Transpordivõrk 2.KT (0)

II KONTROLLTÖÖ  
1. Raudteeveod  
a. Raudteeveo definitsioon ​
Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade 
vedu, sh oma­ ja majandusvedu, ning sel ega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, 
veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine 
oma­ ​
raudtee ­ ettevõtja  raudteevedu oma tarbeks oma kulul ​
ja majandusvedu  
raudteeinfrastruktuuri­ettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil li kumine 
raudteel 
b. Tegevusload ​
Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kel ele  Konkurentsiamet  on 
andnud (ja mil ele vastavust on eelnevalt kontrol inud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee 
kaubaveoteenuse tegevusloa.  ​
, kindlustuskohustus ​
Raudteeveo­ettevõtja võib tegeleda 
reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B 
osad​
, veoeeskiri ​
Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või 
raudteeveeremi li kide alusel. Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada: 1) tasu määramise, 
kehtestamise ja muutmise kord; 2) tasu muutmisest teatamise kord; 3) reisijateveo­ või 
kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord. Veoeeskirja ki dab heaks Tehnilise 
Järelevalve Amet, informeerides sel est ka Konkurentsiametit. 
c. Klassifikatsioonid veose massi  
• Väikeveosed – Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4­teljelise vaguni mahutavusest  
• Väiketonnaažilised veosed – Mass 10­25 tonni ja maht kuni 50% 4­teljelise vaguni 
mahutavusest​
 ja rongi kiiruse alusel 
• Aeglased veod ehk tavalised kaubarongid  
• Ki rveod (nt ki restiriknevate kaupade veod)  
3• Kaubapagas (kaupade vedu reisirongidega)  
• Marsruutrongid  
• Minimaalne ki rus SMGS järgi  tavalisel  kaubarongil 200 km/öp, marsruutrongil 300 km/öp​
, 
rahvusvaheline ​
Välisvedu on  kaubavedu  Eesti Vabari gi pi ri ületamisega, transi tvedu: 
kaubavedu läbi Eesti Vabari gi territooriumi järgmistel marsruutidel:eksportvedu: kaupade 
väljavedu Eesti Vabari gis asuvast lähtejaamast läbi pi rijaama välisri ki; importvedu: kaupade 
sissevedu läbi pi rijaama Eesti Vabari gis asuva sihtjaamani.  ​
 ja kohalik vedu ​
– vedu 
lähtejaamast sihtjaamani; – vedu Eesti sisemaal asuvast lähtejaamast sadama juures asuvasse 
jaama väljaveoks välisri ki teist li ki transpordivahendiga; – välisri gist teist li ki 
transpordivahendiga saabunud kauba vedu sadama juures asuvast jaamast Eesti sisemaal 
asuva sihtjaamani;  
d. Rong (NB! ka jaamavahel liikuv üksikvedur on rong),  rongide  klassifikatsioon 
Kaubarongid ja reisirongid, Kokkuhaagitud (ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud) 
raudteeveeremi üksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või 
mootorvagunist. 
• Kauba­reisirong ­ kauba­ ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks.  
• Külmutusrong ­ külmutusvagunitest koostatud rong.  
• Pikk­kaubarong ­ kaubarong, mil e pikkus (tingvagunites) ületab sel e rongi li kumispi rkonna 
jaoks li klusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi.  
• Raske­kaubarong ­ kaubarong, mil e kaal ületab vastava seeria veduri jaoks antud pi rkonnas 
rongide li klusgraafikus ettenähtud kaalunormi 100 või enam tonni.  
• Mootorrong ­ mootorrongiveeremist koostatud rong. Mootorrongid on di sel­ ja elektrirongid.  
• Tuletõrjerong ­ tuletõrjevahenditega varustatud ja tuletõrjujatega mehitatud eriveeremiüksus, 
mida kasutatakse tulekahjude kustutamiseks või lokaliseerimiseks raudteel, sel e kaitsevööndis 
ning lähiterritooriumil.  
• Töörong ­ eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel. 
e. Raudteeveerem ( vedurid ­vagunid) ​
Raudteeveoks kasutatavad vedurid, vagunid, 
mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti­, pagasi­, teemõõte­, 
defektoskoopia­, dünamomeetria­ jms vagunid) ja eriveerem (dresi nid, lumesahad, 
lumekoristus­ ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms). Raudteeveerem hõlmab ka 
seadmete juhtimissüsteeme, vooluvõtuseadmeid, veojõu­ ja energiamuundureid, rongisiseseid 
elektritarbimise  mõõteseadmeid, pidurdussüsteeme, haakeseadmeid, veermikke ja vedrustusi, 
uksi, inimene­masin li deseid (vedurijuhte, rongi personali ja reisijaid, sealhulgas pi ratud 
li kumisvõimega reisijaid), passi vseid ja akti vseid ohutusseadmeid, reisijate ja rongi personali 
tervishoiuga seotud vahendeid.​
, vagunite ühiskasutuse kokkulepe  
f. Eriveerem (näited) ​
dresi nid, lumesahad, lumekoristus­ ja teeremondimasinad, 
raudteekraanad jms) 
 g. Veooperatsioonid ​
– tegevused kaupade laadimiseks ladudest või teistelt 
transpordivahenditelt vagunitesse või vastupidi, samuti kaupade laadimine vagunist vagunisse 
üleminekul ühelt rööpmelaiuselt teisele. Veooperatsioone teostatakse kaubajaamas​
, 
printsipaaliteenus ​
– Printsipaal  (nt Eesti raudteeveonduses EVR Cargo) ­ juri diline või füüsiline 
isik, kes korraldab kauba transi tvedu lähtetol iasutusest sihttol iasutusse ning kes vastutab 
kauba ja nõutavate dokumentide ettenähtud tähtaja jooksul muutmata kujul sihttol iasutusele 
esitamise eest, tekkida võivast tol ivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest ning kauba 
puutumatuse tagamiseks ja identifitseerimiseks tol i rakendatud meetmete järgimise eest. ​
, 
mitmesugused lisateenused ​
– Konteineri kasutamine – Jaamateede kasutamine kliendi 
veeremi li kumisel ühelt haruteelt teisele haruteele – Manöövritööd kliendi tel imuse alusel 
(vagunite sorteerimine, ümberpaigutamine ja vahetamine laadimisfrontidel jne) – Veduri 
tel imine manöövritöödeks – Vaguni pesemine, puhastamine – Valveteenuse osutamine – 
Veolepingu muutmine (kauba ümberadresseerimine), veoplaani tel imine – Kauba hoidmine 
jaamades, hoonete ja laoplatside kasutamine – Laadimisskeemi läbivaatamine ning sel e osas 
konsulteerimine – Veodokumentide täitmine, klientide töötajate atesteerimine  
h. Rahvusvahelised raudteekonventsioonid (eelkõige SMGS, COTIF) ja – organisatsioonid  
(OSŽD ​
• Asutatud 1956 (alustas tegevust 1957). Li kmeid 27 ri gist, põhiliselt endised 
sotsialismimaad (pluss Iraan). Eesti Vabari k (esialgu AS Eesti Raudtee näol) – 1992. 
Majandus­ ja kommunikatsiooniministeeriumi teede­ ja raudteeosakonna raudteetalituses töötab 
Eesti alaline esindaja OSŽD juures. Peakorter Varssavis. – Raudteevedude arendamine, 
eeskätt Euroopa ja Aasia vahel – Kooskõlastatud transpordipoli tika rakendamine 
rahvusvaheliste raudteevedude alal – Rahvusvahelise transpordi­ ja äriõiguse täiustamine – 
Koostöö raudteealaste majanduslike, ökoloogiliste, IT ja rakenduslike probleemide lahendamisel 
– Abinõude väljatöötamine raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks – Koostöö raudtee 
ekspluatatsioonilistes ja tehnilistes küsimustes – Koostöö teiste rahvusvaheliste 
organisatsioonidega  ​
,  
OTIF  ​
Asutatud 1985. Eelkäijaks oli 1893 asutatud Rahvusvahelise Raudteeli kluse Keskamet. 
Li kmesri ke 42. Eesti Vabari k ühines 2004 ja esitas avalduse li tumiseks 2005, mis rahuldati 
2008. Peakorter Bernis. • Eesmärgiks arendada ühtseid reisijate­ ja kaubaveo eeskirju (nt 
COTIF) • Raudtee infrastruktuuri kasutamise eeskirjade arendamine • Vagunite kasutamise 
efekti vsemaks muutmine • Tehniliste normide ja raudteematerjalide nõuete kehtestamine • 
Raudteedele juurdepääsu tagamist kindlustava seadusandluse arendamine ​
, SRÜ Raudteede 
Nõukogu ​
Asutajali ge ka Eesti Raudtee – 1992. Formaalselt on lepinguline li ge aastast 1999 
Eesti Vabari k. Praktikas esindab aastast 1997 Eestit majandus­ ja kommunikatsiooniministri 
volituse  alusel AS Eesti Raudtee, kes omab otsustavat hääle­, ja finantsküsimustes ka 
vetoõigust. Peakorter Moskvas. • Eesti Raudteele on kohustuslik nimetatud organisatsiooni 
määrustik, mil e algtekstid ja muudatused publitseeritakse venekeelses väljaandes “Вестник 
Совета по железнодорожному транспорту”. ​
)  
2. Teed (näidisküsimusi)  
a. Loetlege tee koostisosi (vähemalt 5). ​
tunnel , sild, viadukt, ki rendusrada, aelgustusrada, 
ohutussaar, parkla, teepeenar, bussipeatus, kõnnitee, truup, müratõke, kraav,  
b. Millised teed kantakse teeregistrisse (4)? ​
Põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee, 
ühendustee, ri gi jäätee 
c. Kes korraldab teehoidu: a) riigiteedel ​
 maanteeamet​
; b) kohalikel teedel ​
kohalik 
omavalitsus​
; c) erateedel ​
tee omanik​
 ?  
d. Millised majandus­ ja kommunikatsiooniministeeriumi allüksused teostavad vahetult 
maanteetranspordi riiklikku juhtimist (teede­ ja raudteeosakonna teedetalitus ning 
veondus­ ja liiklustalitus)? ​
maanteeamet 
e. Milline riigiasutus teostab maanteetranspordi riiklikku järelevalvet? ​
maanteamet 
f. Mille alusel liigitatakse teed klassideks ( liiklussagedus )? ​
Teelaius, sõiduradade arv. 
Ristumine  teiste teedega. teekate 
3. Autoveod  
a. Transpordisüsteemi osaeesmärgid kaubaveol  
● kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine ­Veograafikust kinnipidamine 
Veotel imuste õigeaegne ja operati vne töötlemine  Veolepingute korrektne 
realiseerimine   Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja parti de 
komplektsuse suurendamiseks 
● optimaalsete veotingimuste tagamine ­ Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi 
erinevate osade vahel  Kaupade laadimistööde ki rendamine  Sõiduaja lühendamine 
li nidel  Vahetustega tööaja kasutamine  Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne 
kasutamine  Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrol operatsioonide lihtsustamine ning 
sel eks kuluva aja vähendamine  Multi­ ja intermodaalsete vedude kasutamine 
● kaupade säilivuse kindlustamine ­ Kauba spetsi fikat arvestava veeremi ja laadimisühiku 
(isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine  Veovahendi ohutu li kumise ja 
li klemise tagamine  Veeremi­, veose­ ja li kluskindlustussüsteemi ratsionaalne 
kasutamine  Kauba spetsi fikast tuleneva veo­ ja hoiureži mi järgimine  Täiendavate 
kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks 
Logistikarajatiste (vt loeng 1) väljaarendamine 
b. Mõisted: autovedu ​
sõitjate või veose kohaletoimetamine sel eks ettenähtud sõidukiga, 
kaasa arvatud sel ise veoga seotud tühisõit. ​
,  tasuline  autovedu ​
sõitjate või veose 
kohaletoimetamine, mil e eest vedaja saab tasu mis tahes vormis.​
, omavedu ​
sõitjate või veose 
kohaletoimetamine, mil e eest vedaja tasu ei saa.​
, riigisisene autovedu ​
sõitjate või veose 
kohaletoimetamine Eesti pi res.​
, rahvusvaheline autovedu ​
sõitjate või veose 
kohaletoimetamine ri gipi ri ületades. ​
, vedaja ​
– ühenduse tegevusluba omav äriregistrisse 
kantud  ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik. ​
, Ühenduse 
tegevusloa kinnitatud ärakiri, veoluba ​
Dokument, mis annab vedajale õiguse 
rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud ri gi vahel või läbi sel e ri gi territooriumi 
või veoloal märgitud ri gi ja kolmanda ri gi vahel.  
c. Täis­ ja osakoormad, grupikaup, pakisaadetised, pisipakid  
d. Jaotusautod ​
 (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne)​
, autorongid, 
poolhaagised  
e. Tasuline autovedu – Ühenduse tegevusluba ja Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, 
mille väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon  
f. Tegevusloata teostatavad veod  
g. Veoluba ​
Dokument, mis annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal 
märgitud ri gi vahel või läbi sel e ri gi territooriumi või veoloal märgitud ri gi ja kolmanda ri gi 
vahel​
 – definitsioon, kahepoolne veoluba ​
­ annab õiguse üheks või pi ramata arvuks 
vedudeks  Eestist veoloal märgitud ri ki ja veoloal märgitud ri gist Eestisse, või läbi veoloal 
märgitud ri gi territooriumi, või veoloal märgitud ri gist kolmandasse ri ki, või kolmandast ri gist 
veoloal märgitud ri ki.​
, CEMT veoluba ​
 mis annab õiguse veose pi ramata arvuks vedudeks 
veoloal märgitud perioodil CEMT­i li kmesri kide vahel ja läbi ühe või mitme CEMT­i li kmesri gi 
territooriumi, ja mil e juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamat. ​
, CEMT kolimisveoluba  
mis annab õiguse pi ramata arvuks kolimisvedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT­i 
li kmesri kide vahel ja läbi ühe või mitme CEMT­i li kmesri gi territooriumi. ​
(mida tähendab 
CEMT – Euroopa Transpordiministrite Konverents, reorganiseeritud Rahvusvaheliseks 
Transpordifoorumiks – ITF)  
h. Autojuhtide tööaja regulatsioon ​
AETR ­kokkulepe  
i. Kiirestiriknevate kaupade ​
Ki restiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning sel eks 
kasutatavate eriveokite kokkulepe (ATP), sõlmitud 1970 Genfis, Eesti ühines 1997 ​
, ohtlike 
kaupade ​
Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), sõlmitud Genfis 
1957, Eesti ühines 1993 ​
 ja eriveoste veo regulatsioonid ​
Erivedu on raske­ või suurveose  
li klemine teel. Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik 
(ri giteedel Maanteeamet).  
j. CARNET­TIR ​
Tol ikonventsioon 
4. Siseveetransport  
a. Millised on Eesti laevatatavad siseveed (vähemalt 4)? ​
Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, 
Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike­Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sil ani, Pärnu jõgi 
suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana­Pärnu jalakäijate sil ani, 
Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sil ani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,9'N laiuskraadini, 
Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sil ani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sil ani, Pirita jõgi 
suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N 
laiuskraadini  
5. Torutransport (näidisküsimusi)  
a. Milline iseärasus eristab torutransporti muust transpordiinfrastruktuurist ​
(füüsiline 
infrastruktuur ja veerem langevad kokku)​
?  
b. Mille transportimiseks kasutatakse Eestis torutransporti ​
(maagaas​
)?  
c. Nimetage gaasivõrgu rajatisi (vähemalt 3). ​
Gaasitorustik, gaasijaotusjaamad, 
gaasihoidlad, kompressorijaamad. 
d. Millised Eesti gaasisüsteemi osad paiknevad väljaspool Eestit (​
gaasi reservhoidla Lätis, 
kompressorjaamad Venemaal ja Leedus​
)?  
e. Milline riigiasutus teostab Eestis torutranspordi riiklikku järelevalvet 
(​
Konkurentsiamet​
)?  
f. Kes omab käesoleval ajal Eestis maagaasi ülekandevõrku (​
AS EG Võrguteenus​
)?  
6. Sadamad ja veeteed (näidisküsimusi)  
a. Mere­enklaavid  
b. Kuidas klassifitseeritakse sadamaid asukoha järgi (vähemalt 4)? ​
Suudmesadam • 
Kanalisadam • Laguunisadam • Rannasadam • Saaresadam • Loodetesadam • Siseveesadam • 
Jõesadam • Järvesadam  
c. Kes on sadamakapten? ​
sadamas ohutut laevali klust ja veesõidukite ohutut seismist 
korraldav isik. – Sadamakapteni ülesandeks on tagada tingimused laevade ohutuks 
manööverdamiseks ja seismiseks sadamas, reidil või dokis, lastimiseks ning teisteks vajalikeks 
toiminguteks.   
d. Milline majandus­ ja kommunikatsiooniministeeriumi allüksus teostab veetranspordi 
riiklikku juhtimist? ​
lennundus­ ja merendusosakonna merendustalitus 
e. Milline riigiasutus teostab riiklikku järelevalvet veetranspordis? ​
Veeteede Amet  
f. Millised sadamad kuuluvad AS Tallinna Sadam koosseisu (vähemalt 4)? ​
Muuga  sadam • 
Vanasadam  • Paljassaare sadam • Paldiski lõunasadam • Saaremaa sadam 
g. Millised sadamad kuuluvad AS Saarte Liinid koosseisu (vähemalt 4)? ​
Kihnu, Rohuküla, 
Munalaid, Manilaid, Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Abruka, Roomassaare