Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika (0)

Kordamisküsimused Staatika + Kinemaatika

• Mida nimetatakse jõuks?
  

Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ( deformatsioon )

• Mis on jõu mõjusirge?
  

Sirget, mida mööda jõud mõjub nimetatakse jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse kui pikendatakse jõuvektorit mõlemas suunas.

• Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
  

Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks.

• Millal nimetatakse kahte jõusüsteemi ekvivalentseteks?
  

Kahte jõusüsteemi nimetatakse ekvivalentseteks kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega ilma, et keha liikumises või tasakaalus midagi muutuks.

• Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
  

Jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist või rakendatuna liikuvale kehale ei kutsu esile selle liikumise muutumist, nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks ehk nulliga ekvivalentseks jõusüsteemiks.

• Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel?
  

Üksikjõud on jõud, mis on rakendatud ühte konkreetsesse punkti.
Jaotatud jõud on jõud, mis rakendub keha igale punktile. Jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel tuleb jaotatud jõu asemel võrrandisse panna selle jõu resultant .

• Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel?
  

Sisejõududeks nimetatakse jõudusid, millega keha aineosakesed mõjutavad teineteist. Jäiga keha puhul neid arvestada ei tule, sest need on passiivsed – ei tekita deformatsioone
Välisjõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud kehale mõjuvad teised kehad.

• Mida nimetatakse sidemeks ?
  

Sidemeks nimetatakse keha asendit ja liikumist piiravat tingimust.

• Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid.
  

Sideme reaktsiooniks nimetatakse jõudu, millega mõjub kehale selle liikumist takistav keha, keha mis moodustab sideme. See on suunatud potentsiaalse liikumissuuna vastassuunda. Näiteks lauajalg.

• Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud?
  

Punkti, kus tala seinast väljub, märgitakse x-ja y-telje sihilised komponendid ja moment, mis takistab tala pöörlemist.

• Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis?
  

Kõigi kolme koordinaattelje suunas.

• Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis?
  

Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel.

• Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
  

Kaks absoluutselt jäigale kehale mõjuvat jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nende mõjusirge ühtib, suund on täpselt vastupidine ja nende moodulid on võrdsed. F1= –F2 (vektorite puhul) F1=F2 (jõudude moodulite puhul)

• Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom).
  

Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem.

• Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
  

Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui selle jõu rakenduspunkt viia mööda tema mõjusirget keha suvalisse punkti – jõud on libisev vektor .

• Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor ? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab
  
• Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom).
  

Keha ühte punkti rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub nende mõjusirgete ristumispunkti ja mis on võrdne antud kahele jõule konstrueeritud rööpküliku diagonaaliga .

• Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom).
  

Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine mõju piki sama mõjusirget.

• Millise järelduse võib teha staatika neljandast aksioomist süsteemi sisejõudude kohta?
  

Kõik keha sisejõud moodustavad tasakaalus oleva jõusüsteemi. Teise aksioomi põhjal võib järeldada, et keha tasakaalutingimuste uurimisel neid arvestama ei pea.

• Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom).
  

Deformeeruvat keha võib vaadata tasakaalutingimuste uurimisel deformeerunud olekus absoluutselt jäigana. Deformeeruvatel kehadel on tasakaaluvõrrandid tarvilikud, kuid vaja on ka deformatsioonivõrrandeid.

• Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom).
  

Iga seotud keha võib vaadata vabana, kui eemaldada kõik sidemed ja asendada nende mõju ekvivalentsete sidemetega/jõududega.

• Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse?
  

Jõuhulknurk on jõuvektoritest koostatud hulknurk , mis moodustub kui vektorid panna järjest üksteise otsa. Peavektor (resultant) on hulknurga sulgeja, mis on teiste vektoritega vastassuunaline.

• Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks?
  

Koonduvaks jõusüsteemiks nimetatakse süsteemi, milles kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.

• Kas koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant?
  

Koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant.

• Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti?
  

Koonduva jõusüsteemi resultant rakendub koondumispunktis ja võrdub jõudude geomeetrilise summaga

• Sõnastada koonduva jõusüsteemi tasakaalu geomeetriline ja analüütiline tingimus.
  

Koonduva jõusüsteemi analüütiline tingimus – resultant peab võrduma nulliga, sest muidu keha hakkas kiirenevalt liikuma.
Geomeetriline tingiumus - tasakaalu korral peab jõuhulknurk olema kinnine ühtse ümberkäigu suunaga.

• Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel ? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see võrdne lihtsalt jõu mooduliga?
  

Jõu projektsioon on skalaarne suurus, mis on võrdne jõuvektori algus ja lõpp-punkti projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Jõu projektsioon on võrdne nulliga kui see on risti teljega. Jõu projektsioon on võrdne jõu mooduliga kui see on paralleelne teljega (sel juhul määratakse vaid õige märk)

• Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
  

Jõu projektsiooniks nimetatakse vektorit , mis jääb vektori alg-ja lõpp-punkti vahele sellel tasapinnal. See on vektoriaalne suurus ja võrdub nulliga juhul kui see on tasapinnaga risti.

• Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel (vastava teoreemi põhjal)?
  

Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele ehitatud projektsioonide algebralise summaga.

• Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem.
  

Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse vektorit, mis on rakendatud sellesse punkti ja on võrdne sellest punktist jõuvektori rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõuvektori korrutisega.
Mo=F*l

• Panna kirja vektorvalem jõu momendi kohta punkti O suhtes, ja kirjeldada selle alusel, kuhu täpselt on suunatud jõu moment punkti O suhtes.
  

Mo=*r Jõu F moment on suunatud ümber punkti O kaugusel r asuval ringjoonel.

• Mida nimetatakse jõu õlaks punkti O suhtes üldjuhul ja millal on see null?
  

Punktist O jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku r nimetatakse jõu F õlaks.

• Kuidas leida jõu momendi moodulit punkti O suhtes?
  

Mo=F*r*sinα

• Millistel juhtumitel on jõu moment punkti O suhtes võrdne nulliga?
  

Jõu F moment on punkti O suhtes võrdne nulliga kui jõud võrdub nulliga, jõuõlg võrdub nulliga, või sinα=0

• Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem.
  

Jõu moment telje suhtes on selle telje mistahes punkti võetud jõu momendi projektstioon teljel.
Mz(F)=Fxy*d

• Defineerida jõu moment telje suhtes kasutades jõu projekteerimist teljega ristuvale tasapinnale.
  

Mx=Mo*cosα
Mx=Mo*cosβ
Mx=Mo*cosγ

• Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga?
  

Kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne, mõjusirge läbib telge, jõud võrdub nulliga või jõuõlg võrdub nulliga.

• Mida nimetatakse jõupaariks?
  

Jõupaariks nimetatakse kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi.

• Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?
  

Tasapinda, millel asetsevad jõupaari moodustavad üksikjõud, nimetatakse jõupaari mõjutustasapinnaks. Jõupaari õlg on võrdne üksikjõudude vahelise kaugusega d.

• Mida võib öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta?
  

Jõupaaril pole resultanti ega ole kunagi tasakaalus, kuna see paneb keha pöörlema ümber mingi telje kiirendusega .

• Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
  

Jõupaari momendiks nimetatakse jõupaari üksikjõu ja jõupaari õla korrutist. See on vektoriaalne suurus.
M=F*d

• Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul ? Kirjutada ka selle vektorvalem.
  

Jõupaari momentvektor on vabavektor, mille võib vabalt paralleelselt iseendaga üle kanda suvalisse punkti. See on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinna, kuspoolt vaadates jõupaari moment liigub vastupäeva.

• Kuidas asetsevad teineteise suhtes tasapinnalise jõusüsteemi peavektor ja peamoment?
  

Omavahel risti, kusjuures peamoment on risti tasapinnaga.

• Millega võrdub jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ruumis?
  

Jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei sõltu punkti valikust, vaid on alati võrdne jõupaari momendiga.

• Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Selle mõju jäigale kehale.
  

Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu kui see üle kanda mingile suvalisele punktile tema mõjutustasapinnal. Muuta võib ka jõupaari üksikjõu moodulit või jõupaari õlga nii, et moment ei muutuks.

• Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed?
  

Selliseid jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune, nimetatakse ekvivalentseteks. Jõupaarid, millel on võrdne moment, on ekvivalentsed.

• Kuidas liidetakse jõupaare?
  

Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaalus on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga.

• Sõnastada lemma jõu paralleellükkest.
  

Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud paralleelselt iseendaga üle kanda suvalisse punkti ja sealjuures lisada jõupaar, mille moment on võrdne üle kantava jõumomendiga uue rakenduspunkti suhtes

• Sõnastada staatika põhiteoreem.
  

Suvaline jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt valitud tsentrisse ühe jõuvektoriga, mis on võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes.

• Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor?
  

Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nimetatakse peavektoriks.

• Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes?
  

Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nimetatakse süsteemi peamomendiks selle punkti suhtes.

• Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)?
  

Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, nimetatakse ekvivalentseteks.

• Sõnastada Varignoni teoreem .
  

Kui jõusüsteemil on resultant, siis resultandi moment mis tahes punkti suhes võrdub liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga.

• Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul.
  

• Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul.
  

• Sõnastada Coulomb ’i seadused hõõrdejõu kohta.
  

Maksimaalne hõõrdejõud ei olene kokkupuutepinna suurusest , vaid ainult nende pindade materjalist ning füüsikalistest tingimustest (temperatuur, niiskus, siledus)

• Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud?
  
• Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale.
  
• Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
  

Hõõrdejõud paigalseisu puhul on vahemikus 0 ≤ Fh ≤ N

• Millega võrdub veeretakistusmoment?
  

Normaalreaktsioonil võrdub veeretakistusmoment normaalreaktsiooni N ja r korrutisega. (r näitab, palju normaalreaktsioon tsentrist nihutatud on.

• Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?
  

Vahemikus nullist kuni maksimaalse veeretakistusmomendini.

• Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?
  

Jäiga keha raskuskesemeks nimetatakse selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant mis tahes keha asendi puhul ruumis.

• Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?
  

Tema mediaanide lõikepunktis.
______________________________________________________________________________________

• Mis on punkti trajektoor ?
  

Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel.

• Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul üldiselt?
  

Punkti liikumisseaduseks nimetatakse niisugust võrrandit (või võrrandisüsteemi) mille puhul on võimalik üheselt määrata punkti asukoht ükskõik mis ajahetkel antud taustsüsteemi suhtes.

• Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril?
  

Trajektoori kõverjoonelise koordinaatteljena vaatlemisel on s loomulik koordinaat , mis muutub aja vältel s=f(t)

• Mis vahe on Descartes ’i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas?
  

Loomulike koordinaatide puhul asub alguspunkt punkti trajektooril, kuid Descartes ’i ristkoordinaatide puhul vaadeldakse liikumist paigalseisvate telgede suhtes.

• Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu.
  

S=f(t)

• Kirjutada punkti liikumise seadus Descartes’i ristkoordinaatides.
  

x=f1(t) y=f2(t) z=f3(t)

• Defineerida punkti liikumise kiirus. Kirjutada ka valem.
  

Punkti kiirus näitab punkti kohavektori muutust mingis ajaühikus. v=ds/dt

• Milline on punkti kiirusvektori moodul, siht ja suund? Kirjutada ka kiirusvektori vektorvalem.
  

Kiirusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on rakendatud trajektoori vaadeldavasse punkti, mis on suunatud mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja mille moodul on võrdne absoluutväärtusega kaarepikkuse s tuletisest aja t järgi. v=ds/dt

• Defineerida täpselt punkti liikumise kiirendus. Kirjutada ka valem.
  

Punkti kiirendus on võrdeline kiiruse muutumise kiirusega ajaühikus. a=dv/dt

• Mida nimetatakse punkti liikumise kiirenduseks? Millised on kiirenduse projektsioonid nii Descartes’i koordinaattelgedele kui loomuliku teljestiku telgedele?
  

Projektsioonideks Descartes’i ristkoordinaadistiku projektsioonideks on vastavate telgede projektsioonide teised tuletised aja järgi.

• Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev?
  

Jah, keha sirgjoonelisel liikumisel.

• Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes’i koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud Descartes’i ristkoordinaatides?
  

Igale teljele vastavalt esimene ja teine tuletis telje projektsioonist.

• Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril?
  

Loomulikuks teljestikuks nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga.

• Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel?
  

Loomulik teljestik sõltub trajektoorist, Descartes’i oma mitte.

• Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele.
  

Vt=s(t) at=dv/dt
Vn=0 an=v2/ρ
Vb=0 ab=0

• Millise liikumise korral on punkti tangentsiaalkiirendus alati võrdne nulliga?
  

Ühtlase liikumise korral.

• Millise liikumise korral on punkti normaalkiirendus alati võrdne nulliga?
  

Sirgjoonelise liikumise korral

• Millisele loomuliku koordinaadistiku teljele ei anna ühegi punkti kiirendusvektor iialgi projektsiooni ?
  

Binormaalteljele ei anna ükski kiirendusvektor iialgi projektsiooni.

• Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni?
  

Punkti kiirusvektor ei anna iialgi projektsiooni binormaal- ja normaalteljele.

• Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori?
  

Loomulik teljestik koosneb tangentsiaalteljest, mis on trajektoori puutujaks, normaalteljest, mis on tangentsiaalteljega risti ja suunatud mööda kõverusraadiust kõveruse tsentrisse ja binormaalteljest, mis on nii normaal – kui ka tangentsiaalteljega risti.

• Kuhu on suunatud punkti normaalkiirenduse ja tangentsiaalkiirenduse vektorid?
  

Punkti normaalkiirendus on suunatud mööda kõverusraadiust kujuteldava ringjoone tsentrisse, tangentsiaalkiirenduse vektor kiireneva liikumise korral mööda trajektoori puutujat kiirusvektori suunas ja aeglustuval liikumisel kiirusvektoriga vastassuunas.

• Kirjutada valemid punkti normaalkiirenduse ja tangentsiaalkiirenduse arvutamiseks.
  

an=v2/r at=

• Kirjutada valem punkti tangentsiaalkiirenduse arvutamiseks selle punkti koordinaatide x, y ja z
  

ajatuletiste kaudu.

• Millal on punkti normaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti tangentsiaalkiirendus
  

võrdne nulliga? Millal on punkti kogukiirendus võrdne nulliga?
Normaalkiirendus on võrdne nulliga punkti sirgjoonelisel liikumisel. Tangentsiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui keha liigub ühtlaselt.

• Millega on võrdsed normaal- ja tangentsiaalkiirendused punkti sirgjoonelisel ebaühtlasel liikumisel?
  

Normaalkiirendus on võrdne nulliga ja tangentsiaalkiirendus on võrdne kiiruse tuletisega aja kaudu.

• Millega on võrdsed normaal- ja tangentsiaalkiirendused punkti kõverjoonelisel kuid ühtlasel liikumisel?
  

at= 0 an=v2/r

• Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti kiireneva ringliikumise korral?
  

Rööpküliku abil.

• Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva ringliikumise korral?
  

Rööpküliku abil

• Millega on võrdne nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Kiireneva sirgjoonelise liikumise korral?
  

180 ja 0

• Punkt liigub mööda mingit kõverjoonelist trajektoori. Kuidas määrata kiirus- ja kiirendusvektori
  

asendi põhjal, kas on tegemist kiireneva või aeglustuva liikumisega?
Kui kiirus ja tangentsiaalkiirendus on samasuunalised, toimub kiirenev liikumine, kui erisuundades, siis aeglustuv .

• Kuidas arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt kiireneva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures ?
  

Integraal kiirendusest ja integraal kiirusest.

• Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks?
  

Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud sirged jäävad paralleelseks oma algasendiga.

• Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel.
  

Jäiga keha translatoorsel liikumisel on keha kiirused ja kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt. Ka kõikide punktide trajektoor ühtib kui need üksteisele asetada.

• Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje?
  

Nimetatakse pöörlemist, mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise ajal paigale. Φ=f(t)

• Defineerida nurkkiirus ja nurkkiirendus kui vektorid jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje.
  

Moodul, siht ja suund?
Nurkkiirus iseloomustab pöördenurga muutumist ajas. Nurkkiirus on vektor, mis määrab keha pöörlemise suuna, sihi ja suuruse.
Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutu ajas.

• Mis on nurkkiiruse ja nurkkiirenduse mõõtühikuteks SI-süsteemis?
  

Rad/s ja rad/s2

• Kuidas teisendada nurkkiiruse mõõtühikut pööret minutis SI-süsteemis vajalikuks mõõtühikuks
  

radiaani sekundis?
Korrutada pööret minutis 2Π-ga ja jagada 60-ga

• Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud?
  

• Kirjutada valemid nurkkiiruse ja pöördenurga arvutamiseks jäiga keha ühtlaselt kiireneval pöörlemisel
  

ümber kinnistelje.
● Mis on jäiga keha ühtlane pöörlemine ümber kinnistelje? Kuidas arvutada sellel juhul pöördenurka?

• Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul
  

nurkkiirendus?

• Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω. Joonistada
  

plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus.

• Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on
  

ω ja nurkkiirendus α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused.

• Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω
  

ja nurkkiirendus on α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus.

• Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?
  

Jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed antud liikumatu tasapinnaga.

• Mis on poolus jäiga keha tasapinnalise liikumise korral?
  

Poolus on punkt, mille suhtes vaadatakse jäiga keha tasapinnalist liikumist ja mille suhtes kirjutatakse välja kaks esimest liikumisvõrrandit.

• Millisteks lihtsamateks liikumisteks võib jaotada jäiga keha tasapinnalise liikumise?
  

Translatoorne liikumine ja pöörlemine ümber pooluse .

• Kuidas sõltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel?
  

Need ei sõltu pooluse valikust.

• Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida?
  

Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on punkt mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga.

• Millal puudub kiiruste hetkeline tsenter jäiga keha tasapinnalisel liikumisel (võib selgitada joonise abil)?
  

Kui keha liigub translatoorselt – suvaliste punktide kiirusvektorid on paralleelsed ja seetõttu ka nende ristsirged on paralleelsed (ei lõiku)

• Kirjutada võrdsete suhete rida kiiruste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.
  
• Millises sõltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise
  

tsentri asukohast?
ACv/Cv

• Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu.
  

Kirjutada ka valem.

• Mis on jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, komponentide moodulid ja suunad.
  
• Mis on ja jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, suunad ja moodulite valemid.
  
• Millal nimetatakse punkti liikumist liitliikumiseks?
  
• Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, kaasaliikumiseks ja absoluutseks liikumiseks?
  
• Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks?
  
• Mida nimetatakse punkti kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks?
  
• Mida nimetatakse liitliikumise korral punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks
  

ja absoluutseks kiirenduseks?

• Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid.
  
• Mida iseloomustab Coriolise kiirendus?
  
• Kirjutada Coriolise kiirenduse arvutamise vektorvalem ja selgitada kuidas leida selle kiirenduse suunda.
  

Millega võrdub Coriolise kiirenduse moodul?

• Millal on Coriolise kiirendus võrdne nulliga?
  

8