Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?...................................
Kui palju maksab õnn? Õnn on inimese seisund, mida kõik küll sõnadeta mõistavad, ent mida kirjeldada on raske. Õnnelik inimene on rõõmus, rahul iseenda ja maailmaga, tunneb paljude asjade vastu huvi, tahab tegutseda, usaldab teisi inimesi ja eeldab neist head, usub helgesse tulevikku. Mina arvan, et õnne ei saa osta ega rahas mõõta. Õnne väärtus ei ole selline nagu kullal või mõnel muul hinnalisel asjal. Õnne väärtus on hoopis suurem. See on midagi erilist. Igaühel tähendab õnn erinevaid asju. Mõne jaoks on õnne see, kui ta saab olla koos oma perega, mõnda aga ei huvita pere üldse. Mõne jaoks on õnn sõbrad, teine aga naudib üksindust. Kodutu, elule jalgu jäänud inimese võib teha õnnelikuks isegi paar krooni või soe voodi. Teine aga vaidleb lahutuse ajal miljonite üle. Teadlased on põhjalikult uurinud, millest sõltub inimeste rahulolu oma eluga. Ja nad on jõudnud üllatavale järeldusele: õnne tegurid on alati ühesugused, sõltumat...
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: o...
Töörahulolu olemus Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. Negatiivne suhtumine on probleemide tunnuseks, lahendamata probleemid on aga eelseisvate raskuste tunnuseks. Töössesuhtumine on inimese tundmus, mille objektiks on tema tööalane tegevus. Negatiivset suhtumist iseloomustavad negatiivsed emotsioonid, norutunne, nördimus, viha jms. Selle tulemusena lahkuvad sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja organisatsioonil tuleb tööle võtta väljaõppeta inimesi ning teha nende arendamiseks kulutusi; allesolevad töötajad suhtuvad oma töö tulemustesse ükskõikselt, mis põhjustab toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsiplinaarprobleemid, nad võivad korraldada “logelemisstreike”, st sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõt- tes mõjutab see organisatsiooni kulusid ...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Kultuur ja sotsiaalne käitumine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mis on kultuur? · Juri Lotman: mittepärilikult edasi kantav informatsioon · Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga: liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
TÖÖRAHULOLU (LK 70-85) Töötajate suhtumine kujutab endast nende tundeid ja arvamusi, mis määravad omakorda selle, kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda, kuidas nad pühenduvad kavatsetud tegevuse ja kuidas nad lõppkokkuvõttes käituvad.Organisatsioonilise käitumise seisukohalt pakub juhtidele huvi nende alluvate suhtumine oma töösse, karjääri ja organisatsiooni. Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku emotisionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotisoonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotisoonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalselt kogemuste põhjal. Emotisonaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu...
Hariduse ja õnnelikkuse seosed Tänu haridusele on võimalik elus palju korda saata. See aitab meil tänapäeva ühiskonda sobituda, tööd leida ning majanduslikult hakkama saada. Kui esmased vajadused on kaetud jõuab järg ka emotsionaalsete vajaduste kätte ning nende rahuldamisega võivad hätta jääda ka pealtnäha edukad inimesed. Üldiselt levinud arvamus, et targad inimesed on ka õnnelikumad, ei ole alati tõsi. Praegune haridussüsteem keskendub noorte harimisele aladel, mis on suures osas kindlaks määratud juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest koolis juttu kauaks ei jätku. Need vähesed tunnid, mis üritavad lapsi edasiseks eluks ette valmistada on paraku alahinnatud nii laste enda, kui ka süsteemi loojate poolt. Nii peavadki ellu astujad katsetama ja ise leidma oma tee vaimse ...
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid 1. Kultuuris domineerivad väärtusorientatsioonid arenevad ja muutuvad, kui ühiskond seisab silmitsi inimtegevust reguleerivate põhimõtteliste probleemide või küsimustega. 2. Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. 3. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 4. Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja ...
"Õnn, mida me eelistame" Arutlused, mis on õnn, tulid juba Aristotelese ajal, tuhandeid aastaid tagasi. Väljaarvatud armastusest, ühtegi inimkogemust ei peeta nii tähtsaks kui õnne kogemust. Meie saavutused, karjäärid, suhted on mõttetud juhul kui nad ei tee meid õnnelikuks. Igapäevaselt inimesed üritavad leida õnne definitsiooni, arutlevad, mis ikkagi on õnn ja mida tähendab õnnelik elu. Mina toon välja filosoofia professorite Raymond Beliotti ja Daniel Haybron vaateid õnnele. Kui me räägime sellest, kas inimene on õnnelik või mitte, me tihti viitame ainult inimeste isikliku mõtte seisundi peale, mis on ajutine hetke "õnn". Kuid aga rääkides inimesest, kes elab õnneliku elu, me vaatame inimese tervikliku seisundi peale ja ta elule. Raamatus "Oxford Handbook of Happiness" Daniel räägib heaolust, mida seletavad kolm teooriat, kahest nendest ta räägib tihedalt. Rahulolu teooria järgi, ...
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi mõtlema elu üle järele. Mõistetakse, mis on elus tähtis ja kui pole veel hilja, siis on võimalik ka ennast parandada. Ka meie pere on rändajateks loodud, rahutus, uue avastamise soov viib meid aina edasi. Meil on kõik olemas, et olla eluga rahul. Sell...
Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrolli...
Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev m...
Kas õnne poole peab püüdlema? Inimeste üks peamistest eesmärkidest elus on saada õnnelikuks, püüdlus selle poole on nii mõnegi jaoks edasiviiv jõud, kuid mis eesmärki siiski täpselt on tahe saavutada? See, et õnn on suhteline ning seda pole võimalik mõõta on teada tuntud fakt, miks püütakse siis inimeste õnnelikuks saamise võimalusi kõiki ühtede ja samade kriteeriumite alla suruda? Kui tegelikult peaksime me olema võimelised ise oma õnne kujundama, mis muudaks kõik hulgaliselt lihtsamaks. Õnn on tõusnud pigem välise staatuse näitajaks kui sooviks leida sisemine rahulolu enda ning oma eluga. Õnnelikuks saamiseks on püstitatud kindlad kriteeriumid, milleta läbi ajada ei saa. Selleks, et õnnelikuks saada tuleb tegeleda tõsiste eluliste probleemidega, milleks üldjuhul on raha teenimine, hea töökoha leidmine ning ühiskonda kuulumine. Tee õnnelikuks saamiseni on ühesõnaga üks suur kannatuste rada, kuid kas inimesed on n...
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipe...
Eesti võrdlus teiste riikidega Võrrelda Eest Saksa Norr Lõun Lee Lõu Saud Kuu vad tegurid i maa a a- du na i ba Aafri Kore Araa ka a bia Vaba riik Hariduse 24.ko 32.koht 7.koh 101.ko 21.ko 8.koh 108.k 5.koh Index ht 0.954 t ht ht t oht t 0.964 0.989 0.843 0.968 0.988 0.828 0.993 Sissetule 49.ko 20.koht 4.koh 79.koh 54.ko 29.ko 40.ko puud ku ht 0.828 t t ht ht ht ub Index 0.728 0.907 0.631 0.701 0.801 0.771 Tervise 73.ko 20.koht 12.ko 164.ko 94.ko 25.ko 77.ko 32.ko Index ...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hin...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
Organisatsioonikultuur organisatsiooni muutuste toetajana/takistajana Koostanud: 2006 Organisatsiooni mõiste: Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni põhilised koostisosad: * inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi ...
1. Üldine info Nimi: Maria Vanus: 35 Üldine majanduslik olukord: keskmisest halvem Perekonnaseis: lahutatud Usulised veendumused: puuduvad 2. Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga, tramb...
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes. Inimesed, kes pole Eesti eluga rahul, peaksid mõtlema selle peale, milles on probleem ja...
MAJANDUSSOTSIOLOOGIA - VÄÄRTUSED 1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühe...
Kellel on hea heaoluühiskonnas? Termin heaoluühiskond on tänapäeva maailma iseloomustamisel olulisel kohal. Täpsemalt tähendab see siis seda, et erinevate riikide valitsused püüdlevad eesmärgi poole muuta ühiskonna toimimine efektiivsemaks, tagades oma kodanikele nii sotsiaalse kui ka majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene oma soovide ja vajadustega. Riik hoolitseb selle eest, et kodanikud saaksid erinevaid toetusi, et ühiskond oleks jätkusuutlik ning, et inimestel oleks võimalus edukalt oma eluga toime tulla. Ühiskonna jätkusuutlikuse tagamiseks peab riikides olema saavutatud stabiilselt toimiv majandussüseem ja ka rahulolu tagamine riigi kodanikele. Üldine heaolu ning sotsiaalne turvatunne on üks tähtsamaid elukvaliteedi näitajaid ühiskonnas. Kuid kas tõesti kõigil on siin hea? Võib öelda, et heaoluühiskond soosib töölisklassi ja lihtrahvast. Selle mõistega kaasnevad juba õigused, mis kehtivad kõigil...
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale ...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
Armastus ei vali aega Inimeste tunded ei hõiska ette, kui nad tulevad. Nad ei küsi, kas preagu on sobiv aeg ja kas sa tahad seda. Nii saabub ka armastus inimeste südametesse väga ootamatult ja vahel ka eneselegi märkamatult ning sellest on võimatu lahti öelda ja raske alla suruda. Armastus lihtsalt tekib ja sinna ei saa midagi parata. Teoses ,,Triumfikaar" tärkas Ravicis armastus väga ootamatult. Ta hoidis pigem omaette, uitas omapäi ja sai iseendaga suurepäraselt hakkama.Ta justkui ei oodanudki ega vajanduki kedagi enda kõrvale. Mõnes mõttes pidi Ravic isegi hoiduma armastusest, sest pagulasena ei tea kunagi, mis järgmiseks saab ja milliseid keerdkäike elu ette toob. Vangi sattudes ja maalt lahkudes tekitab oma armastatust eemalolek tohutut südamevalu. Ravici armastus Joani vasti ei alanud küll esimesest silmapilgust, esialgu tahtis ta sellest naisest hoopis vabaneda, kuid armastus tekkis peale mitmei...
Kui palju siis maksab õnn? Teadagi on tõsiasi, et kui inimene on õnnelik on ka teised ta ümber õnnelikud Samas, kui küsisin sõpradelt, kas nad on õnnelikud sain nende vastustest välja lugeda kahte asja. Esiteks enamus neist ei teadnudki, mida õnneks pidada ja teiseks seda, et paljud olid oma hetke õnnes väga kahtleval seisukohal. Seda võib pidada, kas liigseks rahuloluks või rahulolematuseks. Järgnedes esitatud küsimusele saab ka öelda, et kõik sõltub inimesest. Iga inimene maksab oma õnne eest erinevalt. Palju sõltub ka sellest, kui ambitsioonikas ta on. Liigne rahulolematus võib olla nagu ka liigne rahulolu võib olla kaos, sest tegelikult ei kesta miski igavesti. Inimene, kellel pole eesmärke ei maksa õnn midagi ning ta ei hakka ka kunagi kogema tõelist õnne, sest ta on rahul vaid sellega, mis tal on. Mõnes mõttes võib see ka hea olla, aga mina arvan ,et inimene peab arenema, läbides eluetappe ning ...
Tee kõvasti tööd, säästa ja laena kas ainus võimalus? Tee kõvasti tööd, säästa ja laena see on paljude inimeste elu põhimõte. Sellise põhimõttega elab elu väga hästi ära aga sellise eluga ei kaasne sul rahaline kindlustatus ning ka sisemine rahulolu enamikel juhtudel. Siit tuleneb aga see, et on ka kindlasti muid elu põhimõtteid kuidas elada rahanduslikult kindlustatult. Raamat tihedalt rõhutab seda, et tee kõvasti tööd, säästa ja laena on vaid üks nägemus rahanduslikust maailmapildist. Kindlasti on palju muid vaateid sellele. Kui hakata seda põhimõtet vaatama, siis tegelikkuses on seal kõik õige. Tee kõvasti tööd on alati hea soovitus ei tohi lihtsalt sellega ennast tappa. Säästa on alati mõttekas halvemateks päevadeks. Ning laenata - kui vaja, siis vaja. Raamatus pandi aga neid mõtteid natukene teisest küljest vaatama. Kõvasti tööd teha on tõesti parim nõuanne, m...
Kas tapmine võib olla õigustatud? Iga kuriteo lahendamiseks on tähtsal kohal selle toime panemise motiiv. Samas on alust vaja ka kurjategijal endal, ent ükspuha kui veenev põhjus ka ei oleks, on see täiesti ühiskonnareeglite vastu ning andeksandmatu tegu. Üks põhjuseid, millepärast kuritegusid toime pannakse on endas rahulolu saamine või enda või teiste elu õnnelikumaks muutmine. Selline mõtteviis on väga naiivne ning vale, kuna mitte ainuski kuritegu ei jää karistuseta isegi mitte siis kui süüdlast ei mõisteta kohtuotsuse läbi süüdlaseks. Sel puhul oleks loogiline ja inimlik tunda suuri süümepiinu, mille kogemine võib olla mitmeid kordi raskemini läbi elatav, mis on võimeline mõjutama kogu elu palju halvemini kui trahv või vabadusekaotus ning tänu sellele on kurjategijad nõus oma süüd tunnistama. Ka on karistuse kandmine lihtsam ning pärast seda kergem eluga edasi minna. Näiteks minu kunagine la...
Eneseusk ja eneseteostus Maailmas elab miljardeid inimesi, kes erinevad üksteistest. Ometi leidub suures inimhulgas paljusid, kes sarnanevad või tahavad sarnaneda üksteisega. Need isiksused otsivad võimalusi enese tundmaõppimiseks, et leida rahulolu selles elus, sest keegi ei tea, kas surelikke õnnistatakse vaid ühekordse eluga. Kuidas on seotud eneseusk ja eneseteostus? Kas mõlema olemasolu mõjutab inimese elukäiku? Isik seab tihti oma eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad valeks või ebatäpseks. Kõikide eluväärtuste adekvaatsel hindamisel unustatakse, et enne suurte asjade juurde asumist tuleb väiksemad parandused teha. Viimane tähendab eneseotsinguid, mille eesmärgiks on rahulolu iseendaga ning eksistentsiga. Kuidas leida eneseusku ? Saatus määrab inimese eluea, mida tuleb viimase võima...
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvalt...
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juurel...
Mari-Liis Tarto, 10a Haridus-kas kohustus või võimalus? Haridus on vajadus,milleta on elus raske hakkama saada,milleta ei saa inimene maailmast aru.Maailm areneb nii palju,pidevalt areneb tehnoloogia,teadus,seega tuleks omandada haridust.Kui tahad võimalusi edasiseks eluks ja heaks töökohaks,siis tuleks haridust võtta kui kohustust.Haridus nõuab keskendumist,palju aega ning ka tõsist tööd.Õppida tuleks endale,mitte oma vanematele,vaid noorel peaks olema motiiv,et tulevikus hea töökoht saada. Tänapäeval areneb maailm väga palju,et inimesel peaks olema baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine,mis maailmas toimub.Ilma kirjutamis- ja lugemisoskuseta ei tule kuidagi toime.Kui tahad tööle asuda,siis üheks olulisemaks on erialaste teadmiste omandatus,kasumit toob ka enda elu jooksul olnud kogemused,mis aitavad paremini maailmast aru saada.Õppimine peaks olema sinu elus tähtsal kohal. Vaadates tulevikku,ootame millal me saame oma h...
Mis on õnn? Õnn on kõige raskemini lahti seletatav sõna maailmas. Selle sõnaga seostub sõnuseletamatu fenomen. Eneselegi arusaamatult ihkavad kõik inimesed olla õnnelikud. Me keegi ei mõtiskle iga päev selle üle, mis on õnn, kuid ometi tahame seda kogeda ja selle poole püüelda. Minu meelest oleks kõige lihtsam definatsioon õnnele, et see on rahulolu eluga. Mis saab veel parem olla kui inimesel on olemas kõige peamine kodu, koht kuhu tahetakse ikka ja jälle tagasi tulla, kus tuntakse end turvaliselt, oodatuna ja iseenda peremehena. Samapalju on vaja perekonda, inimesi, kes üksteist armastavad, üksteisest hoolivad, kelle peale võib alati kindel olla, kes kohtumist pikisilmi ootavad ka siis kui lahkumine toimus vaid mõne tunni eest. Väga raske on hakkama saada ka ilma tõeliste sõpradeta. Nemad on inimesed, kes tulevad appi just siis kui keegi enam aidata ei oska või ei suuda. Õige sõber on oma...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
Lõengus käsitletud materjali analüüs Julia Uvarova STSTB 2 kõ Eesti entsüklopeedia järgi Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö, mis on abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin. J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J. Pestalozzi(1746-1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk s...
Tegemist on Adamson-Ericu (sünninimega Erich Carl Hugo Adamson) maaliga "autoportree II (silmusega)". Adamson-Eric oli kahekümnenda sajandi eesti maali- ja tarbekunstnik, kes on tuntud peamiselt natüürmortide ja vabaõhumaalide maalimise poolest, kuid selle teose puhul on tegemist autori enda portreega ja seega on selle maali teema autoportree. Adamson-Eric on selle maali puhul kasutanud õli ja pilt on maalinud lõuendile. Autori nägu on maalitud palju selgemalt kui taust, mis on suhteliselt hajuv. Adamson-Eric on maalil "Autoportree II (silmusega)" kasutanud sellist sümbolit nagu silmusega nöör. Minu arvates sümboliseerib see surma, ülespoomist või ka vaimset ängistust, siinse eluga mitte rahulolu. Paljud inimesed arvavad, et autoril kõrvas olev kõrvarõngas võib sümboliseerib tema samasooiharlust, kuid mina arvan, et autoril on kõrvarõngas kõrvas sellepärast, et vanasti arvati, et kõrvarõnga kandmine parandab silm...
Leppimine ja leppimatus Inimestele on antud võimalus väljendada oma emotsioone ning arvamusi. On võimalik leppida olukordadega või siis mitte. Tähtis on mõista, et kõik meie valikud mõjutavad ennekõike meid endid ning sellepärast ei tohi leppida millegagi, mis tegelikult rahulolu ei taga. Inimene peaks olema motiveeritud hoopis rohkem pingutama, sest kui julgeda näidata üles leppimatust, on võimalus muuta oma elu meelepärasemaks. On erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste otsuseid. Arvan, et kõige tähtsamal kohal on julge iseloomu ja eesmärkide olemasolu. Sest inimene, kes teab, mida ta elult tahab ning ei lepi vähesega, suudab tasapisi ületada ka suurimad raskused ning jõuda olukorrani, mis õnne korral toob talle soovitud tulemused või annab vähemalt tundegi, et on proovitud, mitte lihtsalt käega löödud. Samas on otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel või...
,,Arc de Triomphe" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22.juuni1898-25.september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 20. sajandi keskel enne II maailmasõda Prantsusmaal Pariisi linnas. ,,Triumfikaar" on kontrastne raamat. Kokku on pandud sünge sõjaeelne aeg, kättemaks ja armastus. Teose esimseks probleemiks võib nimetada armastust. Teose peategelane Ravic on emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Ravic on sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik tema suguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Joan oli täiesti abitu, tal polnud kedagi, kellele toetuda, sellisena Ravic ta leidiski. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlem...
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Jooga kaheksa astet. Jooga kaheksat astet peaksid praktiseerijad järgima, et arendada valgustatuse seisundi saavutamiseks vajalikku meelte selgust ning tajumisvõimet. Järgmiselt kirjeldan neid kaheksat jooga haru ning kuidas neid igapäevaelus rakendada. 1) Yama: See hõlmab meie käitumist ühiskonnas. See tähendab, et hoiduda tuleb vägivallast - ahimsa ning varastamisest asteya, samuti ka ahnusest aparigraha. Lisaks sellele kuulub siia tõearmastus satya ja mõõdukus suguelus ning kõiges muus brahmakarya. · Tuleb hoiduda nii füüsilisest kui ka vaimsest vägivallast. Vaimseks vägivallaks on näiteks õpetaja ning kaasõpilaste segamine tunnis, kaaslaste alandamine jne. 2) Niyama: On individuaalne käitumine hõlmates kasinust või puhtust sauca, rahulolu santosa, enesedistsipliini tapas, tekstide uurimist svadhyaya ning teadlikku pühendumist jumalikule väele Isvarapranidhana. · ...
Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
