(cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse, ta teadis millest laulab ja kuidas emotsioone väljendada. Pirjo Püvi ( omandas 2009.a. Magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dosent Nadja Kuremi lauluklassis). Väga armas ja tore laulja . Tal oli väga hea ja tugev hääl, mis oli selgelt kõlav . Ta elas oma rolli sisse ning näitas tegelaskuju emotsioone väga hästi välja . Reigo Tamm ( Õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis , hiljem täiendas ennast Londonis Rose Bruford College'is ). Väga maheda ja huvitava häälekõlaga noormees. Ta elas täielikult oma rolli sisse ning etendas seda väga ilmekalt . Ta näitas väga hästi välja oma emotsioone ja mõtlemist . Rene' Soom (Õppis Georg Otsa nimelises muusikakoolis (Henn Eeriku klassis), Muusikaakadeemias prof. Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof. Jakko Ryhäneni juhendamisel)
Kontserdiretsensioon ,,Jõulutähed" Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud. Reigo Ahven tegutseb põhiliselt trummarina erinevates bändides, aga mängib ka muid löökpille
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Kaheastmelise transistorvõimendi modelleerimine arvutil" ARUANNE Täitjad: Reigo Tamm, Haigo Hein Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.09.2010 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis osa illegaalsest rahateenimisvõimalusest, mida Juulius talle pakkus. Lõpuks sai Allar väga suure ehmatuse osaliseks, kui ta riputati koos sõpradega rauast torni külge.
See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks sõnadest rohkem aru. Minu jaoks oli lugu väga kaasahaarav
Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda.
Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" (autorid Kersti Kuusk ja Imre Sooäär) jäi Riiga-
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo).
(Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed") esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" jäi Riiga-sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina.
muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi ehitatud alusel, mis asus lava kohal. Orkestri koosseisu kuulusid Katrin Peitre, Edmunds Altmanis, Aulis Nemvalts, Andres Peetson, Priit Jääger, Indrek Sarrap, Reigo Ahven. Muusikalis oli palju ilusaid ja meeldjäävaid palasid, aga lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis ning meelde jäi oli ,,Mustlane minus". See oli pop-jazzilik lugu, mida kuulates ning vaadates jäi mulje nagu osatäitja mõtlekski niimoodi-et ta ongi mustlane. Veel erines lugu teistest oma karakteri ning olemuse poolest, oli tunda seda mustlaskirge, mis teistele lugudele omane ei olnud. Loo kuulamine tekitas minus ärevaid tundeid ning põnevust, et mis järgmisena tuleb
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse
Koolitervise mudel Kooliõpilaste tervis Eesti rahva tervis Vilja Vendelin-Reigo, MSc [email protected] Tartu Ülikool Haiguselt tervisele kaks dimensiooni (Hjorti mudel) RÜHT SAAB ALGUSE TERVETEST JALGADEST KEHAEHITUSTÜÜBID JA TERVISLIK KEHAKAAL TERVISEKONTROLL KOOLIS 1. Lapse kehalise kasvamise, arenemise ja küpsemise hindamine. 2. Pikkuskasvu ja kehamassi hindamine. 3. Lihaskonna arengu hindamine. 4. Rasvkoe hulga hindamine. 5. Sugulise küpsemise hindamine. 6. Rühi hindamine. 7
,,Keskkoolimuusikal" peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud. Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: ,,Nädalalõpp", ,,Mälestused", ,,Kaugele siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele olid kõrged nind pidin veidi pettuma. Koidu laulud meeldivad endiselt, ikka kuulan neid kodus arvuti ees istudes, kuid kui ta esineb kuskil laval, siis enam ma pole temast vaimustuses. Sest tegelikult ta pole minu jaoks nii super laulja, minu arvates ei oska ta laulu sõnumit piisavalt hästi edasi anda. Ta rohkem tantsis laval
Mari-Liisa Reigo Jaanipäev Jaaniõhtu, also called Jaanilaupäev and Jaanipäev are the most important days in the Estonian calendar, apart from Christmas. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between 23rd and 24th of June, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent.
Hiiusega ( Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ( n. ,,On küll hilja", ,,Sellest saab meie suvi", ,,Vikerkaar" ja ,,Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Oma soolokarjääri Toome alustas pärast gruppi lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul ,,Mere lapsed" esindas Eestit 1998. a. Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Aasta 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga ,,Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. 1999. aastal Koit andis välja omanimelise sooloplaadi.
rumalusi ei tehtaks. Öeldakse ju miskipärast, et kui kevad tuleb, tuleb ka armastus. Kõik laulud, mis esitamisele tulid, olid vokaalsed. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Mari Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle
-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Jean-Paul Sartre ütles: ,, Kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm(ängistus)." ( Jean...2007.Jean-Paul Sartre.-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Reigo Riis (17) õpilane: ,,Ma arvan, et jumalat ei ole olemas, kuna ma ei ole teda enda silmadega näinud ning ma ei saa uskuda, seda mida pole ise näinud." · Iris Murdochi romaan ,,Inglite aeg". See teos räägib Carelist, kes on olematu City kiriku vaimulik. Careli vend püüab temaga korduvalt ühendust võtta, kuid Carel tõrjub ta tagasi. Nende inimeste omavahelistele suhetele Murdochi raamat keskendubki. Kõige keskmes on
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest
Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid. Lava eest kandsid hoolt: Teet Ehala, Eero Ehala, Reigo Tammjärv, Risto Roosaar, Mihkel Tomberg ning lavastusala juhataja oli Kairi Mändla. Põhuteatri interjöör oli mõnus ja väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson
(Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel"
TARMO VILT 44 **** MAIT LEIGER 53 ***** REIMO KLASEN 49 ***** MARIO REBANE 27 *** PRIIT IGLANE 47 ***** MARTIN ENNUS 44 **** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ MART JGEVA 35 **** KUUNO HEIN 32 *** REIGO VASSUS 34 *** Jaan Sepp 55 ****** gerda Spuul 5 * Pirjo Kuusemaa 78 ******** Mari Maasikas 20 ** Liina Liisa 77 ******** 206 rows selected. SQL> COLUMN sunniaeg FORMAT A12; SQL> COLUMN vanus_aastades FORMAT 999,99; SQL> COLUMN vanus_kuudes FORMAT 999; -- Leidke iga kandidaadi vanus (täisarvuna) a) aastates ja b) kuudes
Vaatamata suurele ülekaalule rindel ei suutnud Punaarmee siiski Eesti vägesid murda ning nõustusid vaherahuga 1919. aasta lõpul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. 3 Kasutatud kirjandus Reigo Rosenthal - Laidoner-Väejuht,Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundaja Eesti Vabadussõjas. August Traksmaa - Lühike Vabadussõja ajalugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussõda 4
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest.
näitering. 1993. aastal loodi kultuurikoda, mis on endise kultuurimaja eest. Seal toimuvad enamikud kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse Tapa linnas aukohal olevad Tapa linna päevad. 21. sajandil on Tapa linnas olemas muusikakool, kunstikool, raamatukogu, noortekeskus ja erinevad trennid (tuntuim on käsipall). Tutntud isikud Tapalt on pärit palju Eestis tuntud inimesi. Nendest kuulsaimad on näiteks lauljanna Elina Born, ooperilaulja Reigo Tamm, animafilmirezissöör, karikaturist, graafik ja osaline kirjanik Priit Pärn, laulja ja lavastaja Artur Rinne, kirjanik Ellen Niit ja luuletaja Linda Ruud. Usk Jakobi kirik Medodistide kirik Tapa Apostlik Õigeusu Kirik
kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.
1. majandussurutisest tingitud madalam liiklussagedus teedel 2. purjus peaga autojuhtimise eest karistuste karmistamine ja tihedad politseireidid 3. aktiivsem turvavöö kasutamine 6 Tänavuse lumise talve raskeid liiklustingimusi kommenteerides, arvas Maanteeameti liilklusohutuse osakonna Liiklusohutusprogrammi talituse juhtaja Reigo Ude, et valged teed on autojuhid hoopis ettevaatlikumaks muutnud. "Vastupidiselt olukorrale, kus must asfalt on väljas, sõidavad juhid lumistes oludes ettevaatlikumalt ja aeglasemalt," lausus ta. Kuigi Eesti positsioon teiste Euroopa Liidu riikide hulgas paranes oluliselt juba 2008. aastal, ei küündi me endiselt Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Selleks, et Eesti jõuaks oma liiklusohutusnäitajatega Soome tasemele, ei tohiks meil aastas olla üle 80
Sellega seoses väitsid sotsialistid tollal ja Pätsi-meelsed autorid hiljem, et vabadussõjalaste võimule tulles oleksid nad teinud Eestist fasistliku riigi ja orienteerunud Saksamaale. Neljandaks oli rahva haigus. Artikkel oli liiga pikk ning sisaldas liiga palju keerukaid detaile, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim. 4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus Saatejuhid: Ago Pajur, Küllo Arjakas, Reigo Rosenthal, Piret Kriivan Vikerraadio ,,Eesti lugu" 15.11.2008 11.11. 1918 tuli uuesti kokku ajutine valitsus. See oli keeruline kuna ei olnud luba, maanõukogu kokkukutsumiseks oli juba luba olemas. Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli Tartu Kutseharidus Keskus
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Reigo Tamm Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena
14,52 Madis Kallas 2006 14,57 Riho Õll 2006 Meeste 400 meetri tõkkejooks 2001-2006 50,74 Andrei Oll 2003 50,93 Indrek Tustit 2002 52,19 Aarne Nirk 2006 52,71 Lauri Birkan 2004 53,03 Kristjan Suur 2001 53,87 Märt Kroodo 2006 53,97 Reigo Jörsi 2005 54,82 Teet Laeks 2001 54,86 Georg Vladimirov 2006 55,19 Ragnar Linnas 2005 Meeste 3000 meetri takistusjooks 2001-2004 8.54,15 K. Tiislär 2001 8.57,15 A. Saveljev 2004 9.05,85 S. Tserepannikov 2002 9.21,29 S. Viks 2001 9.36,16 M. Mooses 2003 9.37,61 M
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................
Pagari tänaval asunud sõjaministeeriumit saadeti vallutama 23-meheline lööksalk salakorteris Lai 7-8. Üllatusrünnak aga ebaõnnestus ja likvideeriti ministeeriumi enda jõududega. Mässajad põgenesid, aga üks, kes oli end kappi peitnud, jäi maha. (Laaman, 1925, lk 69-70) (uurimistöö lk. 12 teine lõik.). Iseenesest huvitav fakt, aga kas ei oleks võimalik olnud välja selgitada ka selle kappi peitnud mässaja nimi. Jaak Nanilsoni mõrvamise puhul (lk. 14) võiks julgemalt kasutada Reigo Rosethali versiooni, et ta tapeti kommunistide poolt. Sellest on kirjutatud: Reigo Rosenthal. Mars tuli Eestisse, et tappa. - Postimees, 06. 02. 2010. a. - http://www.postimees.ee/221330/mars-tuli-eestisse-et- tappa/ Järellugu annab hea ülevaate mässajate saatuses. Kindral Undi tapmise puhul (lk. 19) võiks samuti tugineda Reigo Rosenthalile, kui viimastele versioonidele neis küsimustes. 2. peatükk. Uurimine.
(Pinn 2009b) GPS-teenustele ennustavad helget tulevikku mitmed trendid maailmas: alates GSMi levi paranemisest, lõpetades sidevõimaluste järkjärgulise odavnemisega. Varsti hakkab suur osa konteineritest registreeruma ukse avanemisest ning juba tootmisetapil varustatakse need RFID-kiipidega, mis annab rohkem võimalusi informatsiooni registreerimiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. (Ovsjankin 2007) Navireci juhi Reigo Rusingu arvates liigub maailm digitaliseerumise suunas. ,,Füüsilisi saatelehti on autos vähem," selgitas Rusing. ,,Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid, saatelehed liiguvad automaatselt ja sealt info tagasi sekunditega. Enne kui auto tagasi jõuab, on kliendile arve juba esitatud ja rahagi laekunud. Kaovad paberimajandust haldavad osakonnad." (Pinn 2009a) Augustis ilmus Postimehes artikkel Aire Oleskist, kes omandab Sydneys New
sõltumatu infovahendajana. GPS-teenustele ennustavad helget tulevikku mitmed trendid maailmas: alates GSMi levi paranemisest, lõpetades sidevõimaluste järkjärgulise odavnemisega. Varsti hakkab suur osa konteineritest registreeruma ukse avanemisest ning juba tootmisetapil varustatakse need RFID- kiipidega, mis annab rohkem võimalusi informatsiooni registreerimiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. Navireci juhi Reigo Rusingu arvates liigub maailm digitaliseerumise suunas. ,,Füüsilisi saatelehti on autos vähem," selgitas Rusing. ,,Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid, saatelehed liiguvad automaatselt ja sealt info tagasi sekunditega. Enne kui auto tagasi jõuab, on kliendile arve juba esitatud ja rahagi laekunud. Kaovad paberimajandust haldavad osakonnad."
27.02.2018 – Looduskaitse andmed ja PlutoF Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis? EELIS, Pluto F? Millised on peamised andmevood? Andmerea pikkus (Koha töö) – miks see on oluline, milliste nüanssidega on seotud? Mida pikem on andmerida, seda usaldusväärsemad on andmed, mida on pikka aega kogutud või mingit objekti jälgitud. Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad? (Reigo Roasto ettekanne) ● Euroopa Komisjonile esitatav info Natura 2000 alade kohta võetakse EELIS andmebaasist, seda vajalikul viisil kokku kombineerides. ● Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riiklikud aruanded ● Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisundihinnangud – iga 6 aasta tagant (eelmine 2013, järgmine 2019) ● OECD-le aruandlus liikide ja nende ohustatuse (punane nimestik) kohta. 06.03.2018 – Haruldus, väikesed populatsioonid
11 (8. Eesti laskurkorpus) ( 22. Laskurkorpus) Kasutatud kirjandus http://www.efant.ee/std/test.asp?id=276695 http://korpus.rindeleht.ee/2/0/0.html 12 http://kultuur.elu.ee/ Laar, Mart 2005. Eesti Teises maailmasõjas. Tallinn: Grenader Tiit Noormets, Teo Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet ja Mati Õun 2007. Korpuseoisid. Tallinn: Sentifel. 13
27.02.2018 Looduskaitse andmed ja PlutoF Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis? EELIS, Pluto F? Millised on peamised andmevood? Andmerea pikkus (Koha töö) miks see on oluline, milliste nüanssidega on seotud? Mida pikem on andmerida, seda usaldusväärsemad on andmed, mida on pikka aega kogutud või mingit objekti jälgitud. Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad? (Reigo Roasto ettekanne) Euroopa Komisjonile esitatav info Natura 2000 alade kohta võetakse EELIS andmebaasist, seda vajalikul viisil kokku kombineerides. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riiklikud aruanded Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisundihinnangud iga 6 aasta tagant (eelmine 2013, järgmine 2019) OECD-le aruandlus liikide ja nende ohustatuse (punane nimestik) kohta. 06.03.2018 Haruldus, väikesed populatsioonid. Punane raamat, õpikust lk. 163-166
Ain Karafin - päästekolledži direktor Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor Uno Silberg - finantskolledži direktor Ain Sari - finantsdirektor Tiina Karu - õppeosakonna juhataja Ly Sari - personalidirektor Ene Puhm - turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kert Valdaru - migratsiooniuuringute keskuse juhataja Anne Valk - õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor Elen Laanemaa - keelekeskuse juhataja-lektor Epp Jalakas - spordikeskuse juhataja-lektor Raile Reigo - raamatukogu juhataja Airi Saaron - üldosakonna dokumendihalduse vanemspetsialist, juhataja ülesannetes Sergei Filin - majandus- ja remondiosakonna juhataja Priit Männik - akadeemia nõunik 13 Kristi Kulu - välissuhete juht Hanno Hantson - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juht (Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 3.2 SKA tutvustus:
0155298367 MATI RINGAS Tele2 2400 0.0160276014 ANZHELIKA LAVRUSENKO EMT 700 0.0177784245 PEETER PLOOM Elisa 2200 0.0185816156 ERVAND MESROPJAN Tele2 1600 0.0189877321 KARMEN VEEORG Tele2 400 0.0195676054 MANN PROLIVI Tele2 2000 0.0215786299 TIINA TOPS EMT 100 0.0223968127 ENNO ORGULAS Elisa 2900 0.0241254225 REIGO VATSK Tele2 2600 0.0282066331 ERICH BURGET Tele2 2100 0.0287062752 MART KANGUR EMT 2400 0.0306670392 MAREK MELESHKO EMT 500 0.033263591 AIVAR VENNO Tele2 2500 0.0417408431 ROBERT LAUD Elisa 1800 0.0421581049 VILJAR SAAR EMT 2500 0.0446132909 TANEL LUMISTE Elisa 600 0.0450187508
Mazda 717IHE 15649 TIINA RAIDSALU EMT Ford 216QNB 9156 HANSA BANKA Tele2 Mazda 822QNY 15357 ANTS TAEL Elisa BMW 197TFM 507 URVE REMMIK Tele2 Volkswagen 633WIK 16783 ELLE-MAI SUUR Elisa Audi 536ITL 17626 TOOMAS TIISLER Tele2 Toyota 857QIE 8692 MALDON OTS Tele2 Ford 17AMC 2913 TUULI TOMSON Tele2 Mazda 346OSA 11474 REIGO VATSK Tele2 Audi 239NNU 9750 TREND CAFFEE Elisa Mercedes-Benz 908UAF 12894 TIINA OTTI Elisa Honda 890YTE 11142 ANDRES TÕNISTE Tele2 Honda 667WNG 8452 AIKI ORAV Elisa Honda 835MQV 2876 VALENTIINA KUUSIK EMT Volkswagen 188TIC 19308 ANTS KASEMAA Elisa Mercedes-Benz 701IWS 5139 AINO ANNUS Tele2 Audi 387XDW 11654 KERSTI KULL EMT
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ..............................................................................
kooliperele? 37 Mis on teie arvates Eesti asi? Kõik on suhteline, aga näiteks iseseisvus Kuidas on teil perega lood? Kui te mõtlete minu ja mu pere omavahelisi suhteid siis nendega on hästi. 30.Urmas Tamm - Soome Töötab metallifirmas rekkajuhina, peamiselt veab autosid kokku. Andmed Mairi käest. 31.Reigo Kodusaar - Soome - Lõpetas 1997 Soomes Rihimäel, ei tule tagasi. Teeb kaevetöid. On pere, laps käib soomekeelses lasteaias. Läks raha pärast. Andmed ema käest. 32.Reino Kodusaar - Soome - Lõpetas 2004 Soomes Rihimäel, ei tule tagasi. Teeb kaevetöid. On pere, laps käib soomekeelses lasteaias. Läks raha pärast. Andmed ema käest. 33. Eero Keldo - Inglismaa Millal lõpetasite Kui ma õigesti mäletan, siis oli see 2004a. Lustivere kooli?
................................................ 38 Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel (lendorav lk. 30 ), Siim Veski (kivisisalik lk. 31) Elupaigatüübid ............................................................................................................................................................................................................. 40 Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto Töölehed: Merike Palginõmm Kaitse korraldamine ................................................................................................................................................................................................. 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ...................................
annaabi.ee 
