Kordamisküsimused-Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Maanteeveod (0)

Transpordivahendid ja tehnoloogiad. Maanteeveod. Kordamisküsimused. 1.Mõisted
Sh. Veovahendid ja nende tüübid, registrimass, tegelik mass, 
teljekoormus, kandevõime, autorong, täishaagis, poolhaagis, 
ABS, ADR, AETR, ATP, CEMT; EURO IV, EURO V, EURO VI, ... Veovahendid ja nende tüübid:
• vedukautod e sadulautod erinevate poolhaagiste ja haagiste 
vedamiseks
• suured jaotusautod (linnadevahelised, kahe- ja kolmeteljelised, 
veavad ka haagiseid) – Linnadevahelised jaotusautod on enamasti 
kolmeteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 8–9 m ning kandejõuga
8–12 t.
• väikesed jaotusautod ehk nn linnajaotusautod – Tavapäraselt on 
linna jaotusautod
kaheteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 5–7 m ja kandejõuga 5–
10 t.
• kaubikud
• madelautod
• sihtotstarbelised veoautod erinevate veoste vedamiseks ja teenuste 
osutamiseks  Registrimass - registrimass on juhi, sõitjate ja veosega 
täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, 
mis ei tohi ületada täismassi. registrimass = tühimass + sõitjate 
mass + veose mass  Tegelik mass - on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja 
veosega.  Eestis lubatud max 44 tonni. Erandina on rakendatud 
kuueteljeliste autorongide piirang 48 tonni ja 7-teljelistel 52 tonni 
algselt metsavedudele, alates 01.07.2018 laiendatuna ka teistele 
vedudele.  Täismass -  on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki 
suurim mass, mida lubab valmistaja.   Teljekoormus  - Veok ja haagis tuleb laadida viisil, et ei ületataks 
veoutode ja haagiste poolt teepinnale avaldatavaid teljekoormusi. 
Sõidukite lubatud suurimad teljekoormused Eestis liiklusseaduse 
alusel on järgmised – esitelejel 10,0 t ja tagumisel teljel 11,5 t. 
Veoauto või vedukauto vedava telje lubatud suurim koormus on 
11,5 t. Muude telgede lubatud suurim koormus on 10,0 t.  Kandevõime – tootja poolt masina tehnilisse passi märgitud lubatud
suurim koormus (sõitjate mass+veose mass)  Autorong – on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest 
või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev 


sõidukite ühend. Poolhaagisega autorong 16,5m, täishaagisega 
autorong 18,75m. Soomes nt 34m. (Näited: Vedukauto+eurotreiler 
13,6m; vedukauto+täishaagis 18,75m)  Täishaagis - Haagis (täishaagis) on vähemalt kaheteljeline veoauto 
järel veetav veovahend, mis ei koorma vedukauto tagumist telge. 
Selle tiislil on liigend, mille tõttu ei kanna tiisel üle vedukauto 
haakeseadmele haake massist põhjustatud koormust.  Poolhaagis - ehk treiler on esiosaga vedukautole toetuv ja kinnituv 
haagis, mis koormab oma kaaluga vedukauto tagumist telge (telgi).
Levinumaks veovahendiks on saanud poolhaagise ja vedukauto 
(sadulauto) kombinatsioon ehk sadulautorong. Vedukauto ja 
poolhaagise lubatud suurimaks kogupikkuseks on 16,5 m ja 
lubatud suurimaks täismassiks on 40 t.  ABS - (inglise Anti-lock Braking System) on tänapäevastel 
sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval 
pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt 
juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema 
haardumise maapinnaga.  ADR - Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. 
ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, 
sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis 
kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.  AETR - Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna 
tööaja Euroopa kokkulepe. Töö ja puhkeaja regulatsioon  ATP - (Agreement of Transportation Perishable) – Kiirestiriknevate 
toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate 
eriveovahendite kokkulepe  CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents. CEMT-i veoluba,
mis annab õiguse veose piiramata arvuks vedudeks veoloal 
märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahel ja läbi ühe või 
mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumi, ja mille juurde kuulub 
nõuetekohaselt täidetud logiraamat;  EURO III  EURO IV - EURO IV ohutu veoauto ehk EURO IV-auto” on veoauto, 
mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitmetes ja 
ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid 
tunnistusi („EURO IV safe” lorry)  EURO V - EURO V ohutu veoauto ehk EURO V-auto” on veoauto, 
mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitmetes ja 
ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid 
tunnistusi („EURO V safe” lorry)  EURO VI 2. Maanteetranspordivahendite liigitamine ja klassid, 
tehnonõudued:


M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks 
konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid  M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei 
ole rohkem kui kaheksa istekohta.  M2 kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on 
rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t.  M3 kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on 
rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass on üle 5 t.  M2 ja M3 kategooria sõidukite alamjaotus: 1) Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud mitte rohkem kui 22  sõitjale:
A klass - seisvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. Sõidukis on 
istmed ja seisvatele sõitjatele peavad olema tagatud nõutavad 
tingimused.
B klass - sõiduk, mis ei ole ette nähtud seisvate sõitjate veoks. 
Sõidukis ei ole tingimusi seisvatele sõitjatele.
  2) Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud rohkem kui 22 sõitjale: I klass - seisvatele sõitjatele ettenähtud aladega sõiduk, mis 
võimaldavad sõitjate sagedast liikumist.
II klass - peamiselt istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk, mille 
vahekäigus või alas, mille suurus ei ületa kahele topeltistmele 
ettenähtud ruumi, on lubatud vedada seisvaid sõitjaid.
III klass - ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks 
konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:  N1 kategooria (kaubik) on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t. N1 kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse järgmiselt: I klass – sõiduk, mille tuletatud mass* ei ületa 1305 kg;
II klass – sõiduk, mille tuletatud mass* ületab 1305 kg, kuid ei 
ületa 1760 kg;
III klass – sõiduk, mille tuletatud mass* ületab 1760 kg. * Tuletatud mass on töökorras sõiduki mass, millest on lahutatud juhi 
ühtne mass 75 kg ning millele on liidetud ühtne mass 100 kg. 
Töökorras sõiduki mass on märgitud sõiduki tüübivastavuse 
tunnistusele.  N2 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, 
kuid ei ületa 12 t.  N3 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 12 t. O kategooria sõidukid on haagised:  O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t.


 O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei 
ületa 3,5 t.  O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei 
ületa 10 t.  O4 kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t. Haagise keretüübid:  Poolhaagis (DA) - Haagis, mis on projekteeritud ja valmistatud 
haakimiseks veduki või eelikuga ning mille vertikaalkoormus 
vedukile või eelikule on märkimisväärne. Haakimisel 
kasutatakse veopolti või sadulhaakeseadist.  Täishaagis (DB) - Haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest 
vähemalt üks on juhitav, ning: a)mis on varustatud (haagise 
suhtes) vertikaalsuunas liikuva haakeseadmega ja b) mille 
staatiline vertikaalkoormus vedukile on väiksem kui 100 daN.  Kesktelghaagis (DC) - Haagis, mille telg paikneb (teljed 
paiknevad) (ühtlaselt koormatud) sõiduki raskuskeskme lähedal,
nii et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline 
vertikaalkoormus, mis ei ületa 10 % haagise täismassile 
vastavast koormusest või 1 000 daN koormust (olenevalt sellest,
kumb on väiksem).  Jäiga haakeseadmega haagis (DE) - Ühe teljega või teljerühmaga
haagis, mille haakeseadise konstruktsiooni eripära tõttu 
vedukile üle kantav staatiline koormus ei ole suurem kui 4 000 
daN ning mis ei vasta kesktelghaagise määratlusele. Haakimisel
ei kasutata veopolti või sadulhaakeseadist. 3. Maksimaalsed lubatud transpordivahendid Eesti teedel. 
Piirangud. Kõrgus 4.00m
Laius
Mootorsõiduk / haagis 2.55m
Külmiksõiduk 2.60m
Pikkus
Mootorsõiduk 12.00m
Haagis 12.00m
Poolhaagisega autorong 16.50m
Täishaagisega autorong 18.75m
Teljekoormus
Mittevedavale teljele 10t
Vedavale teljele 11.5t
uurim lubatud täismass
Mootorsõiduk
2 teljeline 18t
3 teljeline 25t


3 teljeline ning veoteljel on paarisrattad ja
õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus 26t
4 teljeline, millest kaks on juhtteljed 31t
4 teljeline, millest kaks on juhtteljed ja veoteljel on paarisrattad
ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus 32t
Täishaagis
2 teljeline 18t
3 teljeline 24t
Poolhaagisega autorong
4 teljeline (2+2) 36t
4 teljeline (2+2) kui poolhaagise telgede vahe on rohkem
kui 1,8m ja mootorsõiduki veoteljel on paarisrattad ja
õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus 38t
5 teljeline (2+3, 3+2) 40t
5/6 teljeline (3+2/3) mida kasutatakse 40 jalaste ISO
konteinerite kombineeritud veo korral 44t
6 (3+3) või enama teljeline 44t
Täishaagisega autorong
4 teljeline (2+2) 36t
5 teljeline (2+3, 3+2) 40t
6 (3+3) või enama teljeline 44t
Erandina on rakendatud kuueteljeliste autorongide piirang 48 tonni ja
7-teljelistel 52 tonni algselt metsavedudele, alates 01.07.2018 
laiendatuna ka teistele vedudele. 4. Enamlevinud lastiruumid ja -ühikud. Kombinatsioonid. • haagiseid: kesktelgedega haagis, pikendatav täishaagis,1-teljeline 2-
teljeline, 3-teljeline
• poolhaagiseid ehk treiler: profitreiler ehk euretreiler, kardintreiler, 
tenttreiler, megatreiler, maxitreiler, jumbotreiler, kerge treiler, 
termotreiler/külmetustreiler, kapptreiler ehk bokstreiler, raudteeveo 
treiler ehk huckepack vedude treiler, linnatreiler (tagaluuktõstukiga), 
konteinerite alusraam (skeleton)
• konteinereid jms, mis ei suuda iseseisvalt liikuda ja mida veetakse 
veovahenditega. Kombinatsioonid: vedukauto+eurotreiler (Eestis enim levinud, 
13,6m); vedukauto+täishaagis (18,75m). Sadulveok+poolhaagis; 
vedukauto+järelhaagis. 5. Treileri ehitus. Millistest osadest koosneb?
 
Puudub esimene sild, toetub sadulale või eelikule, kui pole ühendatud,
toetub toele. Rattad, sillad, kanderaam, karkass vastavalt otstarbele.


5. Veoprotsess. Tegevused.   Füüsiline kaubavoog: pealelaadimine ja kinnitamine, vedamine, 
terminalikäsitlus, loovutamine saajale, mahalaadimine  Dokumendid (veoleping, veokirja allkirjastamine, reklamatsioon 
– eelmise asemel, kui miski ei sobi/klapi)  Informatsioon (tehtud töö kinnitamine, arve) 6. Otseveod ja süsteemsed veod 3 osa: kokkuveoosa; põhiosa; järelveoosa 7. Terminalid. Erinevus laost. Protsessid. Terminal:  Kauba lühiajaline hoiustamine  Eesmärk kaupade de(konsolideerimine)  Veoprotsessi osa Terminalis oluline kaupadel pakend ja markeering Ladu:  Pikaajaline hoiustamine  Lisandväärtuste pakkumine Ladu: inbound – hoiustamine – outbound