120,37 g/mol 18 1,16 g/100 ml Ainete ohtlikkus Dietüüleeter: R12 (äärmiselt süttiv), R19 (võib moodustada lõhkevaid peroksiide) [3] Kasutatavad vahendid Statiivid, magnetsegaja, käpad, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, destillatsiooni pealis, digitermomeeter, õlivann, jahuti, veevoolikud, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, jaotuslehtrid, katseklaasid, pipett, kolmnurkne väike kolb, fooliumi tükk, rotaatorauruti. Katseseadmete joonised 1 magnetsegaja 2 ümarkolb (fotol on ümarkolb õlivanni sees) 3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja Eksperimendi kirjeldus 1
keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin, madala keemispunktiga termokrakitud nafta, madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta, madala keemispunktiga nafta, otsedestilleeritud petrooleum, petrooleum, krakituid gaasiõli, gaasiõli, raske kütteõli, määre, rafineerimata või väherafineeritud baasõli, baasõli, destillaadi aromaatne ekstrakt, destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud), setteõli, toorparafiin, vaseliin.
Naatriumkarbonaat: H319 (põhjustab rasket silma ärritust) Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel, püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat. Kaalun ära 9,052 g propaan-2-ooli, 16 g etaananhüdriidi ja panen need komponendid ümarkolbi. Ümarkolbi sisse panen ka magnetsegaja pulka ja lisan 4 tilka väävelhapet. Kolbi kinnitan käpa juurde nii, et õlivann seisab magnetsegajal ja kolb on õlivanni sees.
Madala keemispunktiga nafta Gaasiõli Madala keemispunktiga Raske kütteõli modifitseeritud toorbensiin Määre Madala keemispunktiga Rafineerimata või väherafineeritud katalüütiliselt krakitud toorbensiin baasõli Madala keemispunktiga Baasõli katalüütiliselt muudetud toorbensiin Destillaadi aromaatne ekstrakt Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Setteõli Madala keemispunktiga nafta Toorparafiin Otsedestilleeritud petrooleum Vaseliin
ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse
% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid, estrid jt. Ained. Need eraldatatkse piiritusest rektifitseerimise ehk puhastamise teel. Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud
etanooli ja 10 ml vett, kolb ühendatakse retifikatsioonikolonni ja tilklehtriga. Kolbi kuumutatakse ettevaatlikult. Lahjendatakse väävelhape (75ml väävelhapet + 15 ml vett) ning lahjendatud väävelhapet hakatakse lisama, kui segu keeb. Esmalt lisatakse ¼ happest kiiresti ja ülejäänu tilkhaaval. Klapp kolonni peas avatakse, kui kolonn on ,,tööreziimis" ja temperatuur kolonni peas on langenud alla 42o C. Destillaadi vastuvõtjana võib kasutada väikest kolbi, millesse on bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisatud peenestatud jääd. Rektifikatsioon lõpetatakse, kui temperatuur ei lange enam alla 45oC. Sünteesi käigus tuleb jälgida, et hapet ei lisataks liiga kiiresti: tekib ,,valge udu", mis võib väljuda kolonnist. Happe lisamisel normaalsel kiirusel ei tohi udu tõusta kõrgemale kui 1/3 kolonni kõrgusest. Vajadusel juhitakse happeudu keeduklaasi,
Madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin Madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin Madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Madala keemispunktiga nafta Otsedestilleeritud petrooleum Petrooleum Krakituid gaasiõli Gaasiõli Raske kütteõli Määre Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Setteõli ToorparafiinNaftagaas Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta
käigus peaks kolonni peast eralduma gaasilist HBr. Sulen kolonni peas oleva klapi ja hakkan kolbi ettevaatlikult kuumutama elektrilises kuumutspesas. Teen valmis väävelhappe lahjenduse (75 ml väävelhapet ja 15 ml vett) ning lisan selle tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast ümbarkolvist ja kogun fraktsiooni temperatuuril 36-40 oC. Saagis on ca 70% teoreetilisest. 1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga
soojusvahetusaparatuure (deflegmaatorid, jahutid, kuumutajad), mõõterristu jne. Põhiseadmeks on rektifitseerimiskolonn. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. Keerulise ja mitmekordse destillerimise tulemusena saavutatakse lenduvate koostisosade osakaalu suurenemine aurus. Toorpiiritus sisaldab mitmeid lisandeid, millel on erinev keemistemperatuur. Eetrid ja aldehüüdid on madalama keemistemperatuuriga kui piiritus, kõrgemad alkoholid ja osad estrid kõrgema temperatuuriga. Rektifitseeritud piirituse saamine toorpiiritusest toimub rektifikatsioonikolonnides. Iga kolonn omab oma temperatuurireziimi ja
Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Viina minimaalne etanoolisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti. Sama on ka puuvilja-marjaviinal.
Kui leek kustub katlast, siis sulgevad andurid kütuseklapid ja annavad välja alarmi. 4.6. Laeva veemagestusseadmed Veemagesti tööparameetrid ja üldandmed: Valmistaja tehas Alfa Laval Tüüp üheastmeline plaatmagesti Arv 1 Soojendusvee sisselaskmine 70-91°C rõhul 1-6bar 68 Merevesi sisse 30°C Tootlikkus 15m3/24h Destillaadi soolasisaldus 4ppm NaCl Soojendusvee läbivool 42,3m3/h Konstruktsioonilt on magesti silindrililise horisontaalse kerega, mille sisse on paigaldatud aurusti ja kondensaator. Aurusti on alumises osas, kondensaator ülemises, teineteisest on nad eraldatud separaatoriga (roostevaba kiududest). Vaakum tekitatakse magestisse ejektoriga, pumbates sellest läbi merevett mereveepumbaga. Pumbaks on horisontaalne üheastmeline tsentrifugaalpump (Q=35m3/h; n=2300p/min; N=8kW)
saabujad tõid endaga kaasa moodsa destilleerimisviisi. Uus toode sai nimeks El ron Superior. Uue Kuuba rummi sünnikoduks peetakse Santiago de Cuba linna. Just sealt said alguse nii Bacardi kui ka Matusalem ning paljud teised tänaseks unustusse vajunud rummid. Valmistamine Rummi valmistatakse suhkruroo mahla või suhkruroo tootmise jäägi, melassi kääritamisel sobiliku pärmiga. Saadud virre destilleeritakse. Tavakohaselt lõigatakse maha destillaadi pea ja saba ning kasutusele võetakse vaid mürgistest lisanditest puhas keskmine osa, mis kannab nimetust aquardi-ente. Destilleerimisele järgneb laagerdumine tammevaatides ja puhastamine filtrites. Sõltuvalt laagerdusaja pikkusest jagunevad kõik rummid tüüpideks: · Heledad rummid- koosnevad 18 kuud laagerdatud ja toorangerardiente segust. · Värvitud rummid- on asendamatud kokteilisegamisel. Iseloomulik
on ligilähedane õunte aastatoodangule. Viinamarjad sisaldavad 16...24% suhkruid, millest põhilise osa moodustab invertsuhkur (võrdses osas glükoosi ja fruktoosi), 0,4...1,5% happeid, teiste marjadega võrreldes rohkem B1-vitamiini. C-vitamiini on viinamarjades suhteliselt vähe. Maailmas on aretatud üle 5000 viinamarja sordi, mis oma kasutamise otstarbelt jagunevad veini-, kuivatus- ja laua- ehk söögisortideks. 80% maailma viinamarjatoodangust läheb veini ja destillaadi valmistamiseks. Viimasest toodetakse brändisid ja konjakeid. Veinisortide tähtsamateks omadusteks on suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aromaatsus. Kuivatussordid sisaldavad kuni 28% suhkruid, on ilma seemneteta ja neid kasutatakse rosinate saamiseks. Lauasordid on erksavärvilised, suuremad, hea maitsega ja hästi transporditavad. Neid kasutatakse värskelt söömiseks ja mahla saamiseks. Lauasordid jaotatakse kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi.
seejuures auruventiilid tuleb kinnikiilumise vältimiseks peale sulgemist avada ¼ käsiratta täispöördest. Katelt tohib täita veega ainult vanemmehaaniku loal. Katel täidetakse tähiseni “töötase”, kuid mitte mingil juhul alla alumise või üle ülemise tähise veetaseme näidikul. Veega täitmise ajal tuleb jälgida torustike, armatuuri ja luukide tihedust, vajadusel torustikuliited, kinnitusmutrid ja tihendid üle pingutada. Katel täidetakse soovitavalt sooja destillaadi, kondensaadi või mageveega koos katlasiseseks veetöötlemiseks ettenähtud reagentide lisamisega. Katla ettevalmistamisel käivitamiseks “märjalt” hoidmise järel tuleb sulgeda ühendus paisupaagiga, lasta veetase katlas veetaseme näidiku alumise tasemeni ning kuivatada auruülekuumendi, aurujahuti ja auru-õhu eelsoojendi kui viimased on olemas. XI- 1 – 3 Kütusesüsteemi ettevalmistamisel:
annaabi.ee 
