Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervis ja heaolu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, stress, tervises, elukvaliteedi, heaoluga, kapital, dimensioon, toimetulek, valdkond, elukvaliteet, ennetus, vaesus, hinnangud, terviseseisund, õnnelikkus, psühholoogiline, hinnangut, suremus, mõõdet, emotsioon, tervisega, eluea, terviseseisundi, salutogenees, väärtushinnangud, enesehinnang, hõive, hinnangutes, emotsioonidvaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
tundma. Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad uuringud, et teatud materiaalsete võimaluste olemasolu piirist alates ei mängi nende võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolutõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" võime vaadelda ka kui hüvangut, rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse juhuks. Elukvaliteedi üheks oluliseks indikaatoriks on inimeste endi poolt hinnatud tervislik seisund ja füüsiline heaolu. Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui eelduseks.
uskumuste, kavatsuste, enesetõhususe jms tulemusel. Tervis psühholoogilises tähenduses Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesin on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma toime tulema keskkonnaga (WHO, 1980) Tervis on lai mõiste ja omab palju erinevaid definitsioone ning kontseptsioone. Psühholoogilistest aspektidest lähtuvalt on tegemist nii psüühilise kui füüsilise heaoluga, ning mida mõjutavad paljud erinevad tegurid. Peamisteks tervist mõjutavateks teguriteks on bioloogia (20%), keskkond (20%), elustiil (50%) ja tervishoiusüsteem (10%). Märgatava tähtsusega mõjuteguriks on elustiil, mida suurel määral mõjutavad hinnangud, suhtumine ning inimese varasemad kogemused seoses tervisedenduse ja haigustega. Psühholoogilisest aspektist on määrava tähtsusega, kuidas inimesel kujuneb välja suhtumine
ainevahetuslikud) ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril Biopsühosotsiaalne: psühho- sotsiaalsete ja bioloogiliste faktorite interaktsiooni tervises ja haiguste tekkes kõiki tervise- häireid võib nimetada psühhosomaatilisteks, kuna aju saab ja interpreteerib signaale nii välis- kui organismi sisekeskkonnast Eelistused: Biopsühhosotsiaalne mudel on realistlikum, selle aluseks on üldine süsteemiteooria, st midagi ei eksisteeri isoleeritult, vaid kõik süsteemid on omavahel seotud Psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid mõjutavad bioloogilisi funktsioone
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine hõlmab endas erinevate sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
Salutogenees e tervise areng (salutogenesis, health development) Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel,
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ............................
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises.
tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga halvimad tervisenäitajad (Adler et al., 1994). Uuringute andmetest järeldub, et erinevused tervisenäitajates tulenevad nendest majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, millistes inimesed elavad. Ka tervistkahjustav eluviis seostub suuresti majanduslike ning sotsiaalsete probleemidega. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine rahvastiku tervises on tõusnud paljudes riikides üheks olulisimaks tegevusvaldkonnaks. Euroopa Liidu liikmesmaade ühisprojekti "Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises" raames koostati poliitikutele dokument, mis sisaldab rida soovitusi, mida kasutada planeeritud lähenemisel sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks (vt. LISA X). Nimetatud dokumendis toodud soovitused on ka käesoleva kokkuvõtte aluseks. Tegeledes sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisega praktikas, oleneb
soodustavatele mõjuritele ning luua võimalused ja tingimused saavutamaks tervena elatud eluea pikenemine. Tervisepoliitika visiooniks on Eesti inimeste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ning ökoloogiliselt tasakaalustatud ühiskonnas. Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus kajastub Eestis erinevate sotsiaalsete rühmade ja reginoonide vahel ning see väljendub rahvastiku tervises. Väga selgepiiriliselt on Eestis välja kujunenud kergesti haavatavad sotsiaalsed riskirühmad. Sinna riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused, samuti kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks. Tihti esinevad sellel rühmal probleemid tervise- ja tervishoiuteenustele ning reeglina on tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine. Teravnenud on sotsiaalsed probleemid ja keskkonnaseisundi vajakajäämised, mis suurendavad tervise kahjustumise riski
suurenemise tippu. Kas on olemas kasvatusiga? Kasvatuse põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises; ehk kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Järelikult, kui kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvamine jõudmaks teatavale arenguastmele – iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav?
Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt väga erinev- Sotsiaalne väärtus - kui palju ühiskond panustab tervisesse - mida ühiskond mõtleb tervisest ja kuidas sellesse panustatakse. - Erinev panus vastavalt sotsiaalsele klassile - Vastavalt vanusele Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas. Salutogenees (Ladina k. Salus- tervis Geneesis- areng) - otsib ja uurib tervisemõjureid ning nende kujunemist. Patogenees- otsib ja uurib haiguste kulgemise seaduspära. TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL. A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline
Näiteks Eestis on üks suurimatest väärtustest, et kõht oleks täis, samas aga rikkad riigid, mis asuvad soojas kliimas on hädas veepuudusega. Heaolu materiaalseks eelduseks on ühiskonna majanduslik suutlikkus rahuldada elanikkonna kasvavaid nõudmisi elukvaliteedile. Eesti paistab välja arenenud riik, kus kõik on olemas, kuid palgad jäävad alla inimese suutlikusele kõiki hüvesid tarbida. Heaolu sisu käib käsikäes ühiskonna arenguga ning väärtuste muutumisega. Elukvaliteedi vundament on tervis. Inimesed paigutavad oma vara üha rohkem tervishoidu, eriti just vanemad inimesed. Majanduslik areng loob paremad võimalused heaolu tõusuks läbi jõukuse kasvu. Mida rokem on indiviididel raha käes, seda paremini näeb, kuidas raha kasutatakse, ning saab aidata kaasa heaolu arengule. Tehnoloogiline areng toob kaasa palju uusi võimalusi uute vajaduste rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema
Uimastid: *Alkohol *Nikotiin *Kofeiin *Amfetamiin *Kokaiin *Heroiin Uimastit tarbides annab inimene käest võime kontrollida seda, mis temaga juhtub. *Hallutsinogeenid LSD Muudavad ümbritseva taju ning põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid *Stimulandid nikotiin, kofeiin, amfetamiin Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet *Depressandid alkohol, heroiin Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust 2) Stressiga toimetulek See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne. Stressiga toimetulek: *Stressori kõrvaldamine nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks. *Situatsiooni ümberhindamine muuda oma hinnangut ja pööra tähelepanu olukorra neile külgedele, mis aitavad sul ennast paremini tunda.
.....................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine.............................................................................5 2.2 Meeleelundite vananemine.......................................................................5 2.3 Psüühiline vananemine...........................................................................6 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED................................................................7 3.1 Füüsiline.............................................................................................7 3.2 Psühholoogiline tervis...............................................................................7 3.3 Sotsiaalne seotus, suhted...........................................................................8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas.................................
eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta kaupu või teiste poolt loodud väärtusi. Heaolu on samas ka võimalusi pakkuv keskkond, mis parandab tootlikkust, mistõttu saab heaolu vaadelda ka kui varude kogumit, mille moodustavad looduslikud tingimused, riigi rahalised ressursid, inimeste poolt loodud kapital nagu ehitised, sillad, teed, telekommunikatsioon; institutsionaalne kapital nagu valitsusorganid, juriidiline kaitse, ettevõtted, teadmisressursid, inim- ja kultuurikapital. Seega ei sisalda heaolu mõiste mitte ainult teatud seisundit või protsessi, vaid kindlasti ka vahendeid, millega midagi saavutada või muuta. Individuaalne heaolu kui seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on
individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud religioossete uskumuste ja tegevustega või muude isiklike tõekspidamiste, käitumispõhimõtete ja meelerahu saavutamise viisidega.3. Sotsiaalne kajastab suhteid teiste inimestegaTervisevaru suurendamise võimalused
… vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara
Maslow inimvajaduste hierarhia on pööratud justkui tagurpidi. Hoolimata sellest, kas hierarhia baastasandid on tagatud või mitte, oodatakse tööturul eelkõige võimekust, töökust, usaldust ja maksimaalset eneseteostust. Tuleb osata ennast hästi müüa, et teenida piisavalt sisstulekut ja olla rahaliselt edukas. Alles siis avaneb võimalus katta nii palju kui vaja oma füsioloogilistest vajadustest. 12. Miliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel ( lk15) Elukvaliteedi uuringud eristavad tihti selle subjektiivset ja objektiivset külge. Subjektiivne elukvaliteet on hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt. Objektiivne elukvaliteet peegeldab sotsiaalkultuuriliste vajaduste rahuldamist materiaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. Elukvaliteedi mõõtmisel tuleb arvese võtta hulgaliselt eluvaldkondi, kuhu kuuluvad perekond, sõbrad, töö, ümbrukond, ühikond, tervis, haridus ja vaimsus
tunnused ja kõik organismi funktsioonid on füsioloogilise normi piires. ,,Seni kuni me ei suuda jõuda kokkuleppele tervise tähenduses, olemuses ja selles, kuidas seda mõõta, ei saa me täpselt vastata ka küsimusele, kuidas tervist hoida, edendada ning taastada." Stone, 1979 Haigus lapsel pea valutab = kooli või ei? Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid: Funktsionaalne: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Põhinetakse ühiskonnas kehtivatele väärtushinnangutele.
Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel · Tunnustamisel · Soorituse hindamisel Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine · Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda
Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas * 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia erinevad valdkonnad. * psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Puudub kehaline/orgaaniline vastus sümptomile või häirele, siis saab seda anda teadvuse kaudu. 1960ndateni oli kogu psühhosomaatiliste uurimuste pagas valdavalt psühhoanalüütilise suunitlusega. Püüti seletada astmat, haavandeid. RHK-s on psühhosomaatiline nimetatud psühhofüsioloogiliseks. S.t. psühhosomaatiline meditsiin on seotud psüüholiste, füsioloogiliste ja sotsiaalsete teguritega.
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põh
Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad –
Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon Suhtlemine Inimene-loodus Inimene-masin Inimene-inimene Ajaperspektiiv Minevik Olevik Tulevik Strat. ressursid Toit, toore Kapital, teave Haridus, vaimsus Tehnoloogia Käsitöö Mehhan. tehnol Vaimne tehnol. Ideoloogia Religioosne Sotsiotsentristlik Humanistlik KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM Kehasotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed muutused ja tegurid mõjutavad keha. Iga inimese keha mõjutavad selles ühiskonnas kehtivad väärtused, normid ja sotsiaalsed tegurid Keha, tervis ja sotsiaalne elu on omavahel tihedalt seotud Kehasotsioloogia on väga uus valdkond
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, turvaline keskkond pidevõ
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi
annaabi.ee 
