· Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.) · Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte. · Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. RIIETUMISMÄNG · Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi
3. KUNI 6. ELUKUU: VAATA SIIA! · Võta värviline mänguasi ja liiguta seda nägemise stimuleerimiseks lapse ees edasi- tagasi. · Selles vanuses avastavad imikud oma käed. Nad vaatavad ja jälgivad ning õpivad, et nad suudavad käsi nähtavale tuua ja ära peita. · Võta lapse käed oma pihku ja plaksuta nendega õrnalt tema näo ees. Seda tehes laula: "Vaata, mul on käsi kaks, nendega teen pliks ja plaks." UURINGUTE ANDMETEL on nägemise treenimine kuue esimese elukuu jooksul väga tähtis . Imikutele meeldib üksisilmi huvitavaid nägusid ja värvilisi mänguasju jälgida. NÖPSNINA · Tõsta laps õhku ja ütle: "Nina, nina, nöpsnina." · Sõna "nöps" juures too laps enda näo kõrgusele ja puuduta ninaga tema nina. · Korda mängu, pannes sõna "nöps" juures ninad vastamisi. · Pärast mõnda mängukorda ütle nina puudutades mitu korda "nöps".
5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6
Ringiratast korratakse kõik: esimene nimetab enda nime/sõna, teine enda ja eelmise nime/sõna, kolmas enda ja kahe eelmise nime/sõna jne. Viimane nimetab kõigi nimed/sõnad. · Teine versioon : Omadussõna asemel võib kasutada inimest iseloomustavad liigutust. 5.2.5 Meister ja meister Osavõtjaid: kuni 20. Vahendid: pole vaja. Mängijad seisavad ringis. Üks mängija (mängujuht) alustab mängu lüües kõigepealt käed plaksuga kokku, seejärel plaks põlvedele, siis jälle käed plaksuga kokku. Uuesti käed plaksuga kokku, plaks põlvedele, käed plaksuga kokku. Selle tegevuse ajal lausub ta rütmiga kaasa ,,meis-ter ja meis-ter; meis-ter ja ..." Viimane meister asendub ühe mängijatest nimega, nt Mari. Seejärel peab Mari ise mängujuhi rolli üle võtma ning lausuma samamoodi, lisades lõppu jälle uue nime. Oluline on, et rütm ei läheks sassi. Et mäng paremini sujuks, on mõistlik
See me vanaemake. See me kallis isake. See me armas emake. See me väike pisipõnn. Kõik me kokku perekond. Üks ütles Üks ütles, kaks kakles, kolm kolistas, neli nahistas, viis virises, kuus kumises, seitse seletas, kaheksa kallistas, üheksa ümbert kinni, kümme kummuli. Lapse käel on viis sõrme Lapse käel on viis sõrme, Viis sõrme lapse käel. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Kaks kätt Vaata, mul on käsi kaks, Nendega teen pliks ja plaks, Ühel käel on sõrmi viis, Teisel täpselt samuti. Siin on Pöidla-Mann, Siin ka Pöidla-Mann.... Siin on Kotinõel..... Matsakad mammid ja pikad politseinikud Kord kokku said kaks paksu matsakat mammit Ja teretasid teineteist: Tere ja tere. Ja teretasid veel ja veel. Kord kokku said kaks peenikest preilit... Kord kokku said kaks pikka politseinikku... Kord kokku said kaks pisikest poisipõnni... Koed kokku said kaks väikest kassipoega ja Teretasid teineteist: miau-miau...
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrastatud ümbruses s
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
Kõik kommentaarid