Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lasteaia asutamine (1)

1 HALB
Punktid

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond
AP III kõ B grupp
LASTEAED „TÄPI“
Rühmatöö
Juhendaja : L. Tuuling
Rakvere 2010
Sisukord
1.Üldandmed 3
2.Lähtepositsioon 4
2.1.Juhtimine 4
3.2.Personal 6
3.3.Õppe- ja kasvatustöö 7
3.4.Rühmad ja laste arv 8
3.5.Materiaaltehniline baas 8
Sissejuhatus
  • Üldandmed


    Aadress
    Rakvere Tähe 3
    Registrikood
    83920002
    Telefon/fax
    32 95431
    E-post, kodulehekülg
    lasteaed@täpi.ee
    www.rakveretäpi.ee
    Koolitusluba
    Nr 4967 HTM
    Omandivorm
    munitsipaallasteaed
    Teeninduspiirkond
    Rakvere vald
    Asjaajamis- ja õppekeel
    eesti keel
    Lasteaed on avatud
    tööpäevadel 7.00 – 18.00
    Asutamine ja koolitusluba
    Lasteaed „Täpi“ on asutatud KOV otsusel ja haridus - teadusministri antud koolitusloa alusel.
    Asukoht
    Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik .
    Lasteaia eripära
    Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad , Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena.
    Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed.
    Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis.
    Lasteaias on loodud mitmekülgsed võimalused: eraldi võimla ja muusikasaal, suur õueala ja õpperada tammikus.
    Koostöös KOV-ga on loodud tugistruktuur erivajadustega laste toetamiseks. Lasteaias töötavad täiskoormusega logopeed ja tervishoiutöötaja. Lasteaia üheks tuleviku prioriteediks on kuuluda tervist edendavate lasteaedade võrgustikku.
    Traditsioonilised ettevõtmised
    Lasteaia sünnipäeva tähistatakse augustikuus. Samuti toimuvad perepäevad, sügisjooks, spordipäevad, jõululaat ja kevadised õuepeod.
  • Lähtepositsioon

  • Juhtimine


    Lasteaia juhtkonda kuuluvad lasteasutuse juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, juhataja asetäitja majanduse alal ning tervishoiutöötaja.
    Rakvere Lasteaed Täpi tööd juhib ja koordineerib juhataja, kes:
    • vastutab lasteaia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, lasteaiale kasutada antud vara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest;
    • osaleb pedagoogilise nõukogu töös, jälgib otsuste täitmist, koordineerib koostööd lasteaia huvigruppidega: hoolekogu , Rakvere valla hariduskomisjoni ja teiste asjakohaste sidusrühmadega;
    • tagab organisatsiooni tulemusliku töö ning kodukorra ja lepingute täitmise.

    Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal:
      • koordineerib lasteaia õppe- ja kasvatustööd. Omab ülevaadet pedagoogide tööst ja annab selle kohta tagasisidet;
      • korraldab koostööd spetsialistidega ja tagab õppevahendite olemasolu;
      • osaleb koos juhataja ja vanempedagoogiga õpetajate värbamisprotsessis ja atesteerimiskomisjoni töös.

    Juhataja asetäitja majanduse alal:
    • kavandab ja korraldab eelarvega seotud küsimusi ja osaleb lasteaia arendustegevuses;
    • juhatab teenindava ja tehnilise abipersonali tööd;
    • planeerib ja korraldab igapäevast majandustegevust.

    Tervishoiutöötaja:
    • koordineerib tervisedenduslikku tegevust ja seostab seda õppe- ja kasvatustööga;
    • kavandab ja viib läbi laste tervise ja füüsilise heaoluga seotud tegevusi;
    • osaleb laiendatud juhtkonna liikmena lasteaia arendustegevuses.

    Juhtkond on juhatajale lasteasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.
    Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid .
    Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1).
    Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1.
    * - Pedagoogiline personal
    Joonis 1. Rakvere Lasteaed Täpi struktuur
    Lasteaia arengukava aluseks on Rakvere valla arengukava aastateks 2007-2013.

    3.2.Personal


    Töötajaid on 34 ja seisuga 01.09.2010 on kõik ametikohad komplekteeritud. Pedagooge on kokku 15 (neist 12 on pedagoogid rühmades).

    3.3.Õppe- ja kasvatustöö


    Õppe-ja kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, mis on vastavusse viidud riikliku õppekavaga ja on seotud lasteaia arengukavaga.
    Laste õpetamine ja õppimine toimub lapsest lähtuvalt. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse. Tähtis on erinevate meelte rakendamine ja lapse usaldamine õppijana. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimuste loomine, mis omakorda eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist, et tegevus oleks lapsele aktiivselt mõtestatud ja laps saaks tegevuses osaleda partneri rollis.
    Rühmade meeskonnad koostavad igaks õppeaastaks rühma tegevuskava, milles kajastuvad õppeaasta eesmärgid, laste arengu jälgimine ja hindamine, üritused, rühma personali professionaalne areng ning lastevanemate ettepanekud.
    Tihedalt teevad koostööd rühmaõpetajad, nende abid ja spetsialistid : logopeed, liikumis-, muusikaõpetaja . Iga lapse personaalsed kasvumapid aitavad jälgida, analüüsida ja suunata laste arengut. Järjepidevust aitab tagada asjaolu, et pärast üleminekut sõimerühmast aiarühma on üldjuhul lastel samad õpetajad kuni koolini. Igal aastal viiakse lastevanematega läbi arenguvestlused, mille tulemused fikseeritakse.
    Õppetegevuse läbiviimise kvaliteeti hindavad õpetajad avatud tegevuste kaudu. Tervisedenduslik orientatsioon ja säästlik majandamine (nt vanade asjade ära- ja taaskasutamine meisterdamisel) on asutuses väärtustatud.
    Tegutsema hakkavad järgmised huviringid, 2010/2011 õppeaastal, meisterdamise-, looduse-, muusika - folkloori - ja loovtantsuringid ning jalgpallitreeningud.
    Laste koolivalmiduse hindamiseks on välja töötatud põhimõtted ja korraldus, mis kajastub lasteaia õppekavas. Laste koolivalmiduse saavutamiseks tehakse koostööd Rakvere Põhikooli õpetajatega.

    3.4.Rühmad ja laste arv


    Rakvere Lasteaed Täpi on 6 rühma. 2010/2011 õppeaastal alustab tegevust lasteaias 2 sõimerühma ja 4 aiarühma. Lasteaias ei ole sobitus-, eri- ega liitrühmi.
    Rühmi komplekteeritakse vanuseti igal õppeaastal lähtuvalt rühmade täituvusest ja tegelikust vajadusest.
    Rühma nimetus
    Laste vanus
    Laste arv rühmas
    Poisid /tüdrukud
    Pokud
    1,6-3
    16
    11/5
    Pintselsabad
    2-3
    16
    7/9
    Tähetäpsid
    3-4
    22
    12/10
    Lepatriinud
    4-5
    22
    8/14
    Pähklikesed
    5-6
    24
    9/15
    Oravakesed
    6-7
    24
    11/13
    KOKKU: 6 rühma
    124
    58/66
    Tabel 6. Laste arv rühmade lõikes 01.09.2010

    3.5.Materiaaltehniline baas


    Lasteaias on igal rühmal kaks ruumi mängimiseks, tegevusteks ja puhkamiseks, lisaks abiruumid . Rühmaruumis on ruutmeetreid lapse kohta sõimes keskmiselt 6,8 m² ning aiarühmas keskmiselt 5,3 m². Lasteaias on olemas võimla ning muusikasaal. Lasteaias on toimiv majasisene arvuti- ja telefonivõrk. Metoodiline kabinet on kaasaaegse tehnikaga sisustatud, on loodud võimalused skaneerimiseks ja lamineerimiseks, paljundamiseks ja printimiseks must - valgelt ning värviliselt. Lasteaial on erinevate lahendustega õppevahendite ja kirjanduse kogu lähtudes asutuse eripärast ja vajadustest .
    Vajalikud ehitus- ja rekonstrueerimistööd:
      • üldehitus- ja viimistlustööd
      • hooviala elamurajooni poolse sadevee drenaaži paigaldus;
      • hooviala vana asfaldi pinna parendus või uue pinnakatte paigaldus;
      • liivakastide ümbruste laudistus;
      • küttesüsteemi, vee- ja kanalisatsiooni pidev regulatsioon ja optimeerimine ( säästlik majandamine);
      • ruumiprogrammi optimeerimine.

    3.6. Rahastamine
    VARA
    Loodav lasteasutus on linna allasutus ja tema varade kasutamine ja käsutamine toimub KOV volikogu kehtestatud korras. Lasteaia tulud on KOV tulud. Koolieelse lasteasutuse seadus: vastu võetud 18.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 387), jõustunud 27.03.1999, osaliselt 1.01.2000 paragraf25.
    EELARVE
    Lasteaed KOV allasutusena omab alaeelarvet KOV eelarves. Lasteaia eelarveprojekti koostab KOV poolt eraldatud summa piires lasteaia juhataja ja esitab selle heakskiitmiseks hoolekogule
    EELARVEPROJEKT 1.09.2010. a.
    TULUD
    Lasteaia osalustasu ja toidupäeva maksumuse suuruse kinnitab KOV hoolekogu ettepanekul. 2010.a. on kinnitatud osalustasu suuruseks 300 krooni kuus lapse kohta. Toidupäeva maksumuseks on KOV määranud 45,00 krooni päevas ja see sisaldab hommikusöök 13,00 krooni, lõunasöök 25,00 ja õhtuoode 7,00.
    Lasteaias on 6 rühma ja lastearvuks on 124 last. Lasteaia tööaeg on 12 kuud, lastevanematele on antud õigus 1 kuu osalustasu mitte maksta seoses lapse puhkusega..
    TULUD OSALUSTASUDEST 124 last x 300 x 11 kuud = 409200,00 EEK
    TULUD TOIDURAHAST 124 last x 235 päeva x 45,00 EEK = 1311300,00 EEK
    KOKKU TULU 1720500,00
    4.Üldnõuded toitlustamise korraldamisele
  • Toitlustamist lasteasutuses korraldatakse tervisekaitse-, toiduohutuse- ning hügieeninõuete kohaselt, järgides käesoleva määruse, „Rahvatervise seaduse“, „Toiduseaduse“ ja „Tarbijakaitseseaduse“ (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214) ning nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.
  • Lapsi toitlustatakse päevakavaga kindlaks määratud ajal. Söögiaeg koolieelses lasteasutuses peab olema kestusega vähemalt 30 minutit.
  • Laps peab koolieelses lasteasutuses päeva jooksul saama süüa kolm korda (hommikueine, lõunasöök ja õhtuoode) vanusele kohast toitu.
  • Lapsel peab lasteasutuses viibimise ajal olema vabalt kättesaadav nõuetekohane joogivesi.
  • Söögikordadel pakutakse erinevat põhitoitu. Põhitoiduks ei ole lubatud pakkuda konserve, välja arvatud väikelastele (ühe kuni kolme aasta vanused lapsed) valmistatud pakendatud väikelapsetoite, mis peavad vastama Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1999. a määrusega nr 436 „Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine“ (RT I 2000, 2, 6; 2002, 18, 101) kehtestatud nõuetele.
  • Laste toitlustamisel tuleb arvestada, et:
    1) toit valmistatakse võimalikult värsketest toiduainetest põhiliselt keetes ja hautades; 2) suitsutatud, tugevalt soolatud ja vürtsitatud toidud jäetakse koolieast nooremate laste toiduvalikust välja;
    3) maksast valmistatud toite ei või väikelastele anda rohkem kui kaks korda kuus;
    4) piim ei tohi olla väikelapse ainus või põhitoit.
  • Valmistava toidu (roa) kohta peab olema tehnoloogiline juhend (tehnoloogiline kaart) ja skeem toiduohutuse seisukohalt oluliste, enesekontrolliplaanis kindlaks määratud parameetrite jälgimiseks.
  • Lasteasutuses pakutavate valmistoitude kohta peab olema toitumisalane teave valmistoitude energiasisalduse (edaspidi toiduenergia), makrotoitainete (süsivesikud, valgud , toidurasvad ja vesi) ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium ) ning vitamiinide A ja C sisalduse kohta.
  • Käitleja peab panema päevamenüü ja järgmise päeva menüü koolieelses lasteasutuses lastevanematele nähtavasse kohta.
    5.Maaala
    Lasteasutusel on oma maaala. See asub eemal teedest ja tänavatest, tööstus- ,kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku.
    Maaala suurus, kaasa arvatud hoonete aluse osa pindala, peab olema vähemalt 40 m2 ühe lapse kohta.
    Maaala on piiratud piirdeaiaga.
    Vähemalt 40% maaalast on haljastatud. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi.
    Maaala planeerimisel nähakse ette mänguväljak, varjualune laste kaitseks päikese ja vihma eest ning majandusõu.
    Mänguväljaku pinnakatteks on muru ja kõvakattega teed või platsid ratastega sõitmiseks.
    Mängu- ja võimlemisvahendite, kaasa arvatud liivakastide konstruktsioon , mõõtmed ning pindade viimistlus vastavad laste eale ja kasvule ning tagama ohutu kasutuse.
    Majandusõu on planeeritud maaala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poole, eraldi väljapääsuga tänavale.
    Prügikonteinerid paiknevad vähemalt 25 meetri kaugusel lasteaia hoonest.
    Maaala on valgustatud.
    6.Ruumid
    Lasteasutuse hoone projekteeritakse ühe või kahekorruselisena, kuuele rühmale. Keldrikorrusele on lubatud projekteerida abi- ja laoruumid.
    Lasteasutuse hoone on projekteeritud ühekorruselisena kuuele rühmale.
    Köögil on eraldi sissepääs.
    Ruumide planeerimisel nähakse ette omaette ruumid igale rühmale, köök, muusikasaal, võimlemissaal, majandus- ja personaliruumid, pesuköök, tervishoiuruumid.
    Lasteasutuse aknad võimaldavad tuulutamist, nad on hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ning lastele ohutud .
    7. Rühmade päevakavad
    Sõim
    Hommikusöök 08.30
    Õuesolek 10.30-11.30
    Lõuna 12.00
    Uneaeg 12.30-15.00
    Oode 15.30
    Aed noorem 3-5
    Hommikusöök 08.30
    Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele)
    Lõuna 12.15
    Uneaeg 13.00-15.00
    Oode 15.30
    Aed vanem
    Hommikusöök 08.30
    Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele)
    Lõuna 12.30
    Uneaeg 13.15-15.00
    Oode 15.30
    8. Kodukord
    Laps tuleb hommikul lasteaeda puhanuna, puhtalt riietatuna ja kõiki kohalolijaid tervitades. Laps siseneb lasteaeda ja lahkub lasteaiast oma rühma uksest.
    Hommikul annab lapsevanem (või lapsevanema poolt volitatud isik: vanaema, vanaisa, onu, tädi vm.) lapse isiklikult üle õpetajale või õpetaja abile.
    Juhul kui laps (kehtib vaid koolieelikute kohta) saabub hommikul või lahkub õhtul ilma täiskasvanud saatjata, tuleb lapsevanemal esitada sellekohane avaldus juhatajale. Kord nädalas külastab lapsevanem rühma, et tunda huvi lapse tegemiste vastu.
    Soovitatav on laps tuua lasteaeda hommikusöögiks, kuid kindlasti hiljemalt kell 8.45, mil algavad õppe-kasvatustegevused.
    Rühmaõpetajal on õigus mitte vastu võtta last, kellel on silmnähtavad haiguse tunnused (lööve, palavik , silmapõletik, tugev nohu ja köha) või kui laps vajab medikamente või kui ta ei tohi õue minna. Samuti ei anna õpetaja lapsele lasteaias vanema poolt kaasa antud rohtusid ega luba ka lapsel neid ise võtta.
    Kui tervisetöötaja on koju saatnud palavikus lapse, siis tagasi tuleb laps arstitõendiga
    Lapse haigestumisel või puudumisel/hilisemal tulemisel, teavitab lapsevanem lasteaeda esimesel puudumise päeval/hommikul kohe. Puudumisel üle kolme päeva, tuleb laps lasteaeda arstitõendiga.
    Nakkushaiguste korral teatab lapsevanem diagnoosi. Kui lasteaias on karantiin, siis last, kes polnud kontaktis nakkushaigega, vastu ei võeta. V.a. erandjuhtudel, kui vanem annab kirjaliku teatise, et on teadlik nakkusest ja lapse haigestumisel ei esita pretensioone lasteaiale.
    Lapsevanem annab lasteaiale teada, kui laps vajab mingis osas erilist hoolt või tähelepanu, või on lapse erivajadusega seoses mingisugused soovitused.
    Lapsel on alati rühmas olemas vahetusjalatsid, võimlemisriided, taskurätik (paberist salvrätikud), kamm, igaks juhuks puhas vahetuspesu.
    Lapsel peaks olema ilmale sobilik ja kergesti selgapandav ja lihtsate kinnitustega õueriietus, sest käime õues üldjuhul iga ilmaga. Hea, kui lasteaia õueriietus oleks eraldi kojuminemise riietest või selline, mille määrdumise korral ei tule probleeme. Suve perioodil on vajalik peakate.
    Lasteaeda võib kaasa tuua isiklikke mänguasju, arvestades sellega, et õpetaja ei vastuta nende kadumise või katkiminemise eest. Oma mänguasjade kaasavõtmisel kehtib põhimõte, et “ma ei ole kade ja luban teistel oma mänguasjadega mängida”.
    Jalgratta olemasolul ja kaasavõtmisel lasteaeda on kohustuslik kiiver , hea kui oleks ka kaitsmed.
    Päeva lõpus nii rühmast kui õuest lahkudes jäetakse hüvasti õpetajaga; ärge lahkuge lasteaiaõpetajaga kontakti võtmata.
    Lasteaed töötab kella 7.00, kella 18.00.
    Kõik lasteaia territooriumilt lahkujad sulgevad enda järel lasteaia värava.
    Lapse puudumisel mistahes põhjustel tehakse toitlustasus ümberarvestus arvates teisest päevast ilma puudumist põhjendavaid tõendeid nõudmata.
    Haiguse puhul, kui puudumist tõendatakse arstitõendiga ja haigusest on teatatud esimesel päeval, tehakse ümberarvestus esimesest päevast. Üksikud puudutud päevad, mis ei ole ette teatatud (vähemalt kolm päeva) kuuluvad tasumisele.
    Lapsevanem on kohustatud iga kuu 25.ks kuupäevaks tasuma lasteaiamaksu. Enam kui kahekuulise võlgnevuse korral arvatakse laps lasteaia nimekirjast välja.
    Lasteaeda lõpetavad lapsed tasuvad lasteaiamaksu hiljemalt 31. maiks esitatud arve alusel.
    9.Tegevuse lõpetamine
  • Kohalik omavalitsus on kohustatud algatama lasteasutuse tegevuse lõpetamise, kui:
    • Lasteasutusel puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
    • Kohaliku omavalitsuse volikogu on võtnud vastu otsuse, et lasteasutuse edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.
    • Lasteasutuse tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteasutuse teenuse kasutamist teises lasteasutuses.

    ALLIKAD
    (2000). Koolieelse lasteasutuse seadus. Riigi teataja .
    (1999). Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine. Riigi teataja.
    (2002). Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Riigi teataja.
    (2002). Rahvatervise seadus. Riigi teataja.
    18
  • Vasakule Paremale
    Lasteaia asutamine #1 Lasteaia asutamine #2 Lasteaia asutamine #3 Lasteaia asutamine #4 Lasteaia asutamine #5 Lasteaia asutamine #6 Lasteaia asutamine #7 Lasteaia asutamine #8 Lasteaia asutamine #9 Lasteaia asutamine #10 Lasteaia asutamine #11 Lasteaia asutamine #12 Lasteaia asutamine #13 Lasteaia asutamine #14 Lasteaia asutamine #15 Lasteaia asutamine #16 Lasteaia asutamine #17 Lasteaia asutamine #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rita Jalast Õppematerjali autor
    vajalik teadmine lasteaia asutamisest

    Sarnased õppematerjalid

    Õppekavade võrdluse tabel
    17
    docx

    Õppekavade võrdluse tabel

    LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. seadusest“ ( rühmad kasutavad töös selle lasteasutuses on järgmine: 18.02.1999 RT I 1999, programmi metoodika 27, 387 ja Paide elemente.  Sõimerühmas kuni 16 last Linnavalitsuse vastavasisulisest  Lasteaiarühmas kuni 22 määrusest. last Tegutsemise aluseks on „PAIde Lasteaia  Sobitusrühma laste arv põhimäärus“ (Vastu sõltub erivajadustega laste võetud 17.11.2011 nr 57 arvust (arvestades, et üks RT IV, 03.11.2012, 34 erivajadusega laps täidab jõustumine 21.11.2011) kolm kohta). Lapse lasteaeda

    Alushariduse pedagoog
    Iseseisev töö--Õppekasvatustegevus lasteaias
    2
    doc

    Iseseisev töö „ Õppekasvatustegevus lasteaias“

    Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted,

    Pedagoogika
    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt
    12
    docx

    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

    arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna

    Eripedagoogika
    EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT
    20
    docx

    EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

    Iga laps on sünnipäraselt hea. Lapsega suhtlemisel on oluline mõista tema maailma, tema arusaamu ja mõtteseoseid. Lapsed on oma loomult uudishimulikud, innukad. Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine EELKOOLIPEDAGOOGIKA KUJUNEMISLUGU Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F.Fröbel rajas esimene lasteaia 28.juuni 1840 aastal Saksamaal Blankenburgis. Montessoripedagoogika põhinel arusaamal lapsest, rõhutakse, et lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik. Õpetaja ülesanne on last abistada tegevuse organiseerimisel,. „Aita mind, et saaksin seda ise teha.“ Oluline roll on keskkonnal- peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidavuse

    Eelkoolipedagoogika
    EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM
    9
    docx

    EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

    Planeerimisel määratletakse eesmärgid ja tegutsemisel viiakse kavandatu ellu. Uurimisel hinnatakse, kas kõik kavandatu on ellu viidud ja reageerimine tähendab, et arvestatakse uurimisel saadud tulemusi edasise tegevuse kavandamisel. Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine asutuse ja rühma tasandil. Peamised õppekasvatustegevuse kavandamise dokumendid on: - lasteaia õppekava - rühma tegevuskava - nädala vm lühiajalise perioodi kava. Igapäevase tegevuse ajakava on määratletud lasteasutuse päevakavas. RÜHMA TEGEVUSKAVA Tegevuskava rühmas ei ole kohustuslik dokument, aga paljudes lasteasutustes on see kasutusel, kuna võimaldab õpetajal kavandada täpsemalt oma rühma tegevust. Rühma tegevuskava ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja pedagoogide omavahelistest kokkulepetest. Rühma

    Eelkoolipedagoogika
    Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused
    7
    doc

    Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

    " Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest ­ linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi,

    Eelkoolipedagoogika
    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
    18
    docx

    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

    EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena

    Psühholoogia
    Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond
    26
    docx

    Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond

    Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt

    Sotsioloogia




    Kommentaarid (1)

    Roosatupsuke profiilipilt
    Roosatupsuke: Lasteaia asutamisest siin juttu pole pigem igapäevane töökirjeldus ja ülevaade ühest lasteaiast.
    14:56 03-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun