Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu (0)

Tartu Ülikool  
Sotsiaal- ja haridusteaduskond  
Haridusteaduste  instituut  
Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava 
 
 
 
 
 
 
 
Lizett Käst 
 
TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU 
 
tervisemapp   
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : Vilja Vendelin- Reigo  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2013 
2 
 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 
NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 
NÄDALAPLAAN .................................................................................................................. 6 
ESMASPÄEV ........................................................................................................................ 7 
TEISIPÄEV ............................................................................................................................ 8 
KOLMAPÄEV ....................................................................................................................... 9 
NELJAPÄEV ........................................................................................................................ 10 
REEDE ................................................................................................................................. 11 
ABIKS ÕPETAJALE ............................................................................................................... 12 
ESMASPÄEV ...................................................................................................................... 13 
TEISIPÄEV .......................................................................................................................... 15 
KOLMAPÄEV ..................................................................................................................... 16 
NELJAPÄEV ........................................................................................................................ 17 
REEDE ................................................................................................................................. 18 
HEIHOO ARMAS LAPS! ....................................................................................................... 20 
MÄNGUD ................................................................................................................................ 23 
,,Arutame koos!’’ .................................................................................................................. 24 
,,Kuula ja paranda!’’ ............................................................................................................. 24 
,,Laul läks kaduma’’ ............................................................................................................. 27 
,,Uka - uka, mina prii!’’ ........................................................................................................ 29 
,,Mädamuna’’ ........................................................................................................................ 30 
,,Kuum kartul ’’ ......................................................................................................................... 31 
,,Mõista – mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?’’ .......................... 31 
,,Suured lained, päästa end!’’ ............................................................................................... 33 
,, Apelsinid , hurraa!’’ ............................................................................................................ 34 
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 35 
3 
 
 LISAD 
     LAULUSÕNAD 
      STEND  
     LEIA ERINEVUSED! 
     VÄRVI  LAULULIND  
     PILDIKAARDID 
      LISAMATERJAL  TULEVASTEKS NÄDALATEKS 
     MÄNGUKAARDID 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
SISSEJUHATUS 
Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu 
ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti 
tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga  paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust 
saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige  edukam tervislikkust edendada just 
laulu ja muusika  teel.  
Lasteaed  Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et  muusikaline 
tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam.  Muusika  kaudu 
õpime eneselegi märkamata arvutama , lugema, teistega  arvestama. Saame tugevamaks, 
osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja 
sõnavara. Tutvume ümbritseva  maailmaga . Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame 
rahvuskultuuri. Seepärast ajendas mind õpimapi teemaks valima just tervislike eluviiside 
kujundamine lastelaulude kaudu. 
Käesolev tervisemapp on koostatud just teile armsad lasteaiaõpetajad. Mapp on koostatud just 
sel põhimõttel, et kujundada tervislik eluviis eelkooli laste seas, täpsemalt 6-7 aastaseid, kes 
valmistuvad kooliks, muusika ja laulu teel. Täpsemalt, lapse tervislike eluviiside kujundamine 
läbi lastelaulude.  Lastelaulud hõlmavad väga erinevaid teemasid ning enamasti on nad vägagi 
õpetliku sisuga. Lõimisin oma mapis käsitletud tervise teemad erinevate lastelaulude ja 
mängudega.  
Mapp koosneb sissejuhatusest ning neljast peatükist. Esimene peatükk koosneb 
kokkuvõtlikust nädalaplaanist ja päevaplaanidest. Teine peatükk koosneb infost ja 
abimaterjalist nädala läbiviimiseks õpetajale. Kolmas peatükk keskendub lapsele, kus on 
kirjeldus tervisenädala kohta ning mapi sisu. Neljandas peatükis on kirja pandud kõik 
mängud, koos seletustega. Lisaks on välja toodud kasutatud kirjandus ja lisad. Lisadesse on 
kirja pandud laulusõnad, - noodid , -lingid. 
Tervisemapil on kaks eesmärki: 
1.  laste tervisliku eluviisi kujundamine enne kooli minemist, kus peab olema palju 
iseseisvam ning  peaks olema juba teada, kuidas toituda, kuidas puhtust hoida, kuidas 
sportida, mida õues teha. Laps peab teadma, mis on tema tervisele hea; 
2.   lapse muusika ja laulu vastu huvi äratamine ning lastelaulude  tundmine . 
5 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6 
 
NÄDALAPLAAN 
 
Tervislike eluviiside kujundamine  eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude. 
 
Igal nädalapäeval on kindel tervise teema, mis viiakse läbi lastelaulude kaudu: 
Esmaspäev- ,,Sööme terveks!’’ – Arutletakse lastega kõigepealt nädala teemal- muusika ja 
laulmise  vajalikkusest ning ka  tervislikkusest . Seejärel arutletakse, millised toidud on 
tervislikud ning tehakse teemakohaseid mänge. Lauldakse erinevaid lastelaule, mis on 
seostatud tervisliku toitumise teemaga.  
Teisipäev- ,,Liigume terveks!’’ – Arutletakse lastega liikumise ja  sportimise  vajalikkusest ja 
tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid 
tegevusi.  
Kolmapäev- ,,Puhas on tervem!’’ – Arutletakse lastega, miks ja kuidas peab puhtust hoidma. 
Toimuvad erinevad lastelaulumängud ning puhtusega seotud tegevused.   
Neljapäev- ,,Õues on mõnus!’’ – Arutletakse lastega, miks peaks rohkem õues käima ja mida 
seal teha saab ning milline mõju on toas televiisori või arvuti taga logelemisel. Toimuvad 
erinevad mängud ja tegevused, mis on lõimitud lastelauludega.  
Reede- ,,Oleme terved !’’ – Tehakse lastega nädala kokkuvõte, mida lapsed õppisid ning 
kinnistatakse eelnevad teadmised lastelaulude ning teiste tegevuste kaudu.  
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
ESMASPÄEV 
,,Sööme terveks!’’ 
07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate  tervitamine  ning tulevase nädala plaani 
tutvustamine. 
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis : Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda  
tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 
08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips’’. 
09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all 
mängida. 
10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt , kus võiks kasvada 
erinevad puu- ja juurviljad  ning ka  marjad , mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub 
ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?’’. 
11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu’’. 
12.00-13.00 : Mäng 2. Minnakse saali. Õpetajad tutvustavad lastele tervislikke puuvilju ning 
sellega seoses toimub mäng ,,Apelsinid, hurraa!’’, mis toimub ,,Veerevad apelsinid’’ 
lastelaulu saatel. 
13.00-15.00 : Lõunauinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu’’ saatel. 
15.00-15.30 : Oode, kus ooteks on apelsin, seoses mänguga ,,Apelsinid, hurraa!’’ ning 
lauldakse ühiselt laulu ,,Veerevad apelsinid’’.  
15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära  saatmine ning kokkuvõtlik 
tagasiside vanematele.  
 
 
 
 
 
8 
 
TEISIPÄEV 
,,Liigume terveks!’’ 
07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani 
tutvustamine. 
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis, liikumise ja spordi teemadel . Küsitakse lastelt, missugust  
trenni nemad teevad ja milliseid spordialasid on olemas ning arutletakse sportimisharjumuste 
vajalikkusest. 
08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips’’ 
09.00-11.30 :  Meisterdamine . Lapsed meisterdavad endale medaleid. 
11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu’’. 
12.00-13.00 : Spordivõistlused õues. Viiakse läbi jooksu- ja palliviskamisvõistlused.   
13.00-15.00 : Lõuna  uinak . Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu’’ saatel. 
15.00-15.30 : Oode. 
15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik 
päevaraport vanematele. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
KOLMAPÄEV 
,,Puhas on tervem!’’ 
07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani 
tutvustamine. 
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis, puhtuse hoidmisest ning miks ja kuidas peaks puhtust 
hoidma. 
08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips’’ 
09.00-09.30 : Isetegevus pooltund. Lapsed askeldavad mänguruumis. 
09.30-11.30 : Praktiline mäng. Igal lapsel on eelnevalt palutud kaasa võtta  nukk , ning iga laps 
hakkab vannitama oma nukku.  
11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu’’. 
12.00-13.00 : Tegelused õues. 
13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu’’ saatel. 
15.00-15.30 : Oode. 
15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik 
päevaraport vanematele. 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
NELJAPÄEV 
,,Õues on mõnus!’’ 
07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani 
tutvustamine. 
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis. Arutletakse lastega, et miks on tervislik õues mitte toas 
arvutitaga mängida ning mõeldakse, mida üldse saab õues teha. 
08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips’’ 
09.00-11.30 : Õuemängud. Viikse läbi lastega traditsioonilisi õuemänge: ,,Uka - uka, mina 
prii’’, ,,Kuum kartul’’, ,,Mädamuna’’.  
11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu’’. 
12.00-13.00 : Liikumismäng õues ,,Suured lained, uju läbi!’’. See mäng mängitakse ,, Sill  - 
soll  soe bassein’’ laulu saatel. 
13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu’’ saatel. 
15.00-15.30 : Oode. 
15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik 
päevaraport vanematele. 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
REEDE 
,,Oleme terved!’’ 
07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani 
tutvustamine. 
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis. Arutletakse lastega nädala jooksul õpitu läbi. Küsitakse 
lastelt, mida on tervislik süüa, miks peab sporti tegema, miks peab puhtust hoida ning miks on 
hea õues mängida. Räägitakse ka läbi, milliseid lastelaule me õppisime ning laulsime ja 
arutletakse miks on laulmine  tervisele hea.  
08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips’’ 
09.00-11.30 : Mõtlemismängud ja käeline tegevus. Viiakse läbi kolm erinevat tegevust: 
Laululinnu värvimine (vt lisa, värvi laululind), mõistatus ,,Leia kümme erinevust’’ (vt lisa, 
leia erinevused), lauamäng ,,Laul läks kaduma’’.  
11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu’’. 
12.00-13.00 : Vaba tund õues. 
13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu’’ saatel. 
15.00-15.30 : Mõtlemismängud. Viiakse läbi kaks mängu, mis kontrollivad laste teadmisi ja 
õpitut toimunud nädalast. Esimene mäng on ,,Kuula ja paranda!’’ ning teine mäng on 
,,Arutame koos!’’. 
15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik 
nädalaaraport vanematele. 
 
 
 
 
 
 
12 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ABIKS ÕPETAJALE 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13 
 
Tervislike eluviiside kujundamine  eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude. Nädala jooksul 
on oluline, et laps  teaks , et tuleks toituda tervislikult, et tea teaks, mis on üldse tervislik toit. 
Laps peab saama arusaamale, et sport on hea ning tervisele kasulik. Samuti peaks lapsele 
meelde jääma põhitõed puhtuse hoidmisest-  hambapesu , kätepesu jt. Laps peab jõudma ka 
arusaamale, et ei ole hea ainult toas mängida arvutimänge, vaid on kasulik ja tervislik 
mängida õues. Kogu arengustegevus peaks toimuma läbi lastelaulude laulmise, kuna nagu 
sissejuhatuses öeldud, muusika on lasteaias kogu arengutegevuse raam ning täiuslikem 
tegevus lasteaias. Järgnevalt  kirjutan päeva kaupa lahti, mida ja kuidas tuleks lastega 
arutelusid ning mänge läbi viia ning muu info, mis oleks abiks.  Korduvat infot päeva kaupa 
lahti ei kirjuta, nende hulka kuuluvad: hommikusöök, lõunasöök, oode ja õhtusöök. 
ESMASPÄEV 
Eelnevalt koostatakse lasteaeda stend, kus on lastevanematele nähtavale toodud nädala teema 
ja plaan (vt lisa). Kui lapsevanemad hommikul lastega saabuvad võiks  vaikselt  kostuda 
lasteaia ruumist lastelaule, need võiksid olla laulud, mis sel nädalal lastega läbi kuulatakse ja 
lauldakse ning mängitakse. Lastevanematele võiks näidata stendi, kus on kogu nädalaplaan. 
Arutelu ringis 
Kõigepealt räägitakse lastele lühidalt, mis on selle nädala teema ning millisel teemal 
räägitakse täna. Nädala teemaks on tervislike eluviiside kujundamine läbi lastelaulude. Päeva 
teemaks on tervislik toitumine. See järel võiks lastelt hakata küsima teemasse suunavaid 
küsimusi. Esmalt muusika ja laulude kohta. Näiteks: Lapsed, kas teile meeldib laulda ? Miks 
teile meeldib laulda? Mis on teie lemmik laul? Seejärel tuleks rääkida ise, miks on muusika ja 
laulmine hea. Nagu sissejuhatuses öeldud, tuleks kindlasti öelda lastele, et muusika kaudu 
õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, 
osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja 
sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Seejärel võiks uurida lastelt, mis on nende arust 
tervislik elu viis. Seejärel rääkida lastele täpsemalt, mis on tervislik elu viis ja päevateema 
arutluse alustuseks võikski öelda, et tervislikku eluviisi kuulub tervislik toitumine. 
Toitumisest rääkides oleks oluline rõhutada, et liigne kommi söömine on tervisele väga halb 
ning küsida lastelt, mida nemad söövad, mis on nende arust tervislik ning mis on nende 
lemmik toit. Pärast suunavaid küsimusi tuleks rääkida täpsemalt üle tervislikust toitumisest. 
Oluline oleks mainida, et süüa tuleb hommikul, lõunaajal, ja enne kella kuut ning iga söögi 
14 
 
vahepeale üks puuvili või kergem oode. Teiseks peaks lastele ära mainima, et McDonaldsi 
hamburgeri, friikartulite söömine ja koka joomine on tervisele eriti kahjulik, see võib hambad 
lõhkuda ning paksuks teha ning nende taga on veel palju raskemaid haigusi, nt kolesterooli 
tõus jt. Tuleks nimetada häid ja tervislikke puu- ja juurvilju, seda enne ka loomulikult lastelt 
küsides, et milliseid nemad teavad. 
Hommikusöök 
Kuna tegemist on lastelaulude nädalaga, siis võiks läbi terve nädala vahetult enne 
hommikusööki laulda lastelaulu ,,Hiiretips’’. See laul on väga rõõmus ja loomulikult on puder  
kõige parem toit hommikusöögiks. Laulu võikski sisse juhatada  selliselt , et lastelt küsitakse, 
mis toit on hommikuti  kõige tervislikum. Kui õiget vastust ei tule, siis peaks õpetaja ise 
nimetama ära, et kõige tervislikum on puder. Lisaks võiks õpetaja öelda, et hommikuti võib 
kõige rohkem süüa. ,,Hiiretipsu’’ laulu peaks laulma õpetaja ise, kuid lapsed kaasa haarama. 
Näiteks õpetaja annab lastele ülesande, et kui laps kuuleb sõna puder, siis tuleb patsutada 
kõhu peale. Pärast laulu suundutakse putru sööma. Laulu sõnad ja noot on lisades (vt lisa) 
Mäng 1 
Kuna päevateemaks on tervislik toitumine ning tervislike toitude hulka kuuluvad puu- ja 
juurviljad, siis on õpimapis valmistatud vastav mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas 
puu otsas, maa peal või maa all?’’, mis vajab ka eelnevat sissejuhatust. Eelnevalt tuleks 
arutleda lastega, milliseid puuvilju on olemas ja kus nad kasvavad ning lisada, et need on 
tervislikud. Mängujuhis on mängu juurde kirja pandud. See mäng hõlmab vähest liikumist 
ning imiteerimisoskust. Laps õpib paremini mõistma, miks on mõned viljad  nimetatud just 
puuviljadeks ja mõned juurviljadeks ning hiljem oskavad neid päriselt oma kasvukohtades  
märgata ja nimetada ning korjata.  
Lõunasöök 
Lõunasöögile minnes võiks eelnevalt küsida lastelt, milline sööks oleks kõige tervislikum 
lõuna ajal. Nii nagu ka hommikusöök võiks ka enne lõunasöögile minekut terve nädala laulda 
lastega ,,Head isu’’ laulu. Kuna tegemist on päris pika lauluga, siis kindlasti võib seda 
lühemaks võtta vastavalt toidukorrale või söögile, mis lõunaks tuleb jne. Lapsi võiks kaasata 
esialgu selliselt, et kui kõlab refrään, siis lapsed imiteerivad söömist ja seda nii nagu iga laps 
oskab ja tahab. Ei soovita ette näidata, kuna see takistaks lapse fantaasiavõimet. Laulusõnad 
ja heli on lisades (vt lisa).  
15 
 
Mäng 2 
Viiakse lastega läbi mäng pealkirjaga ,,Apelsinid, hurraa!’’. See mäng on liikumismäng ning 
vajab veidi suuremat ruumi. Vahenditeks on kaks väiksemat palli, mis võiks soovitavalt olla 
oranžid, kuna mäng viiakse läbi ,,Apelsinid veerevad’’ lastelaulu saatel. Võib kasutada 
muusikakeskust, kust seda laulu lasta, kuid väga hästi sobiks, kui õpetaja ise laulaks ja mõnd 
pilli juurde mängiks. Mängu eesmärgiks on panna lapsi liikuma ja õpetada lastele meeskonniti 
töötama. Kuna tegemist on võistlusega, siis ka see, et lapsed oskaksid taluda pinget ning 
jagada võidu- ja osalemisrõõmu. Õpetaja võiks ise lisada, et tähtsam on osavõtt. Täpsem 
mängujuhis ja laulusõnad on mängude peatükis. 
Lõunauinak 
Nädala vältel võiks enne uinumist panna muusikakeskusest vaikselt käima ,,Karumõmmi 
unelaulu’’. Lapsed võiksid selle laulu saatel magamisriided selga  panna ja voodisse pugeda 
ning uinuda. 
Oode 
Enne oodet Võiks ühiselt selgeks õppida lastelaulu ,,Apelsinid veerevad’’. See järel võiks 
ooteks ollagi üks kooritud apelsin. 
Õhtusöök 
Õhtusöögile minnes võiks küsida lastelt, milline toit on õhtusöögiks kõige tervislikum. Kui on 
õhtusöök söödud, siis võiks panna lastelaulud muusikakeskusest tööle seniks kuni lapsed 
vanematega koju on läinud. 
TEISIPÄEV 
Arutelu ringis 
Kuna teisipäevaseks peamiseks teemaks on tervislik liikumine, siis alustuseks võiks lastelt 
küsida küsimusi tervisliku spordi ja liikumise kohta. Näiteks, milliseid spordialasid nemad 
teavad, millist sporti nende vanemad teevad ja kas nemad ka mõnd sporti harrastavad. 
Seejärel arutleda spordialadest, mida küsimustest veel välja ei tulnud ja rääkida selle 
tervislikkusest. Näiteks tuleks kindlasti mainida, et sport ja liikumine hoiab saledana ja kui 
inimene on sale, siis ta on ka tervem. Tuleks ka mainida ka, et sportlikud inimesed jõuavad 
16 
 
rohkem ja kiiremini erinevaid tegevusi teha, näiteks koristada jne, nad väsivad aeglasemalt, 
kui mittesportlikud inimesed. Tuleks rõhutada, et igasugu liikumine on tervisele hea, nii 
kõndimine, kui ka  tantsimine  ning ennast tuleb vähemalt korra nädalas liigutada. Võiks ka 
arutleda, et kus on kõige parem sporti teha, näiteks metsaradadel kõndida või joosta  jne.  
Meisterdamine 
Iga laps meisterdab ise omale medali, mille ta pärast spordivõistlusi kaela saab riputada. 
Vahenditeks võiks olla ükskõik milline nöör või pael või isegi lint, seda mida hetkel on. 
Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal . Papitüki asemel 
võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui 
juhtub, et lapsel kuidagi ei lähe meisterdamine, siis võiks teda juhendada või tagant utsitada, 
aga enamasti lasta laste fantaasial lennata .  
Spordivõistlused 
Viiakse lastega läbi spordivõistlused, mis hõlmavad jooksmist ja palliviskamist. Võistlused 
käivad selliselt, et lapsed pannakse ritta ja kui õpetaja ütleb tähelepanu, valmis olla, läks, siis 
lapsed hakkavad jooksma stardist finišisse. Soovitatav korraldada võistlusi väljas värskes 
õhus.  Jooksudistants võiks piirduda 100 meetriga , kuid võiks olla ka väiksem distants . Teine 
võistlus oleks palliviske  võistlus, kus iga laps viskab palli nii kaugele kui jaksab. Sealjuures  
õpetajad loevad peale sõnu ja õpetavad, kuidas tuleb õigesti  visata , et käele haiget ei teeks. 
Pärast võiks õpetaja kõiki kiita ning iga laps saab oma meisterdatud medali kaela. Eesmärgiks 
on lastele õpetada võistlemisoskust ja  julgust ning sealjuures õpetada, et tähtis on alati 
osavõtt. 
KOLMAPÄEV 
Arutelu ringis 
Päeva teemaks on puhtuse hoidmine, sinna hulka kuuluvad riide  pesu, hammaste pesu ja keha 
pesu ning ka koristamine. Tuleks küsida lastelt, et mitu korda päevas peab hambaid pesema ja 
kas nemad ka ikka kõik hambaid pesevad, see järel rääkida hambapesemise vajalikkusest. 
Kindlasti peab ütlema, et hambaid tuleb kaks korda päevas pesta, hommikul ja õhtul ning 
kindlasti ei tohi pesemata jätta, sest siis tekivad hambasse augud, võib suu haiseda ja igasugu 
bakterid võivad ka kõhtu ronida. Teiseks tuleks küsida lastelt, et kuidas peab ennast pesema, 
kas nad  saunas ka käivad  ning miks peab pesema. Tuleks öelda, et ennast tuleks pesta 
17 
 
vähemalt üle päeviti, sest muidu võid haisema hakata ja siis on teistel paha, kui haised ning 
võib ka igasugu haigusi tekkida jne. Kindlasti tuleks rääkida ka, et käsi peab alati enne 
söömist ja tuppa  minemist pesta, sest kätel on kõige rohkem bakterid, mis tekitavad haigusi. 
Seejärel võiks küsida üldse, et mis veel peab puhas ja korras olema, kui tuleb välja ka vastus, 
et oma tuba või , et koristama ka peab jne, siis võiks jätkata sellel teemal arutelu. Lastega 
tuleks arutleda, et kui tihti peaks koristama ja kuidas tuleb koristada. Kindlasti võiks õpetaja 
omalt poolt öelda, et vähemalt korra nädalas tuleb tolmu võtta ning seletada kuidas. Näiteks: 
,,tuleb võtta mingisugune lapp, või kalts , see märjaks teha ja kokku voltida ja seejärel võtta 
tolmu teleka, kapi, aknalaua, laua pealt, ühesõnaga igalt poolt. Kindlasti tuleks öelda, et 
põrandat võiks tihedamini kui üsk kord nädalas tolmuimejaga puhtaks teha, sest põrandal on 
rohkem tolmu ning seda tekib sinna kiiremini, ja kui ei võta, siis kandub sealt tolm igale poole 
laiali. Kindlasti tuleks rääkida, et tuleb ka vaipa, tekke, patju kloppida, kuna sinna koguneb 
kõige rohkem tolmu ning kui need värskeõhu käes saavad olla, kaovad tolmulestad sealt 
mingiks ajaks ära. Lapsed kindlasti küsivad, mis on tolmu lestad, siis tasuks olla valmis, 
seletamaks. Tolmulest on  putukas , kes elab tolmu sees ja tekib tolmust ning võib tekitada 
nohu , ninakinnisuse, aevastamise, hingamisraskuse ja silmapõletiku.  
Praktiline mäng 
Igal lapsel on palutud kaasa võtta oma nukk ja vann või kauss . Seejärel võetakse seepi ja 
kaussi pannakse vett ning igal lapsel on ülesanne oma nuku puhtaks pesta, sest ka mänguasjad 
peavad puhtad olema. Lapsed peavad kõik kohad ära pesema: nägu, kael , tissid, kõht ja 
nabaauk, tussu või noku, pepu ja selg, kaenlaalused ka, samuti jalad ja varbad ning käed ja 
sõrmed. Eesmärgiks on lihtsalt see, et laps kinnistaks endale, et tuleb kõik kohad puhtaks 
pesta, kuna on teada, et lapsed ei armasta tihti korralikult pesta, kuid see on väga oluline ja 
tähtis. Tuleks lastele seletada, et kui õigesti ei pese võib tekkida pepu vahele paised ning 
igasugused muud haigused ja pealekauba veel hais . 
NELJAPÄEV 
Arutelu ringis 
Neljapäeva teemaks on ,,Õues on mõnus!’’. Seoses teemaga võiks küsida lastelt, et miks on 
õues mõnus ja mida õues teha saab. Seejärel võiks arutleda, et miks on õues tervislikum 
mängida kui toas arvuti taga olla ning miks telekat ei tohi liiga palju vaadata. Tuleks lastele 
öelda, et õues on värske õhk ning see on juba tervisele hea. Õues saab joosta ja palli mängida, 
18 
 
kuid toas mitte. Tuleks kindlasti mainida, et see, kes palju telekat vaatab ja arvutitaga mängib 
selle nägemine läheb halvemaks ja nad vajavad prille.  
Õuemängud 1 
 Viikse läbi lastega traditsioonilisi õuemänge: ,,Uka - uka, mina prii’’, ,,Kuum kartul’’, 
,,Mädamuna’’. Mängud lahtiseletatuna mängude peatükis. 
Õuemäng 2 
 ,,Suured lained, uju läbi!’’. See mäng mängitakse ,,Sill - soll soe bassein’’ laulu saatel, mida 
alguses peaks õpetaja ette laulma, et lapsed sõnad selgeks saaksid, ja siis kõik koos laulma. 
Eesmärgiks on liikumine värskes õhus, arendada laste imiteerimisoskust ning veeta lõbusat 
aega. Täpsem mängu seletus ja laulusõnad on mängude peatükis. 
REEDE 
Arutelu ringis 
Arutletakse lastega, mida möödunud nädal uut õpiti. Küsitakse kõigepealt, kas neil on meeles, 
miks laulmine ja muusika kasulik on. Seejärel küsitakse lastelt milline on tervislik eluviis, 
kuidas peab oma tervist hoidma. Seejärel küsitakse täpsemaid küsimusi, kuidas tuleks toituda 
ja milliseid toite süüa, miks on sport ja liikumine hea ja milliseid erinevaid spordialasid 
olemas on, kuidas tuleks puhtust hoida, mitu korda päevas peab hambaid pesema jne ning 
miks on õues parem mängida kui toas. Lastele võiks anda mõtte aega ja luba koos kaaslasega 
arutleda ning siis kuulata mida lastel öelda on.  
Mõtlemismängud ja käeline tegevus 
 Viiakse läbi kolm erinevat tegevust: Laululinnu värvimine, mõistatus ,,Leia kümme 
erinevust’’, lauamäng ,,Laul läks kaduma’’. Need mängud on mängude peatükis kenast  lahti 
seletatud. Nende mängude eesmärk on arendada laste loovust  ja mõtlemist. Mäng ,,Laul läks 
kaduma’’ vajab algselt õpetaja abi ja  seletusi , sest esialgu võib lapsele see mäng liiga raskeks 
osutuda.  
Mõtlemismängud 
Viiakse läbi kaks mängu, mis kontrollivad laste teadmisi ja õpitut toimunud nädalast. Esimene 
mäng on ,,Kuula ja paranda!’’ ning teine mäng on ,,Arutame koos!’’. Nende mängude 
19 
 
eesmärk on kinnistada laste mällu nädala tegevused ja õpitu. ,,Kuula ja paranda!’’ on 
laulumäng, kus õpetaja laulab lastele ette nädalas kõlanud ja lauldud lastelaulud, kuid valede 
sõnadega, ning laps peab ära tundma, milline sõna läks valesti ja selle õigeks parandama. 
Eesmärgiks on lapse tähelepanu arendamine ja lapsele lauldud laulude kinnistamine . Ka need 
mängud on lahtiseletatuna mängude peatükis.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
20 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
HEIHOO ARMAS LAPS! 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
21 
 
SINU KÄES ON PRAEGU ÜKS VÄGA TORE MAPP, MIS AITAB SUL ÜHTE 
NÄDALAT LASTEAIAS LÕBUSALT NING ÕPETLIKULT VEETA. TERVISEMAPI  
TEEMAKS ON TERVISLIKUD ELUVIISID, MIS SUL KOOLIMINNES PEAKSID 
SELGED OLEMA. MIS KÕIGE LÕBUSAM, TERVISLIKE ELUVIISIDE ÕPPIMINE ON 
KÕIK LÄBI VAHVATE LAULUDE JA MÄNGUDEGA.  
KAS SINA JUBA TEAD, MIS ON TERVISLIK TOIT NING MIS TOIDUD ON SINU 
TERVISELE HEAD? KUI VEEL EI TEADNUD, SIIS PANE KÕRVATAHA! KUI SA 
SÖÖD LIIGA PALJU KOMMI HAKKAB KÕHT VALUTAMA JA HAMBAD LÄHEVAD 
KA KATKI, KUID SEDA SA JU EI TAHAKS. IGA LAPS TAHAB ILUSAID VALGEID 
HAMBAID, MILLEGA NAERATADA NING  PORGANDIT KRÕMPSUTADA. KAS 
TEADSID, ET PORGAND ON VÄGA TERVISLIK JUURVILI? JUST NIMELT JUUR -, 
PUU- JA AEDVILJAD  ON TERVISELE VÄGA KASULIKUD. KAS TEADSID KA 
SEDA, ET PÄEVAS TULEB SÜÜA KOLM SUUREMAT  TOIDUKORDA  NING NENDE 
VAHEPEALE VÄIKSEMAID OOTEID? HOMMIKUTI TULEB ALATI KÕHT 
KORRALIKULT TÄIS SÜÜA, KÕIGE PAREM ON PUDER. MIS PUDER SINULE 
MAITSEB? PÄRAST KUI KÕHT NATUKE TÜHJEMAKS HAKKAB MINEMA, VÕTA 
VAHEPEAL  ÜKS ÕUN VÕI  BANAAN , ÄRA SÖÖ KRÕPSU VÕI KOMMI! LÕUNAKS 
JA ÕHTUKS ON VÄGA HEA SÜÜA SUPPI  NO JA MUIDUGI MINU LEMMIK ON 
KARTULIPUDER HAKKLIHAKASTMEGA, MIS SINU LEMMIK ON? TEAD, VEEL ON 
PALJU-PALJU TERVISLIKU ELUVIISIGA SEOTUD ASJU. 
TERVISLIK OLLA PEAB KA LIIKUMA NING SPORTI TEGEMA. MIS SPORTI SINA 
TEED? KUI SA EI LIIGU ÜLDSE LÄHED PAKSUKS NING  LIIGESED  JA LUUD  
HAKKAVAD VALUTAMA NING OLED ALATI KÕIGIST KÕIGE  AEGLASEM , KUNA 
SUL POLE NII PALJU JAKSU KUI NEIL, KES SPORTI TEEVAD. KUI SA EI 
ARMASTA JOOSTA VÕI PALLI MÄNGIDA, MINE KÕNNI KASVÕI METSARAJAL 
VÕI TANTSI. NEED ON SAMUTI VÄGA HEAD SINU KEHALE.  
JA ET VEEL TERVISLIKUM OLLA PEAB KA PUHAS OLEMA! KAS SA PESED IKKA 
HAMBAID IGAPÄEV HOMMIKUL JA ÕHTUL? TULEB PESTA, KUNA SUHU 
KOGUNEVAD BAKTERID, MIS VÕIVAD SAMUTI KÕHU VALUTAMA PANNA JA 
MIS VEEL HULLEM, HAMBAID KATKI TEHA JA MINA KÜLL  KOGUAEG  
HAMBAARSTIJUURES EI TAHAKS KÄIA. JA TEAD, KUI HAMBAD PESTUD PEAB 
KA ENNAST JU PESEMA, MUIDU HAISEDNAGU ISSI TÖÖSOKK, KEEGI EI TAHA 
22 
 
NII HAISEDA. SIIS PESE ENNAST ALATI IGALT POOLT PUHTAKS, KÕIK 
VARBAVAHED JA NABAAUK NING PEPU JA NOKU VÕI TUSSU. AGA KUI SINA 
TÄITSA PUHAS OLED, KAS SIIS MUSTAS TOAS ENAM PUHTAKS JÄÄB? MUDIUGI 
EI JÄÄ, TUBA TULEB KA PUHTAKS TEHA! KUI TUBA POLE NÄDAL AEGA 
KORISTANUD, SIIS VÕIB SINNA TEKKIDA PALJU – PALJU TOLMU JA TEAD, KES 
ELAVAD TOLMU SEES? TOLMU SEES ELAVAD TOLMULESTAD, KES TEKITAVAD 
IGASUGUSEID HAIGUSI: SILMAPÕLETIK, NOHU, ALLERGIA  JA VEEL TEISIGI 
HAIGUSEID. KAS TEAD IKKA KUIDAS KORISTADA? VÕTA KÄTTE MÄRRG 
TOLMULAPP JA HAKKA AGA TOLMU KOKKU PÜHKIMA, VAHEPEAL  PUHASTA  
TOLMUST LAPPI KA, MUIDU EI OLE JU KORISTAMISEST KASU, JÄÄB IKKAGI 
TOLM TUPPA ALLES. PÕRAND KA TULEB PUHTAKS TÕMMATA,  TOLMUIMEJA  
ON JU TÄITSA VAHVASELL, SELLEGA SAAB KOGU PRAHI PÕRANDALT VÕTTA. 
KUI TUBA KORISTATUD, SIIS VÕIKSID KÜLL ENDALE PAI TEHA JA MÄNGIMA 
MINNA. MÕTLESID TELEKAT VAATAMA MINNA? ÄRA TÄNA MINE, MINE ÕUE, 
ÕUES ON MÕNUS! SEAL SAAB  KULLI  JA PEITUST MÄNGIDA, SEE ON PALJU 
LÕBUSAM JA PALJU-PALJU TERVISLIKUM! VÄRSKE ÕHK ON VÄLJAS JA SEDA 
ON IGAL LAPSEL VAJA, ET NENDE MÕTE HÄSTI TÖÖTAKS JA ET NEIL TUJU HEA 
OLEKS! TELEKAT VAATA VÕI ARVUTIT MÄNGI KÕIGE VÄHEM PÄEVA 
JOOKSUL NO UMBES 2 TUNDI, SELLEST PIISAB ! VÄLJAS ON JU NII PALJU, MIDA 
TEHA, KUTSU SÕBRAD KA, KOOS ON JU VAHVAM!  
KUI SUL TUJU TÄITSA PAHA JA MITTE MIDAGI MEELDE EI JÄÄ, KUULA 
MUUSIKAT! PANE KÄIMA OMA LEMMIK LAUL, TUJU LÄHEB PAREMAKS JA 
LAULDES JÄÄVAD ASJAD KA PAREMINI MEELDE! LAULDES ARENED!  
OLED VÄGA TUBLI  OLNUD, KUI KÄITUD NII TERVISLIKULT NAGU JUST 
LUGESID. HOIA OMA TERVIST JA KAASA SELLESSE KA OMA SÕPRU! OLE IKKA 
TERVISLIK JA TUBLI LAPS!  
 
SINU ÕPETAJA LIZETT 
 
 
23 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
MÄNGUD 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
24 
 
,,Arutame koos!’’ 
VAHENDID: 
Õpetajal – Õpetajal peavad olema varem ettevalmistatud pildikaardid on lisade lõpus kile sees  
Pildikaartide autor on Liisi Ruuven 10 a. 
MÄNGUKÄIK: 
Laps – Lapsed võtavad paaridesse või kolmestesse rühmadesse ning arutavad õpetaja näidatud 
pildi üle. Nad peavad meelde tuletama , et mis seoses selle pildiga  neil tervise nädalal 
käsitletud teemadest välja tuleb.  Seejärel kui rühmas on arutletud, ütleb iga rühm ühe mõtte, 
mis neil meelde tuli ning nii teiste piltide puhul. 
Õpetaja – Õpetaja võtab pildikaardid ühekaupa välja ja näitab neid lastele. Kui lapsed on ära 
arutanud ja ära vastanud, mis neil meelde tuli, siis õpetaja lisab ka omalt poolt midagi, kui 
lastel midagi olulist jäi nimetamata, seejärel võtab uue pildikaardi. 
EESMÄRK: 
Eesmärgiks on värskendada laste mälu ja õpitu ka mällu kinnitada, arendada laste 
arutlemisoskust ning meeskonnatööd. Sealjuures on eesmärgiks ka õpetada lapsi lugema ja 
kirjutama pildi all kirjutatud sõnu.  
 
,,Kuula ja paranda!’’ 
VAHENDID: 
Õpetajale – Laulude sõnad õigete sõnadega ning valede sõnadega.  
LAULUSÕNAD: 
Valed: 
*** 
Näe, kivikesed veerevad,  
Näe, pallikesed veerevad, hurraa, hurraa! 
on seepärast läinud teele nad, 
Näe, pallikesed veerevad, hurraa, hurraa! 
et laps neid visata saaks! 
25 
 
*** 
See, kes vähekene sööb 
Hiiretips läks kartuleid keetma 
see ka mängib ja teeb tööd. 
Tipa - tapa  kanale. 
Mitte tervislikult tea. 
Sidus kõrvad põlleks ette, 
Jätku saia, isu head! 
Pani panni tulele. 
*** 
Võttis kahvliks käpaküüne, 
Hüppab pall, jookseb pall, 
hakkas putru maitsema. 
Kuigi jalgu pole all. 
Sabaots läks sõlmest kinni, 
Jookseb pall, hüppab pall, 
Hakkas katuleid segama . 
Ja jalad on tal all. 
*** 
*** 
Mõmm – mõmm, mõmm – mõmm, 
Sill – soll külm bassein, 
Naerab karjujõmm. 
kui sa hullad vees. 
Olen hirmus unine, 
Kurvalt, lõbusalt, kurvalt lõbusalt, 
Nurr , nurr, nurr, nurr, nurr. 
väikseid  laineid tee. 
*** 
Õiged: 
*** 
Hiiretips läks putru keetma, 
Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! 
Tipa – tapa tibule. 
Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! 
Sidus saba põlleks ette, 
Näe, apelsinid veerevad,  
pani paja  tulele. 
on seepärast läinud teele nad, 
Võttis kulbiks käpaküüne, 
et laps neid süüa saaks! 
hakkas putru maitsema. 
*** 
Sabaots läks sõlmest lahti, 
26 
 
hakkas putru segama. 
*** 
*** 
Hüppab pall, hüppab pall, 
Mõmm – mõmm, mõmm – mõmm, 
kuigi jalgu pole all. 
Nutab karujõmm. 
Hüppab pall, hüppab pall, 
Olen hirmus unine, 
kuigi jalgu pole all. 
mõmm, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm. 
*** 
*** 
Sill – soll soe bassein, 
See, kes korralikult sööb 
kui sa hullad vees. 
see ka mängib ja teeb tööd. 
Lõbusalt, lõbusalt, lõbusalt, lõbusalt, 
Tervislikult ikka tea. 
suuri laineid tee. 
Jätku leiba, isu head! 
MÄNGUKÄIK: 
Lapsed – Lapsed kuulavad, mida õpetaja laulma hakkab. Kui laps märkab, et mingi sõna on 
laulus valesti, siis ta tõstab käe ja ütleb, milline sõna on õige ja nii terve mäng, kuniks õpetajal 
laulusõnad otsas. 
Õpetaja – Õpetaja laulab lastele valede sõnadega laule. Kui laps tõstab käe, siis õpetaja peatab 
korraks laulmise ja  laseb  sõna ära parandada. Seejärel õpetaja jätkab laulmist sealt, kust 
pooleli jäi, seniks kuni sõnad otsa saanud. Sõnade puhul, mil lapsed ei märka viga peab 
õpetaja ise käe tõstma ja ütlema õige sõna, et lapsed teine kord märkaksid. Kui valede 
sõnadega laul on lauldud, siis laulab õpetaja koos lastega õigete sõnadega laulud läbi. 
EESMÄRK: 
Mängu eesmärgiks on laste tähelepanu võime arendamine ning laulusõnade 
meeldetuletamine , mis hõlmab mälutreeningut.  
 
27 
 
,,Laul läks kaduma’’ 
See lauamäng on saanud mõtte mängust ,,Saboteur’’, mis on lastele raske strateegiamäng. See 
mäng on ,,Saboteuri’’ lihtsustatud variant, mida võiks mängida lastega vanuses 6-10, kuid 
kuueaastaste puhul peab õpetaja kindlasti neid juhendama ja aitama seni kuni lastele mäng 
selgeks saab. Mängida võib seda mängu vähemal kahekesi ja mitte rohkem kui seitsmekesi.  
VAHENDID: 
Mängukaardid: 
 
 - LAULULIND: SEE KAART NÄITAB ÄRA, ET SA OLED 
LAULULIND, KES HAKKAB OKSALT OKSALE LAULUHÄÄLE 
POOLE LIIKUMA. TEMA EESMÄRK ON SAADA LAULUHÄÄL 
TAGASI. SEDA  KAARTI  EI TOHI TEISTELE NÄIDATA MÄNGU 
LÕPUNI.  
 
- KURILIND: SEE KAART NÄITAB ÄRA, ET SA OLED 
KURILIND, KES EI LASE LAULULINDUDEL LAULUHÄÄLENI 
JÕUDA, KUNA TA ON KADE, SEST TEMAL EI OLE NII  
ILUSAT  LAULUHÄÄLT. SEDA KAARTI EI TOHI TEISTELE 
NÄIDATA MÄNGU LÕPUNI. 
 
 
- LIIKUMISKAART: SELLE KAARDIGA SAAB OKSI 
EHITADA, MILLE KAUDU LAULULIND LAULUHÄÄLENI 
JÕUAB. 
 
 
28 
 
 
- LÕHKUMIS KAART: SELLE KAARDIGA SAAB OKSI 
LÕHKUDA, MILLE KAUDU LAULULIND EDASI EI SAA 
MINNA NING LAULULIND PEAB TEIST KAUDU 
LAULUHÄÄLENI LIIKUMA. 
 
 
 
- STARDIKAART: SELLEST KAARDIST HAKKAVAD 
LAULU- JA KURILINNUD EDASI LIIKUMA VÕI OKSI 
LÕHKUMA. 
 
 
- LUKUSTAMIS KAART: KUI PANNAKSE KELLELEGI 
SELLINE KAART ETTE, SIIS SEE TÄHENDAB, ET TA EI 
SAA LIIKUMISKAARTE KASUTADAJA, KULL  AGA TA 
SAAB ENNAST LAHTI TEHA, JÄRGMISE KAARDIGA. 
 
 
 
- LAHTITEGEMIS KAART: SELLE KAARDIGA SAAB 
ENNAST VÕI KAASLASI LUKUST LAHTI TEHA. KUI ON 
SELLE KAARDIGA LAHTI TEHTUD, SIIS SAAB EDASI 
LIIKUMISKAARTE PANNA. 
 
 
29 
 
- LÕPP: SELLENI  PEAVAD  LAULULINNUD  JÕUDMA, ET 
OMA LAULUHÄÄLT TAGASI SAADA. SEE NOOT ASETSEB 
STARDIKAARDIST SEITSME KAARDI KAUGUSEL. 
 
MÄNGUKÄIK: 
Lauale asetatakse stardikaart ja noot üksteisest seitsme kaardi kaugusele. Seejärel võetakse 
kaardipakist välja kurilinnud ja laululinnud ning segatakse ära. Ülejäänud  kaardipakk  
segatakse ka ära ja jagatakse igale mängijale kolm kaarti kätte, alles jäänud kaardid pannakse 
laua keskele, et kõik sealt ulataks mänguajal kaarte juurde võtma. Mängu võib alustada 
mitmeti: kes viskab täringul kõige suurem arv silme, kes on noorim, vabatahtlikkuse alusel 
jne. Igakord kui käiakse kaart tuleb võtta laua keskele pandud kaardipakist üks kaart juurde, 
sest koguaeg peab kätte jääma kolm kaarti. Kui kaardid otsa saavad, siis mängitakse seni, 
kuniks kaarte on ja neid kasutada võimalik on. Kui käes on sellised kaardid, mida üldse 
kasutada ei saa, siis võib valida neist ühe ja selle maha panna ja võtta uue, kuniks tuleb kaart, 
mida kasutada saab, aga seda ei saa järjestikuselt teha, vaid kaardivahetust saab teha korra ühe 
ringi jooksul. Kui laululinnud jõuavad noodini on laululinnud võitnud, kui ei jõua, siis on 
kurilinnud võitnud.  
EESMÄRK: 
Eesmärgiks on panna lapsi strateegiliselt mõtlema, teha vahet heal ja halval ning 
mõtlemisoskust arendada.  
 
,,Uka - uka, mina prii!’’ 
MÄNGUKÄIK: 
Üks inimene hakkab ukakaks. Tema ülesanne on lugeda sajani ning hakata siis peitupugenud 
kaaslasi otsima . Et tegu pole lihtsa peitusemänguga, peavad samal ajal laiali jooksnud 
inimesed püüdma ilma ukaka nägemata joosta varem kokkulepitud koha juurde, et lüüa käega 
vastu puud (või seina või puuriita) ja hüüda: "Uka-uka, mina prii!" Ukaka ülesanne on aga 
mõnda põgenikest märgates sama koha juurde joosta ja hüüda: "Uka-uka, Kaarel kinni!" 
30 
 
Hüütu peab peidust välja  tulema ning on mängust välja langenud. Võitjad on kõik need, kellel 
on õnnestunud end priiks hüüda, kaotajad aga need, kes kinni löödud.  
Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. 
EESMÄRK: 
Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. 
 
,,Mädamuna’’ 
MÄNGUKÄIK: 
Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija 
läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni 
püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist  nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija 
“stopp!” ning kõik peavad peatuma . Asudes taas sõõri sisse, on palliomanikul kaks võimalust: 
hõigata välja “vaba maa” ehk laialijooksnud kaaslased peavad ise sõõri juurde tagasi tulema, 
vältides samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele 
lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja “lind”, “leht” või 
“puu” ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik 
ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese “muna” ning peab üles viskama  ja 
välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis 
valitakse kambas ja salaja . Kui pärast nimepanekut visatakse  pall esimest korda  taevasse , 
hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle 
Punapea  või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse.  
 Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. 
EESMÄRK: 
Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. 
 
31 
 
 
,,Kuum kartul’’ 
MÄNGUKÄIK: 
Mängijad seisavad suhteliselt soliidses kauguses üksteisest ning viskavad üksteisele palli, mis 
tuleb kinni püüda ning kohe edasi visata. Asja mõte on selles, et “kuum kartul” teadagi 
põletab pihkusid, mistõttu tuleb too edasi visata samast asendist, millisest  pall kinni püüti. 
Kes palli kinni ei püüa või end püüdmise ja viskamise vahepeal kohendab,  kukub mängust 
välja. Võitja, teadagi, on viimasena allesjäänu. 
Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. 
EESMÄRK: 
Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. 
 
,,Mõista – mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?’’ 
VAHENDID: 
Lapsele – Igal lapsel peab olema üks tool . 
Õpetajale – Õpetajal peab olema mängukaardid, millel on puu- või juurvilja või ka marja pilt. 
 
PILDID: 
Võib lasta lastel värvida. Kindlasti tuleb pilte suurendada! 
             
                   
32 
 
 
 
                 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                    
                             
                                 
 
 
 
MÄNGUKÄIK: 
Lapsed – Kui laps näeb pildil puuvilja, mis kasvab puu otsas, siis peab ta tõusma püsti ja 
imiteerima puud. Seda saab teha mitmeti, näiteks: sirgelt  püsti nagu puutüvi ning käed üles 
kõveralt nagu oksad . Kui laps näeb pildil maa pealseid vilju , marju, aedvilju, siis peavad 
lapsed istuma toolile ja imiteerima põõsast või vilja ennast. Kui laps näeb pildil juurvilja, mis 
kasvab maa all, siis laps peab kükitama ja imiteerima mugulat või juurikat või vastavat vilja, 
mis pildil näidatud. 
Õpetaja – Õpetaja näitab ühekaupa mängukaarte ning lausub: ,,Mõista – mõista, kus ma 
kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?’’. Kui lapsed on vastava kuju võtnud, siis võtab 
õpetaja uue kaardi ja lausub uuesti mängupealkirja ja nii edasi, kuniks kaardid otsas. 
EESMÄRK:   
33 
 
Eesmärgiks on lastele õpetada erinevaid puu-, juur - ja aedvilju, mis on tervisele head ja 
suunata lapsi oskamaks neid vilju leida, märgata ning korjata. Eesmärgiks on ka arendada 
laste mõtlemisoskust. 
 
,,Suured lained, päästa end!’’ 
MÄNUKÄIK: 
Lapsed – Lapsed jaotatakse kaheks. Ühed moodustavad ringi ja võtavad käest kinni ning 
teised lähevad ringi sisse. Kui laul ,,Sill - soll soe bassein’’ hakkab kõlama, siis esimene 
grupp, kes moodustasid ringi hakkavad kätega laineid imiteerima. Lapsed, kes on ringi sees, 
hakkavad ringimoodustajate vahelt slaalomit jooksma, kuid samal ajal imiteerides ujumist. 
Kui laul saab otsa, siis lapsed, kes laineid tegid panevad käed alla ning lapsed, kes ringist 
välja poole jäid liituvad ringimoodustajatega, aga lapsed, kes jäid ringi sisse peavad uuesti 
slaalomit tegema. Mäng jätkub senikaua , kuniks kõik lapsed on jõudnud ühte suurde ringi 
kätest kinni laineid tegema.  
Õpetajale –Õpetaja laulab laulu ,,Sill - soll soe bassein’’, kuid võib ka muusikakeskuses 
kasutada.. Soovitatav on laulda ja õpetada lastelegi ning kõik koos seda laulu mänguvältel 
laulda.  
 
LAULUSÕNAD: 
,,Sill – soll soe bassein’’ 
Sill – soll soe bassein, 
Kui sa hullad vees. 
Lõbusalt, lõbusalt, lõbusalt lõbusalt, 
suuri laineid tee. 
 
 
34 
 
EESMÄRK: 
Eesmärgiks on see, et lapsed saaksid liikuda  ning arendada nende  fantaasia  ja 
imiteerimisoskust.  
 
,,Apelsinid, hurraa!’’ 
VAHENDID: 
Kaks palli. Need võiksid soovituslikult olla oranžid, näiteks korvpallid, kuid võivad ka teist 
värvi olla, aga siis tuleb lastele öelda: ,, kujutage  ette, et need on apelsinid!’’.  
Õpetajal – Lastelaul ,,Apelsinid veerevad’’, soovituslikult võiks õpetaja seda ise laulda ning 
ennast mõne sobiva pilliga saata, sest laulmine on ju tervislik. Sobiks ka muusikakeskus, 
mille kaudu see laul lasteni jõuaks. 
LAULUSÕNAD: 
,,Apelsinid veerevad’’ 
Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! 
Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! 
Näe, apelsinid veerevad,  
on seepärast läinud teele nad, 
et laps neid süüa saaks! 
Viide : Laulev pildiraamat. 
MÄNGUKÄIK: 
Lapsed – Lapsed jaotatakse kahte rühma. Mäng käib võidu peale. Lapsed võtavad ritta 
üksteise järele ja seisavad jalad harki . Mõlema rühma viimasele antakse üks pall ning kui 
hakkab käima laul ,,Apelsinid veerevad’’, siis peab viimane laps, kelle kätte pall anti 
veeretama palli jalgade vahelt esimesele, vahepealsed peavad pallile hoogu juurde andma, kui 
pall kohe esimese lapseni ei jõua. Seejärel, kui pall on esimese lapseni jõudnud, peab esimene 
35 
 
palliga rivi lõppu jooksma ja uuesti palli jalgade vahelt esimeseni veeretama, ja nii senikaua, 
kuniks esimesena palli kätte saanud laps on jälle uuesti rivi alguses. Vahepeal, kui nad 
kuulevad laulus sõna ,,hurraa’’, siis peavad nad püsti hüppama ja hõikama hurraa, seejärel 
peavad edasi veeretama. See  meeskond , kus esimesena rivi alguses olnud laps jõuab 
esimesena uuesti rivi  algusesse  on võitnud.  
Õpetaja – Õpetaja laulab laulu ,,Apelsinid veerevad’’ senikaua, kuniks üks võistkond on 
võitnud. Võib ka laulu muusikakeskusest lasta. 
EESMÄRK:  
Mängu eesmärgiks on panna lapsi liikuma ja õpetada lastele meeskonniti töötama. Kuna 
tegemist on võistlusega, siis ka see, et lapsed oskaksid taluda pinget ning jagada võidu- ja 
osalemis rõõmu. Õpetaja võiks ise lisada, et tähtsam on osavõtt. 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Karumõmmi unelaul. Külastatud aadressil  
https://www.youtube.com/watch?v=37p4KYTWhgw&list=PL9C87FBE9465BC941 
Kõige ilusam instrument . Külastatud aadressil
 
http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/?sisu=lugemist&SubMenu=koige_ilusam_instr
ument. 
Kuulamisülesannete tekstid. Külastatud aadressil
 
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=4268. 
Tõniste, R. (2001).Meie lapse lauluraamat. Tallinn. Kirjastus: Tallinn Raamatutrükikoda. 
(s.a). Külastatud aadressil  
http://quoteko.com/animal-birds-singing-coloring-page.html. 
(s.a). Külastatud aadressil  
http://hopedalechurch.ca/2013/10/calling-all-passionate-singers/. 
(s.a). Külastatud aadressil  
36 
 
http://99coloring.com/beauty-bird-singing-coloring-page-pictures-2659.html/beauty -
bird- singing -coloring-page-pictures-printable-coloring-sheet-99coloring-com. 
(s.a). Külastatud aadressil  
http://mywonderfullife101.wordpress.com/2010/10/. 
(s.a). Külastatud aadressil  
http://onefabday.com/diy-project-free-fingerprint-tree-template/. 
(s.a). Külastatud aadressil 
 
http://sasslantis.ee/search.php?q=lastelaulud&search=Otsi. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
37 
 
LISAD 
LALUSÕNAD 
,,Head isu’’ 
Sõnad Marek Sadam 
Viis Kalev Tilk 
 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
Jätku leiba, isu head! 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
Ref:  
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
See, kes korralikult sööb 
Põdral põdrasamblasupp, 
see ka mängib ja teeb tööd. 
teri nokib kana -kukk. 
Tervislikult ikka tea. 
Kitsepere rohtu näsib, 
Jätku leiba, isu head! 
oraval on hambus käbi. 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
Ref:  
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
See, kes korralikult sööb 
Mesikäpal selge see 
see ka mängib ja teeb tööd. 
hea on meel, kui käpp on mees. 
Tervislikult ikka tea. 
Jänku-Jussil potis keeb  
Jätku leiba, isu head! 
jälle porgandipüree. 
Ref:  
Ref:  
See, kes korralikult sööb 
See, kes korralikult sööb 
see ka mängib ja teeb tööd. 
see ka mängib ja teeb tööd. 
Tervislikult ikka tea. 
Tervislikult ikka tea. 
Jätku leiba, isu head! 
38 
 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
Tervislikult ikka tea. 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
Jätku leiba, isu head! 
Siil veab koju värskeid seeni. 
Ref:  
Söövad kõik, mis neile meeldib. 
See, kes korralikult sööb 
Veidi veel ja rebase 
see ka mängib ja teeb tööd. 
viime taimetoidule. 
Tervislikult ikka tea. 
Ref:  
Jätku leiba, isu head! 
See, kes korralikult sööb 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. 
see ka mängib ja teeb tööd. 
Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa.
 
,,Hiiretips’’ 
Ernst Enno  
 
Hiiretips läks putru keetma 
hakkas putru segama. 
tipa-tapa tibule. 
  Maitses suu ja segas saba, 
Sidus saba põlleks ette, 
küll on puder täna hää! 
pani paja tulele. 
Hiiretipsu kõht on tühi, 
Võttis kulbiks käpaküüne, 
järgi midagi ei jää. 
hakkas putru maitsema. 
Tral -lal-lal-lal… 
Sabaots läks sõlmest lahti, 
 
 
 
39 
 
,,Karumõmmi unelaul’’ 
Sõnad Heljo Mänd 
Viis  Eino Tamberg 
 
Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, 
magama siis jääd, jääd. 
nutab karujõmm. 
Kui sa laulad, oled pai, 
Olen hirmus unine, 
siis su memm toob maasikaid. 
mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, mõmm. 
Kui sa laulad, oled pai, 
Minu memm läks maasikale, 
siis su taat toob vaarikaid, 
minu taat läks vaarikale, 
summ -summ, summ-summ, 
kes küll laulaks ää-äh, ää-äh, 
ütles mesimumm. 
magama nüüd jää, jää. 
Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, 
Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, 
laulab karujõmm. 
nutab karujõmm. 
Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään. 
Summ-summ, summ-summ, 
Siis mu memm toob maasikaid, 
lendab mesimumm. 
siis mu taat toob vaarikaid... 
Oled väike rumal karujõmm. 
Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, 
Laula  ise ää-äh, ää-äh, 
uinus väike jõmm. 
 
 
 
 
 
40 
 
STEND 
NÄDALAPLAAN  
,,Tervislike eluviiside kujundamine  eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude.’’ 
Igal nädalapäeval on kindel tervise teema, mis viiakse läbi lastelaulude kaudu: 
Esmaspäev- ,,Sööme terveks!’’ – Arutletakse lastega kõigepealt nädala teemal- muusika ja 
laulmise vajalikkusest ning ka tervislikkusest. Seejärel arutletakse, millised toidud on 
tervislikud ning tehakse teemakohaseid mänge. Lauldakse erinevaid lastelaule, mis on 
seostatud tervisliku toitumise teemaga.  
Teisipäev- ,,Liigume terveks!’’ – Arutletakse lastega liikumise ja sportimise vajalikkusest ja 
tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid 
tegevusi, meisterdatakse medaleid. 
Kolmapäev- ,,Puhas on tervem!’’ – Arutletakse lastega, miks ja kuidas peab puhtust hoidma. 
Toimuvad erinevad lastelaulumängud ning puhtusega seotud tegevused.   
Neljapäev- ,,Õues on mõnus!’’ – Arutletakse lastega, miks peaks rohkem õues käima ja mida 
seal teha saab ning milline mõju on toas televiisori või arvuti taga logelemisel. Toimuvad 
erinevad mängud ja tegevused, mis on lõimitud lastelauludega.  
Reede- ,,Oleme terved!’’ – Tehakse lastega nädala kokkuvõte, mida lapsed õppisid ning 
kinnistatakse eelnevad teadmised lastelaulude ning teiste tegevuste kaudu. 
 
 
KÄSITSI TEHTUD TÖÖDE NÄITUS 
            MEDLAID                                                                                 LAULULINNUD 
 
 
41 
 
LEIA ERINEVUSED 
SINU EES ON KAKS PEAAEGU ÜHESUGUST PILTI, AGA 
NENDEL PILTIDEL ON KÜMME ERINEVUST, LEIA NEED! 
PILT1 
 
PILT2 
 
Piltidel esineb ka värvi erinevusi, seetõttu ei tule ainult nende piltide põhjal erinevusi välja.  
42 
 
VÄRVI LAULULIND! 
 
VÄRVIMISEL PEA KINNI KOLMEST REEGLIST : 
 
1.  VÄRVIMISEL KASUTA RASVAKRIITE! 
2.  KASUTA KÜMMET ERINEVAT VÄRVI! 
3.  PROOVI VÄRVIDA NII, ET JOONTEST ÜLE EI LÄHEKS!  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
43 
 
LISAMATERJAL TULEVASTEKS NÄDALATEKS 
   Loomad,  kalad  ja  linnud  
 
 
 
Milliseid loomi sa tead? 
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
................................................................. 
Milliseid linde sa tead? 
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................... 
Milliseid kalu sa tead?   
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................... 
 
Kas ..... on KALA, LIND VÕI LOOM! Kirjuta õige vastus punktiirjoonele. 
Kass  - .....................                       Kotkas - ....................... 
Ahven  - .......................                  Hobune - ........................ 
Harakas  - .....................                   Lehm  - .........................           
Elevant  - ......................                  
Tuvi - ........................ 
Angerjas  - ....................... 
Karu - ...................... 
Pääsuke - .................... 
Kuldkala - ......................... 
Kana - .................... 
 
Autor: Liisi Ruuven 10 a.