Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"inertsiraadius" - 24 õppematerjali

inertsiraadius - kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub ühte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest.
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika konspekt

Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes, ja integraali Sy= A xdA kujundi A staatiliseks momendiks telje y suhtes. 17. Inertsimoment: Telginertsimoment (edaspidi inertsimoment) on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Kujundi inertsimoment x ja y telje suhtes väljendub integraalina I x= A y2dA Iy= A x2dA 18. Inertsiraadius : Vahel on otstarbekas inertsimomenti Ix või Iy väljendada pindala A kaudu, mis kujutletakse koondatuna ühte punkti. Selle punkti kaugust ix või iy vastavast teljest nimetatakse kujundi inertsiraadiuseks x- või y-telje suhtes. Et Ix= I2xA , Iy= I2yA siis ix=Ix/A, iy=Iy/A 19. Tsentrifugaalmoment: Tsentrifugaalmoment on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. Kujundi tsentrifugaalmoment x- ja y-telje suhtes väljendub integraalina I xy= A xydA 20...

Füüsika
228 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tehniline mehaanika I

Sx=ycA, Sy=xcA Keskteljed- Teljed,mis läbivad kujundi pinnakeset. Staatiline moment iga kesktelje suhtes võrdub nulliga. Telginertsmoment-on pinnakaraketeristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Tegemist on positiivse suurusega. Tähis Ix või Iy , Ühiks cm 4 , väljendub integraalina Ix=y2dA ja vastupidi ka. Inertsiraadius- kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub ühte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest. Nt . ix on selle punkti kaugus x teljest. Tsentrifugaalmoment- pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. Tähis Ixy, arvutatakse integraali abil Ixy=xydA integraal üle A, ühik on cm 4. Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, võib võrduda ka nulliga. Polaarinertsimoment- kirjeldab pinnaelementide laotust ristlõike varda telje suhte. Samuti on ta...

Tehniline mehaanika
397 allalaadimist
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...

Raudbetoon
413 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Teooriaküsimused ja vastused

Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks...

Insenerimehaanika
358 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix + Iy + Iz = 2 I 0 I 0 = m ( x +y + z ) 2 2 2 Tasapinnalisel juhul: Iz = I 0 = Ix + Iy 220. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu? Inertsiraadiuseks nimetatakse sellise punkti kaugust pöörlemistelejest, kuhu tuleks koondada kogu süsteemi mass, et selle masspunkti inertsmoment võrduks antud keha inertsmomendiga. Iz = mi 2 221. Kirjutada vähemalt viie keha inertsmomendid. Rõngas: Iz = mr 2 mr 2 Silinder ja ümarplaat: Iz =...

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Posti stabiilsus kontroll

b= 50 Nd = 28 Ly = 2000 Lz = 2000 Ristlõike inertsiraadius i y= A Iy bh3 = 12bh 12 h = 43,30 mm k mod = 0,70 iz = A Iz hb3 = 12bh 12 b = 14,43 mm...

Puitkonstruktsioonid
110 allalaadimist
thumbnail
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...

Teraskonstruktsioonid
389 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT (EER 0012)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . ....

Raudbetoon
385 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Euler'i lahendid kehtivad vaid selliste elastsete deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks) 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? Sigma cr= E pii ruut jagatud lambda ruut 13.15. Mis on surutud varda saledus? Lambda= le jagatud i, i on varda ristlõike inertsiraadius 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala...

Tugevusõpetus ii
680 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Kineetilise energia teoreem

3 5 4 1 s Variant 17. 18 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2 , ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2 . Trumli 3 raadius r3 = r . Kehad 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga ning hõõrde- teguriga . Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumlile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on liikunud s võrra. Antud: m1 = 5m ;...

Dünaamika
75 allalaadimist
thumbnail
52
doc

D’Alembert’i printsiip

30° mOA = m = 20 kg OA=l=80 cm A z 4 Variant 5. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ja ühtlasest silindrist 3 massiga m3. Kaksikploki 2 trumlite raadiused on R2 ja r2, inertsiraadius tsentrit O läbiva telje suhtes on i2. Silinder 3 on ühtlane silinder, selle raadius on r3 ja veeretakistustegur aluspinnaga on (kapa). Leida tõmbed mõlemas nööris, liigendi O reaktsioonkomponendid ja silindrile 3 mõjuv hõõrdejõud, kui silinder veereb ilma libisemata. 3 2 m1 = 2 kg...

Dünaamika
71 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Dünaamika eksamiküsimuste vastused

39. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Polaarinertsmoment I0=miri2 r2=x2+y2+z2 r-vaadeldava punkti kaugus 0-st ruumis 2 2 2 I0=sum(mi(xi +yi +zi )) 40. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix+Iy+Iz=2I0 tasapinnal I0=Iz=Ix+Iy 41. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu? Keha inertsiraadiuseks antud telje suhtes nimetatakse sellise punkti kaugust teljest, millesse tuleks koondada kogu keha mass, et selle punktmassi inertsmoment võrduks keha inertsmomendiga antud telje suhtes. I=Mi2 M-kogu keha mass 42. Kirjutada vähemalt viie keha inertsmomendid. 43. Sõnastada Huygensi teoreem. Valem....

Dünaamika
278 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Lihtsad tõstemehhanismid. Tungraud

o nõtkele). 4P = s 2 d1 kus on lubatud pinge vähendamistegur, mis leitakse vastavalt spindli saledusele (vt. tab. 60 lk 58). 6.1. Leiame spindli saleduse: l = i sõltub spindli otste kinnitusviisist. Arvestades lõtkude olemasolu, võib võtta sarniirse kinnituse, mille puhul := 1 . 6.1.1. Ümmarguse ristlõike inertsiraadius avaldub järgmiselt: 2 8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 4...

Tõste- ja edastusmasinad
95 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keevisliited

Valime ümartoru 323,9 mm seinapaksusega T = 8 mm [4]. Mõõtmed ja ristlõige parameetrid Ümartoru 323,9 mm. seinapaksus ­ T = 8 mm; mass ­ mP = 62,3 kg/m; ristlõikepindala ­ A = 79,39 cm2; välispindala ­ Au = 1,018 m/m2; inertsimoment ­ I = 9910,08 cm4; polaarinertsmoment ­ Ip = 19820,16 cm4; inertsiraadius ­ i = 11,17 cm; vastupanumoment ­ W = 611,92 cm3; polaarvastupanumoment ­ Wp = 798,51 cm3. Ekvivalentpinge kontroll Tegelik paindemoment l q2 52 M = Fw z + q ref b1 = 11,35 8 + 0,456 0,3239 92,6 2 2 kNm Paindepinge M 92,6 10 3 M = = 152 W 0,611 10 -3 MPa...

Automaatika
33 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix + Iy + Iz = 2 I 0 I 0 = m ( x +y + z ) 2 2 2 Tasapinnalisel juhul: Iz = I 0 = Ix + Iy 220. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu? Inertsiraadiuseks nimetatakse sellise punkti kaugust pöörlemistelejest, kuhu tuleks koondada kogu süsteemi mass, et selle masspunkti inertsmoment võrduks antud keha inertsmomendiga. Iz = mi 2 221. Kirjutada vähemalt viie keha inertsmomendid. Rõngas: Iz = mr 2 mr 2 Silinder ja ümarplaat: Iz =...

Insenerigraafika
69 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Dünaamika kodutöö D3 variant 17

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Mehhatroonikasüsteemide õppetool Dünaamika Kodutöö D-3 Üliõpilane: Matriklinumber: 3 Rühm: Kuupäev: 25.04.2013 Õppejõud: Gennadi Arjassov Variant 17. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2. Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra. Antud: 1) m1=5m ; µ=0.3 ; y=30o ; S=0.4m...

Dünaamika
81 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Raudbetooni kordamisküsimused

Eraldi asetsevat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevalt eraldiseisvaks elemendiks. 41. Eraldiseisva posti arvutuspikkus ja saledus, piirsaleduse olemus (p 4.1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius . Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena. Alternatiivina 10% sisejõudude juurdekasvu piirile võib teist järku tulemeid eirata, kui saledus on allpool teatud väärtust lim. Piirsaledus. Piirsaledus on min elemendi saledus, millest alates tuleb II-järku...

Raudbetoon
248 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Saledate varraste stabiilsus

Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid [S] = 2  nõtke varutegur L = 850mm  varda pikkus 40x40x2  nelikanttoru mõõtmed 2 σ y =355 MPa  nõtkepiir 40 E = 210 GPa  elastsusmoodul Andmed RUUKKI kataloogist : A = 2,94 cm2  ristlõike pindala ix = iy = 1,54 cm ristlõike inertsiraadius 40 2. Euleri piirsaledus λ E= √ 2∙ π 2 ∙ E σy √= 2∙ π 2 ∙ 210∙ 109 355 ∙10 6 =108 3. Varda iga kinnitusviisi ohtlikud saledused Vajalikud valemid: LE =μ ∙ L  nõtkepikkus, kus L on varda pikkus ja μ on varda pikkuse redutseerimistegur(sõltub kinnitamisest) LE...

Tugevusõpetus ii
93 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tugevusõpetus II, kodutöö 3

Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm 2 Ristlõike pindala: A=2,94 cm Euleri piirsaledus λ E=π∗ √ 2E [σ y] σy [ σy ]= = 355/2 = 117,5 MPa S...

Tugevusõpetus ii
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun