Katseline uute teadmiste hankimine Empiiriline ja kvantitatiivne Piiratud uurimisviis Katsetingimused Väike kogum hästi Eksperiment Kontrollitud defineeritud muutujaid Võimaldab tulemusi üldistada Nt. viiakse läbi laboris Eemaldub tegelikust maailmast
a. Uurimisobjekti määratlemine b. Muutuja piiratlemine tegur, mille mõju uuritakse 2. Taustinfo kogumine püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile; arvestab eelnevalt teadaolevaid fakte 4. Hüpoteesi kontrollimine - kasutatakse kahte gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgruppi. Katsetingimused samad, erinevus uuritavas teguris a. Katsed ja vaatlused kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused 5. Saadud tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kahe grupi vaatlustulemuste võrdlemine; kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust Et veenduda et tegu on teadusliku faktiga, tuleb eksperimenti mitu korda korrata.
Oletatav vastus probleemile Tugineb taustainfole. Näiteks toodud probleemile saaksime püstitada hüpoteesi : herne seemneid idanevad kiiremini 30-kraadises temperatuuris ja aeglasemalt 10-kraadises keskkonnas. Hüpoteesi kontroll Uurimistöö kavandamine ja läbiviimine. Vaatlused, katsed, eksperimendid. Kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused. Katsetingimused valitakse võimalikult samasugustes tingimustes ning ainukeseks erinevuseks oleks uuritav tegur ehk muutuja. Eksperimendis kasutatakse tavaliselt kahte uurimisobjektide gruppi:kontroll- ja eksperimentaalgruppi. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel. Kui katsete tulemused kinnitavad hüpoteesi, saame järeldada, et
Teaduslik probleem on küsimus, millele vastata ei osata aga hüpotees on arvatav vastus. 6. Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees. 7. Kuidas plaanitakse eksperimenti? Tulem kindlaks määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Samuti tuleks kasutada eksperimentaal- ja kontrollgruppi. 8. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võib-olla on tehtud eksperimendis vigu. Kokkuvõte Teadlased ei tea veel kõikidele küsimustele vastuseid. Sellepärast tulebki uurida need vastused välja. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Igal teadusharul on omad uurimisobjektid.
Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Teaduslik probleem on küsimus, millele vastata ei osata aga hüpotees on arvatav vastus. Milline tähtsus on teaduslikus uurimistöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada hüpotees. Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti? Tuleb kindlaks määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võib-olla on tehtud eksperimendis vigu.
Kõrge väärtus iseloomustab karedat pinda, madal siledat. Meetodit kasutatakse kaetud paberite puhul. Pinna pH Katsepinnale tilgutatakse 0,1 ml destilleeritud vett. Katsetilga pH mõõdetakse sileda membraaniga klaaselektroodi abil pärast 2- minutilist reaktsiooniaega. Läige (Gloss) Läiget mõõdetakse 75° peegeldusnurga all. Eri tehastes kasutatakse eri meetodeid. Tõmbetugevus Tõmbetugevus on maksimaalne tõmbejõud laiuse ühiku kohta, mida katseobjekt suudab katkemata taluda. Katsetingimused on täpselt määratletud. Tõmbetugevus antakse ühikutes kN/m. Jäikuse- mõõtmine Tabeli järgi ja mõõtmine Lorentzeni ja Wettre järgi 1.)Katseobjektil pindalaga 38x70 mm mõõdetakse jõud, mida on vaja paberi 15° nurga alla painutamiseks. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus iseloomustab suurt jäikust. 2.)Näitab jõudu, mida on vaja 38 mm laiuse riba painutamiseks 15° nurga alla. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus
Isooktaanist ja normaalheptaanist võib segada erineva vahekorraga segusid. Mida kõrgem on isooktaani sisaldus selles segus, seda kõrgem on detonatsioonikindlus sellel segul. Seega uuritava mootoribensiini oktaaniarv on : etalonsegu C8H18 sisaldus mahu%-des, mis annab uuritava mootoribensiiniga võrdse detonatsiooni. Näiteks etalonsegu, milles on 80 mahu&% C8H18 ja 20 mahu% C7H16 on oktaaniarv 80. 23. Oktaaniarvu määramine mootorimeetodil: Mootorimeetodil katsetingimused sisaldavad rasket, pidevalt suure kiirusega ja koormusega sõitu, st. sõidutingimused detonatsiooniseisukohalt on rasked. Enamiku süsivesinikkütuste jaoks, kaasa arvatud Pb või oksügenaatidega kütused, on MON madalam kui RON. 24. Oktaaniarvu määramine uurimismeetodil: Uurimismeetodil katsetingimused sisaldavad tüüpilist kerget sõitu ( linnasõitu) ilma järjekindla raske/suure koormuseta mootorile. RON on oktaani hinnang mootoribensiinile,
muutuja (tegur, mille mõju uuritakse). Probleemi püstitamisele järgneb taustinfo kogumine (ülevaate saamine uurimisobjektist ning teistest samalaadsetest uuringutest). Järgnevalt saab sõnastada teadusliku hüpoteesi (oletatav vastus püstitatud probleemile, mis peab arvestama juba teadaolevaid fakte). Järgmiseks etapiks on hüpoteesi kontrollimine (katsete ja vaatlustega). Enne kontrollimist tuleb katsed ja vaatlused ette planeerida (uuritavate objektide arv, katsetingimused, uurimuse kestus, vaatluste ja katsete arv). Eksperimendis kasutatakse üldjuhul eksperimentaal- ja kontrollgruppi, mille ainuke erinevus on muutujas. Katsetele ja vaatlustele järgneb saadud tulemuste analüüs (kahe grupi vaatlustulemuste võrdlus) ja järelduste tegemine. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku faktini jõudmiseks tuleb aga eksperimenti mitu korda korrata
Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa Normaaltingimused- Katsetingimused, kus temp 0° C ja rõhk 101 325 Pa Temperatuur- Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulk- Siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Ühik: J või cal Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa. Termodünaamika- Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust. Soojusvahetus- Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde.
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
Nr3: Järgnevalt tuleb sõnastada hüpotees. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Sp on oluline et see oleks püstitatud teaduslikel faktidel. Aedhernes: Hüpotees: Aedherne seemned idanevad 30 kraadi juures kiiremini kui 10 C keskkonnas. Nr4: Järgmine etapp on hüpoteesi kontrollimine. *Tuleb kasutada eelnevalt hangitud teavet . *Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega. *Tuleb teha selgeks uuritavate objetkide arv ja katsetingimused. Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. *Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel. *Seejärel ehk kosotame graafikud ja kõrvutame saadud tulemused olemasolema teadusliku infoga. *Kui katsete tulemused kinnitavad hüptessi , siis saame järeldada, et esialgne hüptees leidis kinnitust. *Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises. · Raku ehitus ja talitlus.
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kui jõud on kgf (jõukilogramm), siis arvutatakse Brinelli kõvadust valemiga: Kui jõud on Njuutonites siis: , kus: · A on jälje pindala (mm²) · D on kuuli läbimõõt (mm) · d on jälje läbimõõt (mm). Brinelli kõvaduse tähistus D = 10 mm, F = 3000 kgf ja t = 10...15 sekundit korral on 185 HB, ühikuks on kgf/mm², kuid seda ei märgita. Kui katsetingimused on teistsugused, märgitakse HB järele kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus, näiteks 185 HB 5/750/20. See viimane on siis Brinelli kõvadusarv, mis on määratud kuuliga D = 5 mm, koormusel 750 kgf ning koormuse kestus on 20 sekundit. Valemitest on näha, et kõvadus sõltud survejõust F, kuuli läbimõõdust D ja jälje läbimõõdust d. Viimast mõõdetakse spetsiaalse mikroskoobi (eriluubi) abil. Jälje
vastandsündmuse kirjelduses on vaja kasutada sõnu "mitte ükski". sõltumatud sündmused kui katset korratakse mitu korda, siis ühe sündmuse toimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumist sõltuvad sündmused ühe sündmuse toimumisest sõltub teise sündmuse toimumine Näit. 1) täringut visatakse järjest kolm korda A esimesel viskel saadakse 5 silma B teisel viskel saadakse 5 silma C kolmandal viskel saadakse 3 silma Sündmused A, B, C on sõltumatud sündmused, sest katsetingimused on igal katsel samasugused. 2) korvis on 3 valget ja 4 musta kuulikest; korvist võetakse järjest 2 kuuli, neid tagasi panemata A esimesena saadakse valge kuulike B teisena saadakse must kuulike Sündmuse B toimumine sõltub sündmuse A toimumisest või mittetoimumisest. Kui esimesena saadud kuulike on valge, siis enne teise katse toimumist on korvis alles 2 valget ja 4 musta kuulikest. Kui esimesena valget kuulikest ei saada (saadakse must),
suurt stabiilsust. Mürad hakkavad lpuks domineerima. Skaala laiendamine Absortsioonfotomeetria erimeetodid Differents-spekromeetria: skaneeritakse spektrit nii,et proovi ja kontroll-lahuse küvetis on lähedaste omadustega ained. Spekter on individuaalainete spektrite vahe. Kasutatakse biokeemias kineetika uurimiseks: ühesugused proovid, kuid katsetingimused on küvettides erinevad. Derivatiivne spektroskoopia: mdetakse spektri tuletist. kasutatakse kattuvate piikide lahutamiseks ja detailide avastamiseks spektris. Tuletise arvutab arvuti, vi, spektrit skaneeritakse kahekiire seadmel väikese lainepikkuse vahega kummagi kiire vahel. Fotoakustiline spektroskoopia. Neeldunud kiirgusenergia muutub soojuseks, mis soojendab proovi ümbritsevat keskkonda. PASs moduleeritakse pealelangevat
Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid: Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus). Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak materjalisse lisajõuga, peale mida jällegi taastatakse esialgne survejõud. Rockwelli
si mplypsychology.org/aschc onfor mity.html · Nõustumine ei muuda o ma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · Identifitseeri mine gruppi kuuluvus, autoriteetne isik alluda on kasuliku m kui mitte alluda · Internaliseeri mine täielik o maksvõtt Autokineetilise efekti hinnang Asch, 1955 Kuulekus Milgram (1963) elektrilöögi eksperiment: Küsitlus hinnanguliselt vaid 3 % nõus andma tapvaid elektrilööke, tegelikult 63 % lõpuni Legend valu mõju õppimisele Katsetingimused: Ohver ei häälitse 100 % 300 V puhul taob vastu seina 65 % Samas ruumis 40 % Kesklinna kontoris 48 % "Õpetaja" surub ohvri käe elektroodile 30 % Korraldused telefonitsi 20,5 % Korraldused puuduvad 2,5 % Uurija arvatakse olevat pealtvaatajate seas 20 % Tööalane kuulekus Hofling (1966) arsti õe suhe, 95 % alluvaid kuuletus Milgrami agenditeooria (1973 ): Teadvuse autonoo mne seisund toimi mine vastavalt veendu mustele ja ideaalidele
Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame võrrelda erinevusi sõltuvate gruppide korral. Eksperimentaalpsühholoogias kohtab seda analüüsi üsna sageli, sest eelistatakse kasutada katsedisaine, kus kõik katseisikud teevad kõik tingimused läbi (sõltuvate gruppidega katsedisain). Avage andmefail recall_data.xlsx. Selles katses esitati inimestele erinev emotsionaalse väärtusega sõnu ja paluti neid hiljem meenutada. Näeme andmestikus, et iga katseisik on läbinud kõik katsetingimused (,,Pos" positiivse väärtuseg sõnad, ,,Neg" negatiivse väärtusega sõnad, ,,Neu" neutraalse väärtusega sõnad). Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame kontrollida, kas nende tingimuste puhul erinesid meenutamise tulemused. Korduvmõõtmiste ANOVA analüüsi leiate: Analyze General Linear Model Repeated Measures Esialgu tuleb teil määrata uuritav faktor. Nende andmete puhul tahame teada sõnade valentsi mõju meenutamisele. Panemegi faktori nimeks ,,valents"
Teaduslikku nende kibiviimise juurde asuda, peab k6ik ees- infot vbib hankida raamatukogudes leiduvast seisvad katsed ja vaatlused v6imalikult tdpselt teaduskirjandusest. Lisaks sellele kasutatakse ette planeerima. Kindlaks tuleb mddrata uuri- tdnapdeval ka mitmeid elektroonilisi infokand- tavate objektide arv ja katsetingimused. Kui piir- iaid. dume oma ndites vaid7...2 herneseemnega, on Meie probleemi kohta taustinfo kogumisel saadavates tulemustes krillalt suur osa juhusel. r 6ime lisaks raamatukogule kasutada internetis Liiga suur uuritavate objektide arv raskendab muutuja paiknevat teavet (joon. 1.13.)
Samuti ka erinevate geenide alleelide kooshoidmiseks ühes kromosoomis. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Somaatilisi rakke on võimalik liita ühest liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Meetod on rakendatav ka inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste nt hiirte rakke. Isegi kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir-hiir ning inimene-inimene liitrakke. Need selekteeritakse HAT söödet kasutades (kasvavad ainult rakud, millel on funktsionaalsed TK ja HRPT alleelid). Somaatiliste rakkude hübridiseerimist saab kasutada peaaegu kõigi inimese geenide kaardistamisel. Oluline on vaid see, et hübriidses rakus konkreetne geen avalduks ning
liikidest. Liitunud rakkud e hübriidideks. Rakendatav inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse. Liituvad raku-, siis tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb inim kromosoomid järk-järgult juhuslikult kaotsi. Miitmete rakujagunemiste järel hübriidses rakus alles 1 või vähesed inimese kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. N: translokatsioon X & 14. kromosoomi vahel. Selliseid inimese rakke hübridiseeriti hiire rakkudega, kasv HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele aint 1 inimese kromosoomi 14t. Geen HPRT paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Avaldas, er nukleosiidi fosforülaasi (NP) kodeeriv geen paikneb 14
Kuna minimaalselt saab sõltumatul muutujal olla 2 tasandit, siis sageli võibki üht neist käsitleda baastasandina. 7 [Algoritm 1. rea jaoks (kusjuures n=`tingimuste arv'): 1, 2, n, 3, n-1, 4, n-2, jne. Iga järgmise rea puhul liidetakse igale arvule 1 juurde (erandiga, et kui arv tuleb suurem kui n, siis tuleb saadud arvust n lahutada). Kui tingimuste arv on paaritu arv, siis tuleb kasutada kahte ruutu, kusjuures teises ruudus on katsetingimused ridades vastupidises järjestuses.] · Oluline on siin baastasandiks õige käitumisviisi valimine. Kuigi paljudel juhtudel sobib baastasandiks mõjustuse puudumise tingimus, ei saa nii alati teha. Näiteks katses retroaktiivse interferentsi uurimisega: siin ei saa kontr. gruppi jätta lihtsalt ootama, kuni E-grupp on vahepeal teist nimekirja õppinud, kuna kontr. grupil oleks võimalik seni õpitut mõttes korrata:
Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Rakendatav inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse (nt inaktiveeritud Sendai viirusega). Liituvad raku-, siis tuumamembraanid. Hübriidse raku jagunemisel lähevad inimkromosoomid järkjärgult kaotsi. Mitmete rakujagunemiste järel hübriidses rakus alles 1 või vähesed inimese kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Hübriidse raku uurimisel saab kindlaks teha millises kromosoomis geen avaldub, kuid selleks, et välja selgitada kindlat kromosoomi piirkonda kasutatakse kombineeritud meetodeid uurides translokatsioonidega kromosoome. Näiteks hübridiseeritakse rakk, mis sisaldab X kromosoomi, mille pikem õlg on translokeerunud 14 kromosoomi külge. Osade
ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused, mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning (punkt)valgusallika kaugus avast a. (Näiteks ümmarguse ava korral on karakteristlikuks mõõtmeks tema raadius, kitsa pilu korral selle laius). Valguse käitumisviisi iseloomustamiseks
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980 N (1...100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja Sele 1.10. Brinelli kõvaduse määramise skeem jälje pindala suhtena. Vickersi kõvadust tähistatakse katsetingi- muste F = 30 kgf, koormamise kestuse 10...15 s korral näiteks: 500HV. Teistel koormustel ja 980 N 590 N või kestustel tuuakse peale tähist HV katsetingimused: 1470 N koormus ja koormamise kestus; näiteks 220HV 10/40, s.o. Vickersi kõvadusarv 220, mis on määra- mm tud koormusel F = 10 kgf ja kestusel 40 s. Ühikuks 1,6 2 on kgf/mm , mida ei märgita. o Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest 120
Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse kas inaktiveeritud Sendai viirusega või polüetüleenglükooliga. Esmalt liituvad rakumembraanid, seejärel tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb, lähevad inimese kromosoomid järk-järgult juhuslikkuse alusel kaotsi. Pärast mitmeid rakujagunemisi on hübriidses rakus alles veel ainult üks või väga vähesed inimese kromosoomid. Miks see nii toimub, on seni selgusetu. Isegi, kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse rakkude kasvatamiseks selektiivset söödet tavaliselt HAT söödet (hüpoksantiin-aminopteriin-tümidiin). Juhul, kui üks rakutüüpidest on defektne tümidiini kinaasi suhtes (TK-) ja teine näiteks hüpoksantiini fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva
Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse kas inaktiveeritud Sendai viirusega või polüetüleenglükooliga. Esmalt liituvad rakumembraanid, seejärel tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb, lähevad inimese kromosoomid järk-järgult juhuslikkuse alusel kaotsi. Pärast mitmeid rakujagunemisi on hübriidses rakus alles veel ainult üks või väga vähesed inimese kromosoomid. Miks see nii toimub, on seni selgusetu. Isegi, kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse rakkude kasvatamiseks selektiivset söödet tavaliselt HAT söödet (hüpoksantiin-aminopteriin-tümidiin). Juhul, kui üks rakutüüpidest on defektne tümidiini kinaasi suhtes (TK-) ja teine näiteks hüpoksantiini fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva
Antud näites võime püstitada järgmise hüpoteesi: kõik kehad kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine. Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne 55 sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv
Antud näites võime püstitada järgmise hüpoteesi: kõik kehad kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine. Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne 52 sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv
Kuid hüpoteesid inimeste igapäevastele probleemidele ei ole veel teaduslikud. Antud näites võime püstitada järgmise hüpoteesi: kõik kehad kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine. Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
