LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. seadusest“ ( rühmad kasutavad töös selle lasteasutuses on järgmine: 18.02.1999 RT I 1999, programmi metoodika 27, 387 ja Paide elemente. Sõimerühmas kuni 16 last Linnavalitsuse vastavasisulisest Lasteaiarühmas kuni 22 määrusest. last Tegutsemise aluseks on „PAIde Lasteaia Sobitusrühma laste arv põhimäärus“ (Vastu sõltub erivajadustega laste võetud 17.11.2011 nr 57 arvust (arvestades, et üks RT IV, 03.11.2012, 34 erivajadusega laps täidab jõustumine 21.11.2011) kolm kohta). Lapse lasteaeda
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted,
arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna
Iga laps on sünnipäraselt hea. Lapsega suhtlemisel on oluline mõista tema maailma, tema arusaamu ja mõtteseoseid. Lapsed on oma loomult uudishimulikud, innukad. Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine EELKOOLIPEDAGOOGIKA KUJUNEMISLUGU Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F.Fröbel rajas esimene lasteaia 28.juuni 1840 aastal Saksamaal Blankenburgis. Montessoripedagoogika põhinel arusaamal lapsest, rõhutakse, et lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik. Õpetaja ülesanne on last abistada tegevuse organiseerimisel,. „Aita mind, et saaksin seda ise teha.“ Oluline roll on keskkonnal- peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidavuse
Planeerimisel määratletakse eesmärgid ja tegutsemisel viiakse kavandatu ellu. Uurimisel hinnatakse, kas kõik kavandatu on ellu viidud ja reageerimine tähendab, et arvestatakse uurimisel saadud tulemusi edasise tegevuse kavandamisel. Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine asutuse ja rühma tasandil. Peamised õppekasvatustegevuse kavandamise dokumendid on: - lasteaia õppekava - rühma tegevuskava - nädala vm lühiajalise perioodi kava. Igapäevase tegevuse ajakava on määratletud lasteasutuse päevakavas. RÜHMA TEGEVUSKAVA Tegevuskava rühmas ei ole kohustuslik dokument, aga paljudes lasteasutustes on see kasutusel, kuna võimaldab õpetajal kavandada täpsemalt oma rühma tegevust. Rühma tegevuskava ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja pedagoogide omavahelistest kokkulepetest. Rühma
" Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi,
EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena
Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt
Kõik kommentaarid