valijatest. Mulle ongi jäänud mulje, et Keskerakond on pigem venelaste kui eestlaste erakond. 2004. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuerakonna Ühtse Venemaaga. Kui Tallinnas toimus aprillimäss, siis Savisaar (linnapea) oli kahtlaselt vait. Nimelt just tema erakonna valijad laamendasid linnas ja rikkusid seadust. Kui Keskerakonda pooldavad just mitte-eestlased, siis võiksid nad ka ülekutse neile teha, et eesti keel ära õppida ning teha kodakondsuseksam. Mina pole küll kuulnud ühtegi sellega seotud kampaaniat Keskerakonna poolt, kuigi neil oleks võimu see teostada. Kui Riigikogu valimised võidaks erakond, keda pooldavad mitte-eestlased, siis see oleks päris halb. Õnneks saavad kodakondsuseta isikud valida üksnes kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid mitte Riigikogu valimistel. Keskerakond kasutab valesid vahendeid. Alles hiljuti oli uudistes teema, et Tõnu Trubetski astus Keskerakonda
Vallavalitsuse ül: *juhib valla/linna igapäevast elu, *esindab valda/linna riigi ees, *koostab valla/linna eelarve. Moodustab: erinevaid ameteid/komisjone. MÕLEMAD Kandideerida saavad: valimisliidud, erakonnad, üksikisikud. Valijad: alalised elanikud, Eesti kodanikud(18-aastased), linna/valla elanikud. KODAKONDSUS saab sünniga või naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni tingimused: *alaliselt eanud Eestis väh 5 aastat, *olema püsiv sissetuek, *keeleoskus B1 tase, *kodakondsuseksam(e põhiseaduseksam), *truudusvanne. Kodakondsusest vabastamine: *riigi reetmine, *teiste riikide heaks töötamine, *topeltkodakondsus, *terroriseerimine. Ise saab ka loobuda kodakondsusest: tuleb see ära põhjendada. EI anta: kui sa pole riigi ees kohustusi täitnud. Kuni 15-aastastele saavad vanemad taodelda kodakondsust. EL-i kodakondsus: *3 kuud võib viibida EL-i riigis, *vaba liikumine EL-i riikides. Kui soovin olla rohkem kui 3 kuud: *tuleb registreerida
huvitatud oma elu või äritehingute parandamisest), edendamisgrupp (liikmeskond võib kiiresti muuta, tekib kodanikualgatuse põhjal, nõrk sisemine hierarhia, tuhineb vabatahtlike tööle) 10.Kodakondsuse omandamise võimalused Sünniga omistatav- kui üks vanematest on Eestist pärit, saab selle riigi kodakondsuse, kus sünnib (USA) Naturalisatsiooni kaudu- tuleb sooritada eesti keele ja kodakondsuseksam, peab olema vähemalt 15 a vana, eestis elanud 8 aastat, neist 5 püsivalt, peab tundma põhiseadust 11. Poliitiline kultuur Poliitline kultuur- kompleks teadmistest, väärtustest, käitumismallisest, mis on seotud võimuga Iseloomulikud jooned- kujuneb pikka aega, omane kogu rahvale, väga jäik, püsib taastootmise korral, peab koosnema teadmistest ja oskustest, poliitilise võimu osalus Mõjutajad- võimuvahetus riigis, IT areng, erinevad rahvastiku protsessid (vananemine, rändamine)
matkimine seerumine ehk Lõimumine nt. valimas kultuuri käimine õppimine Õpetus koolis Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed agendid Vaatame joonist lk 93 Helle Pondre 2010 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegur Sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema tunnistuse andmisega Sünnimaal läbitud kooliharidus omab õigust selle riigi kodakondsusele (kodakondsuseksam - kas on omandatud poliitilise kultuuri teadmised) Kodakondsus tagab sotsiaalse turvalisuse EL on püüdnud juurutada riikide ülest Euroopa kodakondsus (seotud vabaduse põhimõtetega (4) lk 177) Helle Pondre 2010
kodanikud 2) >Sooritada tuleb 2 eksamit >Peab oskama keelt ja elamisloa alusel Šveitsis >Tingimus, et inimene (üks on taani keele ja teine olema kursis riigi vähemalt 12 aastat on olnud ja on ka kodakondsuseksam) igapäevaeluga >Peab olema tunnistatud tulevikus respekteeritava >Peab allkirjastama 2 >Peab tõendama oma füüsiliselt ja vaimselt eluviisiga erinevat deklaratsiooni: materiaalset terveks ühe Taani riigi seaduste ja kindlustatust >Peab tõestama, et suudab
Ühiskonna pika arengu jooksul on kujunenud põhimõte, et sotsialiseerimisprotsess peaks lõppema mingi käegakatsutava tunnistuse või sertifikaadi andmisega. Niisuguseks tunnistuseks ongi kodakondsus. Inimene, kes on oma sünnimaal üles kasvanud, saanud kooliharidust, omab õigust selle riigi kodakondsusele. Sisserännanult nõutakse tavaliselt, et ta oleks selles riigis mingi aja juba elanud, enne kui ta tohib taotleda kodakondsust. Enamikus maades on tarvis sooritada ka kodakondsuseksam, millega üldjoontes kontrollitakse, kas inimene on omandanud selle ühiskonna poliitilise kultuuri – kas ta oskab keelt, tunneb ajalugu ja valitsemiskorraldust, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi. Rahvusriiklusel rajanev kodakondsus on sajandeid olnud üks võimsamaid kollektiivse identiteedi kujundajaid. Kodakondsuse alusel loodi piir meie ja nende, omade ja võõraste vahel. Kodakondsus on ikka andnud ka teatud õigusi, mida teistel pole. 17.–19. sajandil olid
annaabi.ee 
