Logistika konspekt (0)

Tootmiskeskne arenguetapp- asutusesisene logistikateenus. ( hankimine -tootmine-jaotus)
Tootmislogistika võtmeküsimus- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles.
Kaubaalus- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.
Konteiner- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust.
Jaotuskeskne arenguetapp- logistiliste teenuste allhange. (hankimine-tootmine-jaotus)
Tarneahela juhtimine- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu.
Tootmise osatähtsus tarneahelas: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine . 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses.
Materjalivoog- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse , pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena.
Infovoog - teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas.
Logistika juhtimise infosüsteemid jagatakse neljaks :

Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks.

Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis.

Infovahetuse -ja jagamise süsteemid

Organisatsioonide vahelised infosüsteemid
Kapitalivoog- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas.
Korjevoog (nn roheline logistika)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo.
MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD
Kogukulude kontseptsioon - hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega.
Iga toote juures tuleb kasutada ettevõttes traditsiooniliste 7 ’õige’ printsiipi : õige toode, õiges koguses, õige hinnaga, õigesse kohta, õiges seisukorras, õigele kliendile, õigel ajal.
Transpordiliigid (integreeritud transport): autotransport , raudteetransport, torutransport , jõetransport, lennutransport , meretransport.
Transport- ühenduslüli, mis seob erinevaid logistikatoiminguid ja teostab kaupade füüsilist liikumist tarneahelas.
Kaubavoog - kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul.
Transpordiarengule aitab: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress.
Transpordisüsteem- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks , mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega .
Transpordisüsteemi funktsioneerimise eesmärk on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega .
Transpordisüsteemi efektiivsel kasutamisel :

Transpordikulude ja laokulude samaaegne langus ei ole teostatav.

Liigne kokkuhoid transpordi kuludes võib halvasti mõjuda veofirma konkurentsivõimele.

Veokulude langust tuleks vaadelda ettevõtte logistika strateegia osana .
Vedude jagumine sõltub:

Geograafiline tegur- hea geograafilise asendiga riigil veokulud madalamad.

Majanduslik- intensiivse majandusliku tegevusega piirkonnas transpordivajadus suur.

Poliitiline- suhted teiste riikidega.
Vedudeks kasutatava territooriumi järgi jaotatakse kaubavedusid:

Rahvusvahelisteks ehk riikidevahelisteks vedudeks- jaotatakse omakorda eksport - ja importvedudeks ning transiitvedudeks.

Riigisisesteks vedudeks ehk kodumaavedudeks
Kaupade ajutine ladustamine on lubatud 3 tüüpi kohtades: 1) ajutise ladustamise koha loaga kaetud kohad. 2) tolli poolt heakskiidetud kohad. 3) tolli poolt määratud kohad. AJUTINE LADUSTAMINE PEAB LÕPPEMA 90 PÄEVA JOOKSUL ALATES KAUPADE ESITAMISEST.
Kaubavedude käigus transporditakse lähtekohast sihtkohta kaubapartiide ühikuid, mida on võimalik peale- ja maha laadimisel ükshaaval, muudest ühikutest sõltumatult käsitseda. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad ühel ajal nii jaotus, kogumis kui ka põhiveod.
Saadetis- ühest lähtekohast ja ühelt saajalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe saatedokumendiga saadetav kaup, mis laaditakse ühte veovahendisse või veoühiku lastiruumi.
Kaubavedu - saadetise ( veose ) füüsiline teisaldamine saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel.
Veos - saadetis, mida kavatsetakse vedada või veetakse lähtekohast sihtkohta, saatjalt saajale.
Veosed - lastiruumis olevad saadetised.
Laaditud kaubad - maanteesõidukile paigutatud ja maanteel edasi toimetavad kaubad.
Mahalaaditud kaubad- teel vedamise järel maanteesõidukilt maha võetud kaubad.
Tollilao erinevus tolliterminalist: tollilaos võib hoiustada tollikontrolli all olevaid kaupu pikaajaliselt, lisaks saab teostada kauba omaniku vahetust ja kaupade ostu-müüki.
Kauba ostmisel ja müümisel peetakse kaubaartiklite üle arvestust tavaliselt netokaalu alusel.
Netokaal - kauba puhaskaal pakendite kaalu arvestamata.
Brutokaal - kauba kaal koos pakendite kaaluga.
NB! Veonduses kasutatakse enamasti brutokaalu, mahukaalu ja arvestusliku kaalu mõisteid.
Kaaluline täiteaste- veetava kauba kaalu ja veovahendi või -ühiku kandejõu suhet väljendatuna protsentides.
Mahuline täiteaste- lastiruumi täitva veoste ruumala ja veovahendi või -ühiku lastiruumi veoks kasutatava ruumala suhet väljendatuna protsentides.
Laadimismeeter (ldm)- veovahendi või- ühiku koormaruumi pikkuse meeter, mida on võimalik kasutada selle laiuse ja kõrguse täies ulatuses.
Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariifi alusel vedajale kahjumlik.
Kui aga laadida treilerile näiteks metalltooteid, mille puhul jääb suurem osa poolhaagise ruumalast kasutamata ja võtta veotasu arvestamisel aluseks kauba kuupmeetri keskmine veotariif , on ka sel juhul vedu kahjumlik.
Arvestuslik kaal- veoraha aluseks olev kaal, mil lastiruumi mahutavus kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks.
Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta.
CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. Reklameerimine- kahjustunud kauba asendamine.
Täiskoormaga on tegemist kui: 1) kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule. 2) veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi ning pole võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi.
Osakoormate vahel peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis näitab lastiruumi kasutamist ja kulude arvestamisel või tariifide kalkuleerimisel saame siiski lähtuda reaalselt kasutatavast koormaruumist. EESTIS ON OSAKOORMATEKS VEOSED KAALUGA ÜLE 2500 KG.
Ringmarsruut- suletud veomarsruut, millel läbib veok järgemööda erinevaid maha ja pealelaadimispunkte.
Pendelmarsruut- sõiduk läbib kõiki peale ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri -ja tagasisuunas.
Pärissuunaline veos- vedu, millest saab alguse veoprotsess .
Tagasisuunaline vedu- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garažeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt.
Laoartikli varu ühiku kogukulu koosneb kolmest kulukomponendist:

Materjalikulu—toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind .

Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud.

Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni.
Varude suurust mõjutab ettevõttes: hankimise läbimisaeg, tarnete sagedus, lubatud toote tarneaeg kliendile, keskmine nõudlus tootmises mingi perioodil, toote tähtsus tootmise/müügi seisukohalt.
Tellimisperiood meetod- eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarselt, kindlate ajavahemike tagant üle ja olenevalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmäärtatud maksimumtasemele. Eeliseks on varude täiendamise lihtsus ja samaaegsus.
Perfektse tellimuse võtmekomponendid: 1) tarnitud täielikult kõik mis telliti. 2) tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal . 3) puuduvad tarneprobleemid. 4) täielikud ja õigesti vormistatud kaubasaate dokumendid , veokirjad ja arved .
ABC- analüüsi kasutatakse logistika ja müügialal toodete, klientide või tarnijate rühmitamiseks nende suhtelise olulisuse järgi ettevõtte jaoks. Põhineb 20/80 reeglil. 80% läbimüügist saadakse 20% toodetelt, 20% klientide arvele langeb 80% kasumist. 80% kaubavarude väärtusest sisaldub 20%-s ladustatavates tootenimetustes. 20% tootenimetuse saamiseks kulub 80% kauba hankimistöödest.
Analüüsiobjektid jaotatakse rühmadesse: A (tähtsaim, sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad , kes mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige rohkem), B, C.
A-rühm sisaldab tooteid, mis annavad 80% aastasest läbimüügist, seetõttu peavad pälvima suurimat tähelepanu.
Tarneklauslid :

• EXW- hangitud tarnija asukohast.
  
• FCA- franko vedaja.
  
• EAS- franko laeva kõrval, kasutatakse ainult veetranspordis.
  
• FOB- franko laeva pardal , kasutatakse ainult veetranspordis. Müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui kaup ületab nimetatud lähtesadamas ostja näidatud laeva reelingu.
  
• CFR- hind ja prahiraha makstud. Müüja kohustuseks on sõlmida veoleping nimetatud sihtsadamani, maksta vastavad veokulud ja korraldada eksporditollivormistus. NB! Prahihind on laevaomanikele makstav tasu teenuse osutamise eest.
  
• CIF- hind, kindlustus ja prahiraha makstud, kasutatakse ainult veetranspordis.
  
• CIP- vedi ja kindlustus makstud kuni…, kasutatav kõikide transpordiliikide puhul.
  
• DAF- tarnitud piiril , kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
  
• DES- tarnitud laevalt.
  
• DEQ- tarnitud kailt.
  
• DDU- tarnitud, tollimaksud tasumata, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
  
• DDP- tarnitud, tollimaksud tasutud , kasutatakse veetranspordi puhul.
  

Tarnevõime- mõõdetakse ettevõtte tarnitud ja kliendi tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena. Tarnevõime arvuline väärtus sõltub sellest, kas arvutamisel võetakse aluseks artikliridade, tarnitud tooteühikute või tellimuste arv.
Tarneaeg- ajavahemik, mis kulub tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse.
Tarne täpsus- mõeldakse lubatud tarneajast kinnipidamist ja kokku lepitud tarnehetke usaldusväärsusest. Võidakse mõõta tõenäosusega, millega kliendile teatatud tarneaeg ei muutu (tarneaja paindlikkus, tarnepoliitika , tarnepartii piirangud).
Tarnekindlus ehk usaldusväärsus- võimekus tellimuste täitmisel moel, et need saabuksid kohale vigastusteta, õigel ajal, kaasnevad kaubaarved on korrektsed ja vigadeta, õigetele tarneaadressidele.
Sõidumeerik- ei salvesta sõiduajana tehnoloogilisi peatusi (näiteks sõiduk peatub liiklusummiku tõttu või ootab foori lubavat märguannet), kuid sellised liiklusummikud tuleks siiski arvestada.
Sõidumeeriku kasutamine on juhile kohustuslik iga päev alates hetkest, mil ta sõiduki üle võtab kuni hetkeni, mil ta tööpäeva lõpetab. Juht peab enne väljasõitu kirjutama salvestuslehele oma ees -ja perekonnanime , salvestuslehe paigaldamise koha, kuupäeva, sõiduk registreerimismärgi.
Kõikide juhtide kasutatud salvestuslehti peab koguma ja kronoloogilises järjekorras säilitama vähemalt 12 kuud. Peab tagama digitaalsete andmete regulaarse kopeerimise juhikaardilt vähemalt iga 28 päeva järel ja sõidumeeriku mälust vähemalt iga 90 päeva järel.
Paigaldusplaadil on märgitud sõidumeeriku tööks vajalik tunnustegur, impulsside arv, rehvi ümbermõõt, kontrollija andmed ja kontrollimise kuupäev. Paigaldusplaat peab olema kaitstud turvakilega, mis tõendab sõidumeeriku vastavust nõuetele. Kõik sõidumeeriku osad impulsiandurini välja peavad olema plommitud, et takistada andmetes tuvastamatuid muudatusi või muud kadu.
Sõidumeeriku kasutamise kohustuslik järgmiste sõidukite juhtimisel:

Kaubaveoks kasutatavad sõidukid, mille lubatud täismass koos haagisega või ilma selleta ületab 3,5 t.

Reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud ning on selleks otstarbeks ette nähtud.
Rahvusvaheliselt kehtivad erandid:

Sõidukid, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km.

Sõidukid, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h.

Kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 t.
Riigisisesed erandid:

Sõiduk, mida kasutavad põllumajandus, aiandus, metsandus või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb.

Sõiduk, mida kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi, või turult kuni 50 km kaugusel asuvasse tapamajja.

Sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kg, mis veab juhile tema tööks vajalikke materjale, seadmeid või masinaid.
Sõiduaja pikkuseks on neli piirangut:

• Järjestikune sõiduaeg- pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi peab juht pidama vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja , kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheag, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg. Vaheaja esimesele osale eelneva sõiduaja kestus ei ole reglementeeritud, küll aga tuleb arvestada, et summeeritud 15-..+30-minutiliste vaheaegade kasutamisel ei ületataks 4 tunni ja 30 minuti pikkust sõiduaega. Kui vähemalt 45 minutiline vaheaeg on ära kasutatud enne 4,5 tunnise sõiduaja täitumist, on juhil automaatselt õigus sõita uuesti kuni 4,5 tundi, loomulikult tingimusel, et ööpäevase sõiduaja piirang seda veel lubab.
  
• Ööpäevane sõiduaeg- ööpäevase puhkeaja lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeaja alguse või ööpäevase ja iganädalase puhkeaja vahele jääb summeeritud sõiduaeg. Sõiduaeg kahe ükskõik millise päevase puhkeaja või päevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja vahel ei tohi ületada 9-t tundi. Sõiduaega võib nädala jooksul kaks korda pikendada 10 tunnini.
  
• Iganädalane- sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi. 56 tunni piirang tuleneb põhjusest, et kaks korda nädalas on lubatud sõita igapäevaselt 10 tundi ja kuna maksimaalne iganädalane tööperiood ei tohi ületada 6*24 tundi, on sõidukijuhil lubatud neljal tööpäeval nädalas sõita igapäevaselt kuni 9 tundi ja summaarseks iganädalaseks sõiduajaks kujuneb 2*10+4*9=56 tundi. See piirang on kehtestatud vahemikuks kella 00:00 esmaspäeval kuni kell 24:00 pühapäeval. Lisaks tuleb jälgida, et juhi keskmine iganädalane tööaeg ei ületaks 48 tundi.
  
• Kahenädalane sõiduaeg- sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi. Sellest piirangust tuleneb, et juhul, kui ühel nädalal on juht ära kasutanud maksimaalse lubatud sõiduajanormi ehk 56 tundi, siis sellele nädalale nii eelneval kui järgneval nädalal tohib ta sõita maksimaalselt 34 sõidutundi.
  

Sõiduajale kehtestatud piirangud ( puhkeaeg ):

• Lühendatud ööpäevane puhke periood kujutab endast vähemalt 9-tunnist, kuid lühemat kui 11-tunnist puhkeperioodi.
  
• Sõidukijuhil on õigus kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta kuni kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi.
  
• Mitme juhiga sõiduki puhul peab juht 30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olemas vähemalt 9 tunni pikkune.
  
• Meeskonnana liikumise korral on vaja kohustuslik puhkeaeg välja võtta mitte 24-tunnise, vaid 30-tunnise perioodi jooksul.
  
• Kui üksi sõitva juhi korral oli 9-tunnine puhkeaeg pigem erandlik, siis meeskonna puhul ei ole selle kasutuskordade arv piiratud.
  

Sõiduaja salvestamiseks kasutatakse analoogsõidumeerikus salvestuslehte ja digitaalse sõidumeeriku korral juhikaarti.
Ajapõhine teekasutustasu- Eestis kehtib ajapõhine tasu, mille soetamine annab õiguse kasutada teid kindla ajavahemiku jooksul, tasu ei sõltu läbitud kilometraažist. Teekasutustasu tuleb maksta enne teele sõitmist. Tasuda saab 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Teekasutustasu on üle 3,5 tonnistele veoautodele.
ELEA- rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule.
Bilateraalne (kahepoolne) veoluba- seotud kauba peale -ja mahalaadimisega nendes riikide. Loa annab kummagi riigi selleks volitatud ametkond.
Intermodaalne transport- see on rohkem kui üks veoviis, üks operaator ja veodokumendid määravad vastutuse või selle jagunemise.
Multimodaalne transport- vedu teostatakse küll ühe lepingu alusel, kuid kasutades vähemalt kahte erinevat transpordiviisi. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise -lossimise ja ladustamise tegemine, kauba teekonna jälgimine.
CEMT-i veoluba, mis annab õiguse veose piiramata arvuks vedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahe ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumil ja mille juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamatu.
Logiraamat- aruanne, mis moodustab CEMT veoloa lahutamatu osa, sisaldades informatsiooni vastava veoloa alusel teostatud vedudest kronoloogilises järjekorras näidates ära iga koormaga ja koormata teekonna etapid.
IRU- ühendav rahvusvaheline organisatsioon , mille tegutsemise eesmärk on parandada ja täiustada rahvusvahelise maanteetranspordi toimimist ja autovedude sektorit maanteevedajaid ühendavate rahvuslike organisatsioonide huvides. Peamine ülesanne on järgida liikmesorganisatsioonide ühiselt vastu võetud tegevuspõhimõtteid, et parandada rahvusvahelist maanteeliiklust. IRU hõlmab tasuliste ning oma kulul korraldavat autovedudega tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid rahvusvahelisel tasandil.
TIR-süsteem: kaupu võib vedada ainult nõutele vastavas veokis või haagises; riskid on veo ajal kaetud kehtiva tagatisega; kaubaga on kaasas rahvusvaheliselt tunnustatud tollidokument.
TIR-märkmik- mis on võetud kasutusele lähteriigis ja mida kasutatakse tollidokumendina nii lähteriigis, transiidiriigis kui ka sihtriigis. TIR-märkmik on ainuke tollidokument kogu kaubaveo vältel ning see tõendab TIR-protseduuri kohaselt veetava kauba rahvusvahelise garantii olemasolu. TIR-märkmiku annab välja riiklik garantiiühing ning ei nõua täiendavate tollidokumentide täitmist.
TIR-veosüsteem- kaitseb efektiivselt kõikide riikide maksutulusid, kelle territooriumi kaudu riikide vahel kaupu veetakse. Pakub maanteevedajale ja tolliametnikele lihtsa, paindliku , vähekuluka ja turvalise süsteemi kaupade transportimiseks üle riigipiiride.
TIR-carnet konventsioon - on sõlmitud lepinguosaliste riikide vahel, et hõlbustada kaupade rahvusvahelist maanteevedu, parandada veotingimusi ning ühtlustada ja lihtsustada piiriületamise formaalsusi. Süsteem loodi hõlbustamaks riikidevahelist kaubandust ja transporti rahvusvaheliselt ühtlustatud tollikontrolli süsteemi abil. TIR kaitseb efektiivselt kõikide riikide maksutulusid, kelle territooriumi kaudu riikide vahel kaupu veetakse.
ATA-carnet- olukord, kus tuleb kolmandatesse riikidesse vedada esemeid, mis jäävad sinna teatud ajaks teatud eesmärgiks, selleks kohaldavad tolliasutused ajutise sisseveo protseduuri, mis on seotud ATA-märkmiku kasutamisega ajutise sisseveo tollidokumendina riikide vahel. Ajutise sisseveo dokument on tollidokument, mis on aktsepteeritav tollideklaratsioonina, mis võimaldab identifitseerida kaupu ja mis sisaldab rahvusvaheliselt kehtivad garantiid . ATA-märkmiku alusel teostatakse ajutisi sissevedusid tollidokumendina riikide vahel.
Miks on vaja EPAL kaubaaluste ringlemise süsteemi ja millist kasu saavad sellest tarneahela liikmed?

• See säästab rahalisi vahendeid, on kuluefektiivsem.
  
• On ohutud kogu maailmas ja piirüleselt.
  
• Tagavad kaupade sujuva transportimise.
  
• Tagavad kaupade stabiilse hoidmise.
  

Ekspedeerija- füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali -ja muude transpordioperatsioonidega ning nendega seotud kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate tunnustega.
Ekspedeerimisleping võib hõlmata: 1) kaubaveo, esindus ja vahendusteenuseid. 2) logistikateenuseid, tarneahela haldus ja nõustamisteenuseid. 3) kauba säilitamis -ja ladustamisteenuseid.
Logistikafirma erinevus ekspedeerimisfirmast: logistikafirmast eristab ekspedeerimisfirmast väärtust lisavate teenuste osutamine.
Veo eest on veodokumendi olemasolu korral vastutav veodokumendile määratud kaubasaatja, selle puudumisel vastutav veo eest vedu teostav füüsiline või juriidiline isik.
ATP vedude lubatud kõrgeimad temperatuuritasemed: külmutatud või sügavkülmutatud kala, kalatooted -18 kraadi; külmutatud toiduained -12 kraadi, kiiresti riknevate toiduainete vedu.
Kontaminatsioon - gaasiliste ainete tekitatud lõhnakahjustused, vedelike ja tahkete ainete segunemine ja sellest tulenev määrdumine.
Suur veos- kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ületab kehtestatud suurimat lubatud suurust.
Lai veos- kui eriveose laius on üle 3,5m ja autorongi pikkus ei ületa kehtestatud suurimat lubatud suurust.
Pikk veos- kui eriveose laius ei ületa 3,5m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto.
Loomade vedamisel ei sõltu veo nõuded mitte veo eesmärgist, vaid teekonna pikkusest ning selle kestusest.
Elus loomade veo nõuded jagatakse vastavalt veo kestusele järgnevalt:

Kuni 50 km veod, mida teeb loomapidaja- kehtivad vaid veo üldnõuded, mille järgi tuleb loomi vedada viisil, mis ei põhjusta loomadele vigastusi ja välditavaid kannatusi. Lisaks peavad loomad olema veoks sobivad, peab olema piisavalt põrandapinda ja ruum peab olema piisavalt valge.

Kuni 65 km veod- peavad olema tagatud konkreetsed veoruumi mõõtmed, mis on kehtestatud nii veistele, hobustele, lammastele kui ka kodulindudele.

Üle 65 km veod, kuni 8 tundi- peab olema Veterinaar -ja Toiduameti (VTA) välja antud veoluba, samuti peavad juhid ja loomade saatjad olema läbinud ajakohase koolituse.

Üle 8 tunni kestvad veod- peab vedajal olema VTA väljastatud pikkade vedude veoluba, veovahendi juhid ja saatjad peavad olema läbinud koolituse ning neil peab olema seda tõestav pädevustunnistus. Samuti kohalduvad pikkade vedude puhul veovahendile täiendavad nõuded (jootmissüsteem, ventilatsioonisüsteem), peab koostama loomade veo kohta teekonnaplaani, mis tuleb kooskõlastada VTA-ga.
CMR konventsioon kehtib autovedudele järgnevate tingimuste täitmise:

Kauba transportimise eest makstakse tasu

Kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks nendest riikidest on ühinenud CMR-konventsiooniga.

Tingimusel, et vedu teostatakse konventsioonis määratletud maanteeliikluse sõidukiga, milleks on veoauto, vedukauto poolhaagisega või autorong .
Autojuhi kohustused: võtab kaubad vedamiseks vastu, kontrollib kauba kogust, pakendamist ja saatelehele vastavust ning allkirjastab veokirja.
SDR- rahvusvaheline valuutafondi kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel.
Selleks, et veoklient saaks nõuda vedajalt vastutust veo ajal aset leidnud kahjujuhtumite kohta, peab ta esitama reklamatsiooni (märkus, kahjunõue) vedajale. Esitamise tähtaeg on riigisisestel kui ka rahvusvahelises maanteetranspordis kohe/7 päeva.
VEOKI JA VEOKIPARGI TEGEVUSNÄITAJAD
Veokipargi ja üksikute veokite tööd iseloomustavad näitajad saab jaotada:

Majandustehnilisteks ehk ekspluatatsiooninäitajateks- kirjeldavad autopargi koosseisu rakendatust, tööaja kasutamist, ööpäevast läbisõitu koormaga ja tühjalt.

Majandusnäitajateks ehk näitajateks, mis põhinevad ressursikasutuse, selleks tehtud kulude ja teenitud tulude võrdlemisel ning analüüsimisel.
Tööaeg- koosneb sõidu -ja kaubasaatedokumentide vormistamise ajast, sõiduajast, peale -ja mahalaadimisajast.
Nullsõit- sõit parkimiskohast esimesse laadimispunkti või sõit marsruudi algusesse ja viimasest mahalaadimispunktist või marsruudi lõpust parkimiskohta. Nullsõitudeks loetakse ka muud transpordiprotsessiga otseselt mitte seotud sõidud (nt sõit tankima või remonditöökotta)
Tühisõit- sõit ilma koormata muudel põhjustel (nt metsaveod, põllumajandust teenindavad veod, piima vedu farmidest)
Staatiline täiteaste- faktiliselt veetud kauba kaalu suhe veoki kandejõusse ühe sõidu jooksul (kauba ruumala suhe koormaruumi ruumalasse)
Dünaamiline täiteaste- faktiliselt veetud tonnkilomeetrite suhe tonnkilomeetritesse, mida oleks olnud võimalik vedada sõiduki kandejõudu täielikult kasutades. NB! TÄITEASTET VÄLJENDATAKSE ALATI PROTSENTIDES.
VALEMID
Kaubaveo omahind (€/kg)= auto veokulud kokku (€/auto) / veetud arvestuslikud kg
Täiteaste(%)= y arvestuslik= Q arvestuslik / q arvestuslik, kus Q arvestuslik=koorma arvestuslik kaal (kg), q arvestuslik= veoki arvestuslik kandevõime (kg)
Veotasu arvutamine (mahukaaluna)

Veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides
Brutokaal/mõõtmed (m3)

Veotasu
Veose ruumala (m3)* mahukaal
MAHUKAAL= kui maanteeveos kaalub kuupmeetri kohta vähem kui 333 kg siis lähtutakse veotasu arvutamisel mahukaalu tingimusest, ehk korrutatakse veose ruumala kuupmeetrites 333-ga.
Kui aga veose tihedus on mahukaalu tingimusest suurem, lähtutakse veotasu arvutamisel veose brutokaalust, selleks korrutatakse brutokaal veotariifiga.
Veotasu arvutamine (kaalukaubana)

Veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides
Brutokaal/mõõtmed (m3)

Veotasu
Brutokaal*veotariif*teekonna keskmine pikkus
KILOMEETRIKULU JA BRUTOKASUMI ARVUTAMINE
Leia milline on läbitud kilomeetri omahind ja päeva brutokasum .

Veoauto kilomeetri omahind (€/km)= auto aastakulud kokku (€/veovahend) / tasu eest sõidetud km

Brutokasum= veoraha kokku (€) – kilomeetri omahind (€/km)
VEDU VEDAJALT VÕI EKSPEDEERIJALT
Arvutada kui palju maksab vedu alternatiivsetel pakkujatel kuus ja otsustada millist varianti eelistada.

Kaubaveo maht kuus (m3): toodete arv (tk) * ruumala(m3)

Vajalik treilerite arv (tk) : kaubaveo maht kuus (m3) / treileri mahutavus (m3)

Veo maksumus vedajalt tellides: vajalik treilerite arv (tk) * vedaja veohind (kr/ treiler )

Veo maksumus ekspedeerijalt tellides: vajalik treilerite arv (tk) * vedaja veohind (kr/treiler)
ABC-ÜLESANNE (LADUSTAMISKULUD)

Keskmine ladustamiskestvus (reservmäär) päevades= (A-rühm % rakendamisest * A-rühma ladustamiskestvus päevades) + (B-rühm % rakendamisest * B-rühma ladustamiskestvus päevades) + (C-rühm % rakendamisest * C-rühma ladustamiskestvus päevades)

Ladustamiskulud = varude norm (päevad) * aastased ladustamiskulud (%) / 100 * ühepäeva käive (eurot päevas)
KAHJUKINDLUSTUSE ARVUTAMINE SAADETISELE
Arvuta kauba maksumuse hüvitamise suurus kauba saatjale.

Toote kaal * 8,33 * 1 SDR
VEDAJA VASTU ESITATUD NÕUDED EI SAA ÜLETADA 8,33 SDR VÄÄRTUST.
KESKMINE TEENINDUSTASE
Ls= Lp * Lq * Lt * Ld * Lu * Li * Ln * 100%
Lp= tõenäosus, et toimetatakse kohale õiged tooted.
Lq= tõenäosus, et toote toimetatakse kohale õiges koguses.
Lt= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale õigel ajal.
Ld= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale vigastamatult.
Lu= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale õige tarneviisiga.
Li= tõenäosus, et arved koostatakse õigesti.
Ln= tõenäosus, et teenindusprotsessis ei teki osapoolte vahel konflikte.
VARUDE TÄIENDAMISE OPTIMAALNE PERIOOD

• Ajavahemik kahe järjestikuse tellimuse esitamise vahel.
  

T= Q / D * 365, kus T=tellimusvahe (päev) , Q= tellimuskogus (tk), D= eeldatav aastane nõudlus (tk)
Säilituskulu= (ladustamiskulu + hoiukulu ) / lao keskmine väärtus) * 100%
KESKMINE LAOSEIS
Keskmist laoseisu saab arvutada tükiarvestuses, keskmist laoväärtust rahaühikutes.
Varude ringlussagedus- suurus, mis näitab mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli keskmise laosaldo suurust tootekogust.

• Kui konkreetse laoartikli aasta keskmine laosaldo on 250 tk ja aastas müüakse nimetatud toodet kokku 3000 tk, siis toote ringlussagedus on 3000/250=12
  
• Laoartikli keskmiseks laoväärtuseks on 600 €, aasta jooksul müüakse seda toodet ostuhindades 5400 € eest, toote käibesagedus on 5400/600=9
  

Läbisõidu kasutamise koefitsient = läbisõit koormaga (km) / kogu läbisõit (km)
Töötunni omahind (€/h)= auto aastakulud kokku (€) / töötunnid (auto töötunnid kokku)
Tehniline kiirus = läbisõit päevas (km) / liikumisaeg (h)
Ekspluatatsiooniline kiirus = läbisõit päevas (km) / veoki tööaeg (h)
Veoki tootlikkus = transporti töö (t*km) / tööaeg (h; päev)
NULLSÕIDU ARVUTAMINE

Üldläbisõit= koormaga sõidu pikkus / läbisõidu kasutamise tegur

Läbisõit liinil= koormaga sõit + tühisõit

Nullsõit= üldläbisõit – läbisõit liinil
VEOKITE ARVU LEIDMINE
Leia kui palju veokeid läheb ettevõttel nüüd vaja sama töömahu täitmiseks, mis oli enne ümberkorraldust?

Aastas päevade arv * veokite arv -> palju võimalik

Palju võimalik – seisupäevad remondis – remondipäevad -> palju tegelikult

Palju tegelikult + seisupäevad -> pärast ümberkorraldust

Seisupäevad + palju tegelikult / aastas päevade arv ->masinate arv
SIHTKOHTA AJA PROGNOOSIMINE TÄHTAJALISE VEOSE SOORITAMISEL
Mis päeval ja mis kellaajal võib auto jõuda sihtkohta kui keskmiseks tehniliseks kiiruseks kujuneb 70 km/h?
Autojuhi tööaeg ei tohi ületada päevas 9 tundi, kahel päeval nädalas võib see ulatuda 10 tunnini. Vaheaeg tuleb teha vähemalt iga 4,5 tunni järel vähemalt 45 minutit. Lühike aeg, mis sõiduks sihtkohta kulub on: sõidu alustamine esmaspäeval kell 15:00. Esimene vaheaeg= 15:00+4.30=19:30-20:15. Teine vaheaeg võiks olla 3 tunni järel 23:15-24:00. Juht saab sõita veel 2,5 tundi seega puhkeaeg algab 02:30 teisipäeval. Sõitmiseks kulub veel 7,1 tundi. Puhkeaeg peab olema 12 tundi, kuid kolm korda nädalas võib seda alandada 9 tunnini, seega sõit võib jätkuda kell 11:30 teisipäevaö. Vaheaeg= 11:30+4,30=16:00-16:45. Pärast esimest vaheaega, jääb sõita veel 2,6 tundi ehk 2 tundi ja 36 minutit (60*0,6=36) ja 500-(4,5*70)=500-315=185 km. Auto saabub sihtkohta kell 16:45. 16:45+2,36=18:81 ehk 19:21 teisipäeval.
MAHUKAUBA VEOST SAADAV KOGUKULU SÄÄST

Ühikukulu vedamisel mahukaubana
Veokulu / toodete kogus mahukaubana

Ühikukulu vedamisel kaubaalustel
Veokulu / toodete kogus kaubaalustel

Täiendav käsitsemiskulu mahukauba maha laadimisel
Töötajate arv * käsitsitöö tundide arv * töötunni omahind

Täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta
Täiendav käsitsemiskulu mahukauba maha laadimisel / toodete kogus mahukaubana

Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu
Ühikukulu vedamisel mahukaubana + täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta

Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta
Ühikukulu vedamisel kaubaalustel - ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu
VEOAUTO MUUTUVKULUD
Rehvide kulu- lähtuvalt rehvide arvust, hinnast ja rehvi planeeritavast läbisõidust leitakse rehvide kulu ühe kilomeetri kohta.
Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestuses alati muutuvkuluna, sest see on otseses sõltuvuses läbitud kilomeetritest.
Rehvikulu (€/km) = rehvi hind (€) * rehvide arv sõidukil (tk) / planeeritud kestvus (km)
TELLIMUSPUNKTI ARVUTAMINE
Laoartikli nõudlus on 30 tk päevas, varude täiendamise läbimisaeg 15 päeva ja planeeritud reservvaru suurus 150 tk.
ROP= (30*15)+150=600 tk
Vastus: Täiendustellimus tuleb teha siis, kui varu on langenud 600 tooteühikule või alla selle.
NB! Varude täiendamise läbimisaeg ei ole sama mis tarneaeg, vaid pikem.
KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON
TC= Ct + Ci + Cd Ct= Q * R Ci= Q * P * I * Ta Cd= (Qt/2) * P * I
TC=kogukulu Ct=trans.kulu Ci=transiidi varuga seotud kulud Cd=ostja varuga seotud kulud Q= aasta vaj. kauba ühikus R=veokulu kaubaüh.kohta P=kaubaüh.rahaline väärtus
I=säilituskulu % Ta=transiidiaeg päevades aastas Qt=korraga veetav kogus kaubaühikuid
14