tegemisest on möödunud üle ühe aasta. Kui teda ei ole tunnistatud mis tahes EL-i või EMP liikmesriigis hea maine nõudele mittevastavaks, mille kohta on tegevusloa andja saanud kinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse sätestatud korras. Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast ametipädevuse tunnistust. Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat juhtinud vedaja veotegevust ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami. Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja
majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kuiteda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest. Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast ametipädevuse tunnistust. Oma kulul korraldatav autovedu Need sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles on juhikohaga koos üheksa istekohta või oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Oma kulul sõitjateveo sertifikaati saab taotleda mootorsõidukile, mis on
sooritada isikul, kellel on kõrgkoolidiplom erialal, mis tõendab piisavaid teadmisi koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes. Oma kulul korraldatav autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud;
1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija;
paragrahvi lõikes 5 sätestatule. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] 3. peatükk OMA KULUL KORRALDATAV AUTOVEDU §8. Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud;
Piiriületuseks on lisaks vaja ka Venemaa teeluba, mida väljastab eestis ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon). Teeluba väljatatakse selle ettevõtte nimele, kelle nimele väljastatud sõidukikaardiga (ehk ühenduse kinnitatud ärakirjaga) veok sõidab. Selle saamine eeldab tegevusloa olemasolu, mille saamine on pikem protsess, kuid mis peab olemas olema igal tasulist veosevedu korraldaval ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama finantssuutlikkuse nõudele., s.t. tema
(edaspidi koos eriveose) vedu. (2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] §2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
a sõitjatevedu trammi ja trollibussiga), on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud. Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus. Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel. Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri: (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tõendab
- Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart) võib korraldada vedusid, millel veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei ole autoveoturul olulist tähtsust. 5. Rahvusvahelistel vedudel Ühenduse tegevusluba ja tegevusloa ärakiri (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
