: unitaarriik ja föderatsioon. Eesti Vabariik kui unitaarriik. Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus. Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne. Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Eesti Vabariik kui unitaarriik on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Filosoofia Teema: Sotsiaaldarvinism
Arutlus ,,Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda?" Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid. Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist. Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksake...
korda; valvab ja kaitseb Eesti riigipiiri jne. Kaitseminister – Hannes Hanso Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Parlamentaarne vabariik – parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Riigikogu - seadusandlikku võimu kandja. 101 saadikut valitakse suletud nimekirja alusel 4 aastaks. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.
Kassatsioonikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi klmanda astme kohtusse. •kolmanda astme kohus(Riigikohus). Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel otsused kas tühistatakse muudetakse või jäetakse samaks. Riidikohtu otsus on lõplik. Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised,riigisaladused või vägistamine. Omavalitsus. Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- ja mitmetasandiline. Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest.Ühtlasi tähendab see,et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Mitmetasandilise süsteem puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus väikemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks.Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunsmisel on väike. Ülesandeid:
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus?
Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib pidada ka osaliselt absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning Brunei ja Svaasimaa.
Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib pidada ka osaliselt absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning Brunei ja Svaasimaa.
Rootsi aeg Eestis: Aadelkonna suhted keskvõimuga Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks...
· Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et mõjutada sotsiaalsete teenuste abil inimese toimetulekut. Presidentalism · Presidentaalse riigivalitsemise vormi korral valivad kodanikud presidendi kui ka parlamenidsaadikud. · Valitsus mood parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. Parlamentalism · Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised: otsevalik: · VASTU : o Rumal valijaskond
võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Parlamentaarne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on sümboolne. Absoluutne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on piirmatu. Vabariik- on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. Parlamentaarne vabariik- Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. EESTI VABARIIK Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. BRASIILIA
täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille tulemus oli jumaluse tahteavaldus. 2.Vana- Eesti võimukorraldus. 13.saj algul oli Eestis nelja liiki ühiskondlikke gruppe: perekond; küla ja külakond; kihelkond; maakond. Maakond- hõimude liit. 9.-10.saj tekkisid hõimude liidud ehk maakonnad. Võim külas kuulus külakogule (milles igast talust esindajaid) ning külavanemale. Peale selle oli külas mitmeid ühiseid ametnikke nagu vardja, kes toimetas maksumääramist külas, käskjalad, külakarjased, teevahid. Külakonna kohta oli veel üks ühine külakonnavanem, kelle kõrval tegutses ka
Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine
islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse.Mongolitele andsid eelise kiirus ja
välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande andmisele end abiks lubama ka oma lääniisandale, teenima tema sõjaväes ja toetama oma isanda otsuseid ning tema poliitikat. Vastutasuks andis lääniisand oma maa koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit, kasutada
Tavaliselt pole võimu lahusus täielik ja funktsioonid võivad kattuda institutsioonide vahel. Vertikaalne – üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostavad valitsemisülesanded Personaalne – üks ja sama isik ei tohi samal ajal olla mitme võimuharu teenistuses Õigusriik – demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid; tähendab, et seaduste ülimuslikkusel põhineb võimukorraldus. Ühiskonnaliikmete suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldkehtivate põhimõtete alusel. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt (vastandiks üksikjuhtudest lähtuvalt) seadused kehtivad universaaselt kõigi ühiskonnaliikmete puhul võimude lahusus õigus omada erinevaid arvamusi ja neid levitada
kööki või pesumasina taha. Suur hulk naisi leidis tööd tehastes ja kaevandustes. See on oluline ka sellest aspektist, et teisiti oleks oma mehed sõtta saatnud naistel olnud raske toime tulla, kui nad oleks pidanud arvestama lisaks muule ka seda inimühiskonna poolt loodud tõket elatise teenimisel. Neljandaks tähtsaks sammuks sõja järel oli kahtlemata ühiskondlike korralduste muutumine ning äärmusliikumiste populaarsuse tõus rahva seas. Leiti, et senine riigi võimukorraldus on jätnud soovida ning oodeti, et nüüd astuksid ajalooareenile tõeliselt karmikäelised valitsejad, kes leiaksid probleemidele tõhusad lahendused. Seetõttu hakkasid 1920. aastate algul tekkima kommunistlikud liikumised. Juba 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, kes kuulutas vahetult hiljem välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile. Selle tagajärjel hargnesid edasi juba
1) Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal -Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa ju...
austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond? Faas ük arengus, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. 37. Millistesse sektoritesse ühiskond jaotatakse? Avalik, era, mittetulundus 38. Mis on õigusriik? Seaduse ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. 39. Millised on õigusriigi tunnused? Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdok. Probleemi lahendamine seadusandlusest lähtudes. Seadus universaalne kõigi suhtes. Võimude lahusus. Õigus omada arvamust ja seda levitada. Kod õiguse tagamine ja eraomnadi kaitse. 40. Mitmes põhiseadus Eesti Vabariigis kehtib? 4. 41. Mis aastal võeti vastu praegu kehtiv põhiseadus? Kes töötas põhiseaduse välja? 1992, põhiseaduse assamblee 42
Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. Asustus 18. sajandil: 1710-1711 Põhjasõja ja katku tulemusel kahanes rahvaarv poole võrra. 18. sajandil kasvas rahvaarv kiiresti, kui varem oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti, siis nüüd hakkas Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus kasvama Eesti ala võimukorraldus: Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Valitsusametnikuks kindralkuberner Nad nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja
Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel
Valitseja lähtus filosoofide (valgustajate) nõuannetest ühiskonna ümberkorraldamisel. Kontsitutsiooniline, parlamentaarne monarhia - monarhia vorm, kus monarhi tegevus on piiratud põhiseadusega või parlamendi tegevusega. Teerajajaks Inglismaa 1689 loodud "Õiguste bill"-ga, mida peetakse Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks, millega määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid, parlamendi kasuks. Seega on Inglismaalt alguse saanud uut tüüpi võimukorraldus "parlamentarism". Merkantilism def. varauusaja majanduslik õpetus ja poliitika, mille järgi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest. Riigi rikkuse allikaks peeti kaubandust, eestkätt väliskaubandust ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevoolu. See oli riiklikult juhitud majandus. Louis XIV aegset merkantilismi nim. kolbertismiks, kuna Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert
Looduskeskkonna jätkusuutlikkus - kindlustada tulevastele põlvedele elu puhtas keskkonnas ning kasutada loodusvarasid kõige efektiivsemalt. Riigivalitsemise vormid: Monarhia - eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia). Vabariik - tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid
Horisontaalne lahusus: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (valitsus, riigipea), kohtuvõim (kohtusüsteem). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused. (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla). 3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Tunnused: riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument, ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes, seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku
7. Infoühiskonna tunnusteks on arvutite jm kommunikatsioonivahendite massiline kasutamine, ülemaailmsed personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellele tuginevad struktuurid) ning elektroonilised teenused. 8. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule keiser, sultan, emiir. monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on võimukorraldus valitsuskabineti juht ja piiratud põhiseadusega ja ainuvalitseja, kellele
kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja-Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana- Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV).
kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja- Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV).
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
