Autoveoseadus referaat (0)

Viljandi Kutseõppekeskus
Autoveoseadus
Referaat
Koostaja : Kevin Mardla
Juhendaja: Jaan Mätas
Viljandi 2015
Tasuline autovedu
Üldsätted
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi.
(2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel.
Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart
(1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.
(2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest.
(3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
(4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu.
(5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust. Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded
(1) Tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund peab vastama käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele.
(2) Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema autoveoteenuse osutamine või seda hõlmav muu veondustegevus.
(3) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedaja veoteenuste osutamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Vedaja võib määrata mitu vedude eest vastutavat isikut. Vedude eest vastutav isik võib olla ka füüsilisest isikust vedaja ise.
(31) Vedude eest vastutava isiku vahetumise korral peab tegevusloa omanik määrama uue vastutava isiku ja teavitama sellest tegevusloa andjat 30 kalendripäeva jooksul, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud dokumendid isiku määramise ja ametialase pädevuse kohta.
(4) Tegevusloa omanik võib ajutiselt , kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm.
(5) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui tal ei ole seoses varasema majandustegevusega karistatust rohkem kui ühe väärteo või kuriteo eest maksu, tolli, tarbijakaitse või töö- ja puhkeaja valdkonnas või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa, sõidukikaardi või veoloata veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest.
(6) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
(7) Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejal peab olema vähemalt kaheaastane riigisisese tasulise autoveo kogemus, mida ta tõendab tegevusloaga või muul viisil.
Tasulise autoveo tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund
(1) Tegevusloa taotleja või selle omaniku majandusseisund on nõuetele vastav, kui ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmetele tuginedes tõestab, et tal on ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis.
(2) Rahalise seisu hindamisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruanded.
(3) Raamatupidamise aastaaruannete puudumise korral võetakse aluseks:
1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlad ja laenud;
2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara;
3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud.
(4) Tegevusloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Vara olemasolu tõendamiseks esitab tegevusloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
1) juriidilisest isikust vedaja esitab oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta kinnitatud seisu ja raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 14 lõikes 3 toodud näitajate korral audiitori järeldusotsuse viimase aasta kohta. Samal eesmärgil võib sõidukikaardi andja tunnustada või tõendusena nõuda panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnitust või tõendit kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina;
2) füüsilisest isikust vedaja esitab panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnituse või tõendi kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina. Samal eesmärgil võib vedaja esitada oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta kinnitatud seisu ja raamatupidamise seaduse § 14 lõikes 3 toodud näitajate korral audiitori järeldusotsuse viimase aasta kohta.
Vedude eest vastutav isik
(1) Vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline hea mainega isik. Isik peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaniku juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest.
(11) Isik võib olla vedude eest vastutavaks isikuks ainult ühe vedaja juures.
(2) Vedude eest vastutava isiku mainet peetakse heaks, kui:
1) teda ei ole karistatud kuriteo eest või kui karistuse ärakandmisest või täitmisest on möödunud vähemalt kolm aastat;
2) teda ei ole karistatud kaheaastase perioodi jooksul ametialase tegevusega seoses üle kahe korra väärteo eest veokorralduse, autojuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõiduki ohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas või kui viimase karistuse täitmisest on möödunud üle ühe aasta;
3) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud;
4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud autoveo tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta;
5) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta.
(3) Vedude eest vastutavat isikut peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami .
(4) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja autoveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.
(5) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kellel on kõrgkoolidiplom erialal, mis tõendab piisavaid teadmisi koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes.
Oma kulul korraldatav autovedu
Üldsätted
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga , milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi.
(2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus;
2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile;
3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise;
(3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded:
1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud;
2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks.
Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart
(1) Oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti.
(2) Oma kulul korraldatavaks rahvusvaheliseks autoveoks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.
(3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust korraldada rahvusvahelist autovedu oma kulul.
(4) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
(5) Rahvusvahelist autovedu võib oma kulul korraldada ka sõidukiga, mille kasutajale on antud sõidukikaart tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa alusel.
(6) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloaga ei või korraldada tasulist vedu ega vedu, mis ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded
(1) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotleja peab taotlemisavalduses kinnitama , et ta korraldab vedu ainult oma kulul, ja nimetama tegevusala, millega veod on seotud.
(2) Tegevusloa taotleja peab tõendama ja selle omanik tagama, et:
1) autovedu moodustab ainult osa ettevõtja tegevusest, kusjuures veokulud kaetakse muu äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ;
2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda.
(3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist , mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust.
Kombineeritud vedu
Üldsätted
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee - või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri.
(2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani.
(3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit.
Kombineeritud veo korraldamine
(1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mille ta on võtnud rendile ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise.
(2) Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib kombineeritud autovedu korraldava vedaja vabastada käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud veoloa nõudest.
(3) Kombineeritud veol kasutatavas saatedokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud peale- ja mahalaadimise raudteejaamad või mereveoga seotud peale- ja mahalaadimise sadamad. Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti sellekohase kande.
(4) Kombineeritud veol kasutatavate sõidukite maksusoodustused sätestatakse maksuseadustes.