SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ (0)

KOV määruse eelnõu ettevalmistamine ………………….. määruse „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ näitel.
Referaat
Juhendaja Anne Rähn
PÄRNU
2014

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 4
1.2 KOV-d ülesanded 4
1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve 5
2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED 6
KOKKUVÕTE 10
Viited 11
Lisad 12
Lisa 1 12
Lisa 2 21
........ VALLAVOLIKOGU 30
EELNÕU 30
Seletuskiri 30
1.Sissejuhatus ja eesmärk 30
2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 31
3.Määruse mõju analüüs 34

SISSEJUHATUS

Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid kohaliku omavalitsuse määruste normitehnilisi nõudeid. Tööle on lisatud lisadena ……………. valla „ Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ määrus ning seletuskiri.
Töö on autori jaoks väga aktuaalne nii seoses õpingutega kui ka tööülesannete täitmisega.

1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Kohaliku omavalitsuse kui halduskandja olemuse iseloomustamisel valitsevad põhiliselt kaks teooriat – vaba kogukonna teooria ja riikliku omavalitsuse teooria. Esimese teooria kohaselt KOV omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Teisena nimetatud teooria kohaselt nähakse KOV riigi organina - kõik võimuvolitused on andnud riik ja nende allikaks on riigivõim - ning seetõttu saab keskvalitsus kontrollida kõigi KOV-te kõiki otsuseid siseste ettekirjutiste väljastamise teel. Kuigi kaasaegsetes õigussüsteemides eelkäsitletud teooriaid puhtal kujul enam ei rakendata, vaid tegemist on paljuski mitmete teooriate sünteesiga, kaldub vaekauss esimese teooria põhimõtete valitsemisele. Seda tunnistab asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas tunnistatakse tänapäeval KOV autonoomsust. (Suur 2003:7)
KOV-te tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja . Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud.

1.2 KOV-d ülesanded

KOV-d täidavad kohalikke ja riiklikke ülesandeid, mille täitmise kohustus tuleneb kas seadusest või riigi ja KOV vahel sõlmitud kokkuleppest.
Kohaliku elu küsimuste lahendamisel on KOV-d üldjuhul iseseisvad, riik ei tohi liigselt sekkuda nende reguleerimisse. PS § 154 kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
KOKS § 6 on nimetatud KOV ülesanded järgnevalt :korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. ( RT I, 26.03.2013, 6)
Oma ülesannete täitmiseks on KOV-l õigus anda üldakte ja üksikakte. Seejuures on KOV iseseisvus piiratud mitmete tingimustega. Esiteks peab tegemist olema kohaliku elu küsimusega. Teiseks ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse, kuna põhiõiguste piiramiseks on alati vaja seadusega kehtestatud alust.

1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve

PS § 160 kohaselt KOV korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. PS nimetatud sätte sisustamisel tuleb lähtuda selle koostoimest hartaga. Harta ja PS annavad riigile õiguse teostada riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, mis tähendab, et riiklikku järelevalvet on lubatud teostada kõigi eelpoolnimetatud ülesannete täitmise üle. KOV autonoomia piirangu kehtestamisel on lähtutud avalikest huvidest. Hartast tuleneb järelevalve teostamise õigus üldjuhul üksnes KOV tegevuse õiguspärasuse üle, s.t. järelevalve eesmärgiks on tagada KOV tegevuse kooskõla seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega. Tegevuse otstarbekuse üle mööndakse riigi järelevalveõigust üksnes juhul, kui riik on andnud seadusega täiendava ülesande ja raha või ressursid selle täitmiseks, siis võib riik kontrollida ka nende kasutamise sihipärasust. (Suur 2003: 9)
KOV üle teostavad haldusjärelevalvet erinevad institutsioonid ja asutused, ning neile seadustes antud järelevalve teostamise kord ja vahendid on erinevad. Põhikoormus KOV-te üle haldusjärelevalve teostamisel langeb õiguskantslerile ja maavanemale.

2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõikest 4 järgi kohaldatakse volikogu ja valitsuse määruse eelnõule Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist, ning volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Eelkõige on kohaliku omavalitsuse määrusele kohaldatavad määruse ülesehituse ja vormistamise kohta käivad eeskirja sätted. Määruse menetlusele, seletuskirjale ja mõjude hindamisele kehtestatud nõuete rakendamine on kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse alusel omavalitsuse enda otsustada. Nii tagatakse õigusselguse huvides kohaliku omavalitsuse määruste vormistamise ühtsed metoodilised alused ja ühtne vorm. ........ vallas ei ole omavalitsus eraldi selliseid otsuseid vastu võtnud - järelikult tuleb lähtuda üldistest normidest.
Õiguskorra stabiilsuse, süsteemsuse ja õigusselguse säilitamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks tuleb enne seaduseelnõu väljatöötamise otsustamist veenduda õigusliku regulatsiooni võimalikkuses ja vajalikkuses ning selle sobivuses Eesti õigussüsteemi. Selleks tuleb enne määruseelnõu ettevalmistamise otsustamist vastata mitmetele põhimõttelistele küsimustele vastavalt HÕNTE -s toodud § 8 lõige 1 nõuetele.
KOV määruste koostamisel tuleb lähtuda HÕNTE neljandast peatükist , mis käsitleb Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu normtehnilisi tingimusi.
Selle peatüki esimene jagu käsitleb määruse ja eelnõu põhinõuded . Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu koostamise põhinõuetena käsitatakse §-des 7, 8, 10, 13–19, 22–28, § 29 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 30–32, § 33 lõikes 1, §-s 34, välja arvatud muutmisvormeli näide, § 35 lõigetes 2 ja 4, §-s 36, § 37 lõigetes 1–4 ning §-s 38 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate erisustega. ( Normitehnika ...)
Töö lisas tuuakse ära kõik olulised vormistamise paragrahvid , mille nõudeid tuleb arvestada KOV määruseeelnõu koostamisel, vastavalt ülaltoodud paragrahvide nimekirjale. (Lisa 2)
2.1 Õigusloome normitehnika olemus.
Normitehnika kõige üldisem definitsioon võiks olla järgmine: normitehnika on õigustloovate aktide eelnõude ettevalmistamisel kasutatavate, teoreetiliselt põhjendatud võtete ja meetodite kogum. Sellest definitsioonist tuleneb, et normitehnika esemeks on õigusloome ehk õigustloovate aktide eelnõude väljatöötamine. Seega on normitehnika vahetult ja lahutamatult seotud õigusloomeprotsessiga. Kogu selle protsessi lõppeesmärgiks on tagada väljatöötatud ja vastuvõetud õigustloova akti kehtivus ja toime.
Nagu eespool märgitud, võime normitehnika peamise ja lõppeesmärgi formuleerida selliselt , et normitehnika peab tagama võimalused õigustloova akti nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja vastuvõetud õigustloova akti kehtivuse ning toime. (Tamm 2013)
2.2 Õigustloova akti kehtivus
Õigustloova akti kehtivus tuleneb kokkuvõttes neljast tingimusest:

pädevus ,

menetlus e. protseduur ,

akti vorm

akti avaldamine.
Allpool vaatleb töö autor kõiki nelja tingimust lähemalt. Korrektse asjaajamise huvides peaks alljärgnevaid tingimusi väga täpselt järgima
Pädevus. Pädevusnõue väljendub selles, et õigustloov akt peab olema vastu võetud pädeva organi poolt tema pädevuse piires. Pädevusnõude rikkumine toob endaga kaasa õigusakti kehtetuse. ........ valla määrus kehtestati vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse § 22 lõike 1 punktile 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikele 1(edaspidi KOVSS) kuulub volikogu ainupädevusse vallaeelarvest toetuste andmise korra kehtestamine.
Protseduur. Protseduur ehk menetlus tähendab seda, et õigustloovad aktid võetakse vastu kindlate, üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Menetlusnõuete rikkumine toob endaga kaasa õigustloova akti kehtetuse. Protseduur algab õigustloova akti algatamisega, järgneb eelnõu menetlemine , protseduur lõpeb eelnõu vastuvõtmisega.
Kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastuvõtmise korra sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja selle alusel vastuvõetud valla- või linna põhimäärus ja muud kohaliku omavalitsuse aktid.
Sotsiaaltoetuste määruse eelnõu algatasid …………….. valla sotsiaaltöötajad . Nemad nägid oma töös eelneva määruse toimimise puudujääke, piiratuid võimalusi või vallakodanike uusi vajadusi. Ametijuhendid näevad ette sellealase informatsiooni edastamise oma otsesele ülemusele. Suuremates omavalitsustes on selleks sotsiaalosakonna juhataja või sotsiaalnõunik. ……………. vallas alluvad sotsiaaltöötajad otseselt vallavanemale. Tema kätte koguneb lõpuks arvestav hulk andmeid, mille analüüsimisel selgub uue määruse vajadus. Selles etapis on vajalik konsulteerimine valla volikogu vastava komisjoniga. Volikogu sotsiaalkomisjoni puudumisel asendab selle arvamust volikogu esimehe arvamus. Volikogu komisjon või volikogu esimees teeb vallavalitsusele ülesandeks töötada välja määruse eelnõu. Vallavalitsus omakorda delegeerib selle reeglina sotsiaalosakonna juhatajale või sotsiaalnõunikule. Harvematel juhtudel ja väiksemates omavalitsustes teevad seda sotsiaaltöötajad. …………………. vallas töötasid määruse eelnõu välja sotsiaaltöötajad.
Eelnõu menetlemise esimeses faasis läks eelnõu koos seletuskirjaga arutlusele vallavalitususse. Seal tehti parandus ettepanekud. Peale heakskiitvat otsust läheb määruse eelnõu koos seletuskirjaga arutlusele volikogu esimehe kaudu volikogu vastavale komisjonile. Peale nende nõustumist eelnõuga – läheb eelnõu volikogu istungile hääletamiseks. Määrus võeti vastu häälte lihtenamusega. ……………….valla sotsiaaltoetuste määrus võeti vastu volikogu istungil ja on siin töö lisas koos seletuskirjaga (vt. Lisa 2)
Vorm. Iga õigustloov akt peab olema vastu võetud kindlas vormis. Seadusega kehtestatud vorminõuete rikkumine toob endaga kaasa õigustloova akti vaieldamatu kehtetuse.
Vorminõuded hõlmavad õigustloova akti nimetust ja eeskätt pädevate isikute allkirju, samuti muid olulisi rekvisiite.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab ka kohaliku omavalitsuse antavate aktide nimetused: volikogu määrused ja otsused, valla- või linnavalitsuse määrused ja korraldused.
Õigustloovate aktide kõige olulisemateks rekvisiitideks on pädevate isikute allkirjad aktil, akti vastuvõtmise kuupäev.
Avaldamine. Põhiseaduse § 103 sätestab: täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Siit johtub kindel põhimõte - kehtida saab üksnes avaldatud seadus.
Sedasama põhimõtet rakendatakse ka teiste õigustloovate aktide suhtes. Õigustloovate aktide avaldamise kord on sätestatud täpsemalt Riigi Teataja seaduses. Üksnes Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tekstid loetakse ametlikeks tekstideks. Seega kokkuvõttes: õigustloovate aktide kehtivusnõuded on piisavalt ja ammendavalt reguleeritud nii põhiseadusega, seadustega kui ka seaduste alusel antud muude õigusaktidega. (Tamm 2013)

KOKKUVÕTE

Käesolevas töös anti ülevaade kohaliku omavalitsuse olemusest ja õiguslikest alustest. Vaadeldi kohaliku omavalitsuse ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitles seadusandja poolt kehtestatuid kohaliku omavalitsuse määruste normitehnilisi nõudeid. Töö käigus valmis ........ valla „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ määrus ning seletuskiri. Töö oli autori jaoks väga huvitav ja õpetlik . Töö koostamise käigus saadud kogemus kergendab kindlasti tulevikus määruste eelnõude ettevalmistamist.

Viited

Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (lühend - HÕNTE) (RT I, 29.12.2011, 228)

Normitehnika käsiraamat . 2014 Tallinn Justiitsministeerium ( http://www.just.ee/58837 )

Suur õ, 2003 Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle Eesti vabariigis. Tartu (htp: portaal .ell.ee/orb.aw/ class =file/ action .../id.../Oerne_suur_ baktoo.doc) 25.03.2014

Tamm K, 2013 Mis on normitehnika? Riigikogu Kantselei ( RiTo 28, 2013)

Lisad

Lisa 1

§ 8. Üldsätted
(1) Seaduseelnõu üldsätetes esitatakse seaduse reguleerimisala, vajaduse korral kohaldamisala, teiste seaduste kohaldamise säte ja kavandatavate õigusinstituutide üldised sätted ning terminite määratlused §-s 18 nimetatud juhul.
(2) Reguleerimisala säte sõnastatakse esimeses paragrahvis . Reguleerimisala sättes loetletakse seaduseelnõus käsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sätet ei ole vaja esitada, kui pealkiri avab piisavalt seaduseelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada.
(3) Kohaldamisala sättes nimetatakse isikud, esemed ja asjaolud, kelle või mille suhtes kavandatavat regulatsiooni kohaldatakse või ei kohaldata.
(4) Paragrahvide rühmitamise korral eelnõu eri struktuuriosadesse esitatakse seaduseelnõu üldsätted eelnõu esimeses peatükis või esimeses osas, kui osa ei jagune peatükkideks. Paragrahvi 26 lõikes 3 nimetatud struktuuriosade üldsätted esitatakse struktuuriosa esimeses alajaotuses.
§ 13. Rakendussätted
(1) Seaduseelnõu lõpus esitatakse rakendussätetena järgmises järjekorras:
1) normid, mis sisaldavad selle seaduse sätete rakendamise erisusi ja täpsustusi;
2) valdkonna senise õigusliku regulatsiooni muutumise korral rakendussätetes ajutised , kindlal tähtajal kehtivad sätted seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks;
3) normid, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks reguleeritava valdkonnaga seonduvaid seadusi;
4) jõustumisnorm seaduse jõustumise üldkorrast erineva jõustumise korral.
(2) Kui õigusliku regulatsiooni ulatusliku muutumise tõttu on vajadus kehtestada arvukalt rakendussätteid, võib koostada rakendusseaduse eelnõu.
§ 14. Jõustumisnorm ja seadusele tagasiulatuva jõu andmine
(1) Jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks , ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu.
(2) Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud jõustumissätte kavandamisel lähtutakse järgmisest:
1) seaduse jõustumist ei sätestata enne selle Riigi Teatajas avaldamisele järgnevat päeva;
2) seaduse mõnele sättele võib põhjendatud juhul määrata seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast erineva jõustumisaja, mis esitatakse jõustumisparagrahvi eri lõikes või lõigetes.
(3) Kui volitusnormi jõustumine soovitakse ette näha seaduse üldisest jõustumistähtpäevast erineval tähtpäeval, tuleb seaduseelnõus sätestada volitusnormi jõustumise tähtpäev kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 93 lõikega 2.
(4) Seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Õiguskindluse põhimõtte rikkumise vältimiseks kavandatakse varasemate suhete kohta asjakohased rakendus- ja üleminekusätted.
(5) Jõustumissäte kavandatakse eelnõu viimase paragrahvina.
§ 15. Keele- ja stiilinõuded
(1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile .
(2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud.
(3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi. Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da-tegevusnime kasutamine.
(4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus.
§ 16. Sätte sõnastamine
Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt.
§ 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine
(1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid.
(2) Uut terminit võib kasutada valdkonna:
1) esmasel reguleerimisel;
2) uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini § 9 lõikes 2 esitatud eelnõu arusaadavuse nõuetele.
(3) Võõrsõna võib kasutada üksnes juhul, kui selle kasutus on eesti keeles levinud või kui sõnal puudub eesti keeles algupärane vaste.
§ 18. Termini määratlemine
(1) Ühest või mitmest sõnast koosneva termini tähendus määratletakse õigusselguse eesmärgil, kui:
1) eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus;
2) terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses;
3) terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust;
4) termin ei ole eesti keeles üldlevinud.
(2) Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta.
(3) Termini sisu määratletakse selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Terminit määratlevasse sättesse ei tohi lisada eraldiseisvaid regulatiivse toimega sätteid.
(4) Üht ja sama terminit kasutatakse eelnõus vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks.
(5) Termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes.
(6) Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminil võib olla mitu tähendust, lisatakse termini määratlusse väljend „käesoleva seaduse tähenduses”. Kui terminit kasutatakse vaid eelnõu mõne jaotusüksuse piires, siis lisatakse asjakohane väljend.
(7) Kui eelnõusse sobiv termin on juba teises seaduses määratletud, siis õigusselguse eesmärgil võib viidata sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse.
§ 19. Lühendite, sulgude ja tähiste kasutamine
(1) Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid .
(2) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna „paragrahv” välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana, samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Muul juhul kasutatakse paragrahvitähist.
(3) Paragrahvitähisele lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas käändes paragrahvitähisele tüvevokaali ei lisata.
(4) Üldtuntud tähiseid, ametlikke või seadustes sätestatud sõna-, termini- ja nimelühendeid võib kasutada eelnõusse kavandatavas tabelis ja eelnõu lisades.
(5) Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi.
§ 21. Seaduseelnõu pealkiri
(1) Seaduseelnõu pealkiri väljendab võimalikult lühikeses üldistavas sõnastuses eelnõu reguleerimisala.
(2) Seaduseelnõu pealkiri lõpeb nimetavas käändes sõnaga „seadus” või „ seadustik ”.
(3) Kui kavandatakse õigusharu või suurema osa ühe õigusharu instituutide regulatsioon, siis nimetatakse seda seadustiku eelnõuks.
§ 22. Seaduseelnõu ülesehitus
(1) Seaduseelnõu koosneb paragrahvidest.
(2) Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid.
§ 23. Paragrahvide numeratsioon ja pealkirjastamine
(1) Rohkem kui ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahvid vormistatakse numereeritud loeteluna.
(2) Paragrahvid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.
(3) Paragrahvile antakse sisu iseloomustav lühike pealkiri nimetavas käändes.
(4) Ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.
§ 24. Paragrahvi lõiked
(1) Paragrahvi võib jagada lõigeteks.
(2) Paragrahvi lõiked nummerdatakse läbivalt, märkides iga lõike ette kahe ümarsulu vahele araabia numbriga tähistatud järjekorranumbri.
(3) Paragrahvi esimene lõige sisaldab üldreeglit. Järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli täpsustused ja erandid.
(4) Mahukaid lõikeid välditakse.
(5) Paljude lõigetega paragrahve välditakse, rühmitades sätted sisu järgi mitmeks paragrahviks.
§ 25. Paragrahvi ja lõike punktid
(1) Paragrahvis ja lõikes esitatakse pikem loetelu punktidena, mis nummerdatakse paragrahvi- või lõikesiseselt läbivalt araabia numbritega järgnevat parempoolset ümarsulgu kasutades. Iga punkti teksti alustatakse väikese tähega ja lõpetatakse semikooloniga, välja arvatud loetelu viimane punkt, mis lõpetatakse punktiga.
(2) Loetelu punkti ei kavandata lisasätteid.
(3) Ühese arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga, ning sõna „ja”, kui loetelu elemendid esinevad korraga.
§ 26. Seaduseelnõu muu struktuuriosa
(1) Lisaks paragrahvile võib seaduseelnõu struktuuriosaks olla osa, peatükk, jagu, jaotis , alljaotis ja preambul.
(2) Mahuka eelnõu paragrahvid koondatakse sisu järgi peatükkidesse. Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.
(3) Sisuliselt seotud paragrahvidest koosnevad mahukad peatükid võib jaotada jagudeks, jaod jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Jagude numeratsioon peatükisiseselt, jaotiste numeratsioon jaosiseselt ja alljaotiste numeratsioon jaotisesiseselt algab araabia numbriga 1.
(4) Seadustiku või eriti mahuka seaduse eelnõus võib koondada peatükid süsteemselt osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.
(5) Eelnõu struktuuriosad , välja arvatud preambul, pealkirjastatakse, arvestades § 23 lõikes 3 sätestatut.
§ 27. Normitehniline märkus
(1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, mis ei ole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena.
(2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu, paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava tekstina.
(3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Avaldamismärge sisaldab avaldamiskoha lühendnime EÜT (Euroopa Ühenduste Teataja – ilmus kuni 31.01.2003) või ELT (Euroopa Liidu Teataja – ilmub alates 01.02.2003), seeriatähist (õigusaktid – L, teave ja teatised – C, lisad – E ja A; enne 1968. aastat ilmunud akti korral seeriatähist ei esitata ), ilmumise kuupäeva ja leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46). Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul seaduseelnõu pealkirja järel.
(4) Kui Euroopa Liidu õigusakti on hiljem muudetud, nimetatakse normitehnilises märkuses ka andmed muutva akti liigi, numbri ja avaldamismärke kohta, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17).
(5) Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Liidu määrust ja otsust normitehnilises märkuses ei esitata.
§ 28. Viitamine
(1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele.
(2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule struktuuriosale või Euroopa Liidu õigusakti sättele või muule struktuuriosale.
(3) Kaudne viide on viide kohaldatavale õigusharule, -instituudile, õigusakti liigile või õigusaktile, samuti viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale või õigusaktile.
(4) Otse viitamisel välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas sättes.
(5) Eesti Vabariigi põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu õigusakti koostoime avamise või muu sedalaadi vajaduse korral.
(6) Seaduseelnõus välditakse otsest viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik.
(7) Seaduseelnõus ei viidata jõustumata seadusele või selle sättele ega otse madalama õigusjõuga õigusaktile.
(8) Jõustumata seadusele või selle sättele võib viidata juhul, kui selle jõustumine kavandatakse enne viitava sätte jõustumist või kavandatakse viitava ja viidatava seaduse sätte jõustumine ühel ajal.
§ 29. Viite vormistamine
(1) Otsene viide teisele seadusele peab sisaldama lisaks § 28 lõikes 2 nimetatule viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav, võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkidega ja kirjutada suure algustähega.
(2) Otsene viide eelnõu teisele struktuuriosale vormistatakse, kasutades näiteks järgmisi tüüpvormeleid asjakohases käändes:
1) eelnõusiseses viites – „käesoleva seaduse § x lõike y punkt z”;
2) paragrahvisiseses viites – „käesoleva paragrahvi lõike x punkt y”;
3) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike punkt x”;
4) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike esimene lause”.
(3) Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tuleneb Euroopa Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust.
(4) Eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23).
§ 30. Avaldamismärge
(1) Riigi Teataja avaldamismärge koosneb Riigi Teataja lühendtähisest, osa numbrist , kui see on märgitud, ilmumiskuupäevast (või endisel kujul avaldamismärkel ilmumisaastast ja ande numbrist) ja artikli numbrist, kui see on märgitud, näiteks: RT I, 03.02.2011, 4.
(2) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral või muudel juhtudel võib seaduste eristamiseks kasutada seaduse algteksti avaldamismärget.
(3) Jõustumata muudatuse muutmiseks märgitakse eelnõus muutmissätet sisaldava seaduse avaldamismärge.
(4) Avaldamismärkel on informatiivne tähendus.
§ 31. Seaduse lisad
(1) Seaduse rakendamiseks vajalike dokumentide tabelid, vormid, näidised, kaardid, kavandid, skeemid või muud sama laadi materjalid vormistatakse seaduseelnõu osaks olevate lisadena, kui nende kehtestamiseks ei anta volitusnorme. Kui seaduse teksti arusaadavuse seisukohalt on see oluline, siis võib tabeleid kasutada ka seaduseelnõu tekstis.
(2) Seaduseelnõus, millel on lisa, märgitakse pärast allkirjamärget viide lisale koos lisa pealkirjaga. Seaduseelnõu lisa pealkirjastatakse. Lisa paremas ülanurgas on märge, mis sisaldab seaduse pealkirja nimetavas käändes, selle all märget „Lisa” ja lisa numbrit, kui on rohkem kui üks lisa.
§ 32. Seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Seaduse muutmiseks võib selle sätte sõnastust muuta tervikuna või osaliselt, teksti täiendada uute sätetega või tunnistada seniseid sätteid kehtetuks.
(2) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise võib kavandada:
1) samade õigussuhetega seotud ala reguleeriva uue seaduse eelnõu rakendussättega või
2) seaduse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks eraldi algatatava seaduseelnõuga.
(3) Seaduseelnõusse ei kavandata erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega.
(4) Seaduseelnõus ei esitata sätteid, mis muudaks juba jõustunud muutmise või kehtetuks tunnistamise seadust või mis tunnistaks sellise seaduse kehtetuks.
(5) Muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid sisaldava seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine on võimalik juhul, kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks veel jõustumata sätteid.
(6) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta kehtivad seaduseelnõule esitatavad põhinõuded käesolevas jaos sätestatud erisustega.
§ 33. Seaduseelnõust tulenev seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Seaduseelnõust tulenev teise seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine kavandatakse sama seaduseelnõu rakendussätetes pärast üleminekusätteid. Muudetavad või kehtetuks tunnistatavad seadused paigutatakse seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras.
§ 34. Seaduse muutmise sõnastamise põhireeglid
(1) Seaduse muutmise sättes esitatakse kogu muudetava paragrahvi, lõike või punkti uus sõnastus .
(2) Kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise.
(3) Sõna või tekstiosa asendamise korral seaduse kogu teksti ulatuses esitatakse see muudatus eelnõu esimese muudatussättena. Kui asendatav sõna või tekstiosa on sätetes eri käänetes, siis selle asendamiseks esitatakse asendatav ja asendaja nimetavas käändes ning lisatakse muutmisvormeli lõppu sõnad „vastavas käändes”.
(4) Kui üks ja sama muudatus kavandatakse mitmes paragrahvis, lõikes või punktis, siis loetletakse kõik muudetavad paragrahvid, lõiked ja punktid ning märgitakse, milline sõna või tekstiosa asendatakse teise sõna või tekstiosaga. Kui asendatav on sätetes eri käänetes, siis esitatakse asendatav ja asendaja nimetavas käändes ning lisatakse muutmisvormeli lõppu sõnad „vastavas käändes”. Nimetatud muudatus paigutatakse eelnõu sätete seas esimese muudetava paragrahvi numbri järgi.
(5) Seaduse muutmise sättes võib anda ka muudetava seaduse muu struktuuriüksuse, näiteks osa, peatüki, jao, jaotise või alljaotise muudetud sõnastuse.
(6) Seaduse lisaks oleva tabeli, vormi, näidise, kaardi, kavandi , skeemi või muu dokumendi mitme lahtri, veeru või muu elemendi muutmiseks esitatakse lisa muudetava seaduse lisana terviklikul kujul või põhjendatud erandina üksiku lahtri, veeru või muu lisa elemendi muutmisel selle muudatusena. Lisa üksikute elementide muutmisel võib lisaks muutmisvormelitele kavandada ka muudetava lisa kehtestamise terviklikul kujul.
(7) Seaduse muutmisel kontrollitakse ja vajaduse korral ajakohastatakse:
1) seaduses olevad viited ning normitehnilised märkused;
2) eelnõus esitatud avaldamismärked.
(8) Seaduse muutmisel kontrollitakse muudatuste sobivust Riigi Teatajas avaldatud tervikteksti ja selle tulevikus jõustuvatesse redaktsioonidesse.
§ 35. Seaduse muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduseelnõu pealkiri
(2) Kui seaduste muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduseelnõus kavandatakse rohkem kui kolme seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine, nimetakse eelnõu pealkirjas selle muudetava seaduse pealkiri, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist ja millega seondub teiste seaduste muutmine või kehtetuks tunnistamine. Käesolevas lõikes nimetatud juhul peab pealkirjast nähtuma, et kavandatud on muutmise seadus ja et muudetakse rohkem kui ühte seadust.
(4) Kui seaduses tehtav muudatus seisneb üksnes seaduse täiendamises, pealkirjastatakse eelnõu seaduse täiendamise seadusena.
§ 36. Seaduse muutmise seaduse eelnõu ülesehitus
(1) Seaduse muutmise seaduse eelnõus esitatakse kõik muutmissätted muudetava seaduse sätete paiknemise järjestuses , kusjuures ühe muudetava seaduse muudatused koondatakse eelnõu ühte paragrahvi, mis jaguneb punktideks.
(2) Kui eesmärk eeldab seaduse muutmise seaduse eelnõus mitme seaduse muutmist , siis paigutatakse esikohale seadus, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist, ning selle seaduse muutmisest tulenevad teiste seaduste muudatused reastatakse muudetavate seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras.
§ 37. Muudetava seaduse struktuuriosade numeratsiooni säilitamine
(1) Seaduse täiendamisel paragrahvide või muude struktuuriosadega ei muudeta kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni. Kehtivate samaliigiliste struktuuriosade vahele uue struktuuriosa lisamisel antakse sellele eelneva struktuuriosa number araabianumbrilise ülaindeksiga. Uue paragrahvi või muu struktuuriosa lisamisel ei anta sellele samas seaduses varem kehtetuks tunnistatud struktuuriosa numbrit.
(2) Olemasolevale sättele teise numbri andmine on lubatud juhul, kui sätete loetelu ei saa uue, ülaindeksiga sättega täiendada, ilma et muutuks sätete loogiline järjestus.
(3) Uue esimese paragrahvi, lõike või punkti paigutamist seaduse esimese paragrahvi, paragrahvi esimese lõike või paragrahvi või lõike esimese punkti ette välditakse.
(4) Seaduse peatükile või muule struktuuriosale uue sõnastuse andmisel tuleb võimaluse korral õigusloome ökonoomia eesmärgil säilitada struktuuriosasiseselt sätete endine numeratsioon, et vältida lisamuudatusi, mis on tingitud sise- või välisviidete või rakendusaktide muutmise vajadusest.
§ 38. Seaduse muutmist sätestava eelnõu rakendussätted ja normitehnilise märkuse muutmine
(1) Eelnõus kavandatud muudatuste rakendamist käsitlevad sätted, välja arvatud teise seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise säte ja eelnõu jõustumissäte, kavandatakse samas eelnõus muudetava seaduse või rakendusseaduse olemasolu korral selle lisarakendussätetena.
(2) Seaduse muutmisel Euroopa Liidu õigusakti muutmise tõttu tuleb eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades sellele Euroopa Liidu õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.
§ 55. Määruse eelnõu elemendid
Määruse eelnõu elemendid on:
1) märge „EELNÕU” ja eelnõu versiooni kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas;
2) määruse andja;
3) akti nimetus;
4) määruse pealkiri;
5) määruse tekst;
6) allkirjastajate nimed ning ametinimetused.
§ 56. Määruse eelnõu pealkiri
Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.
§ 57. Määruse eelnõu teksti ülesehitus
Määruse eelnõu tekst koosneb preambulist ja paragrahvidest.
§ 58. Määruse eelnõu preambul
(1) Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks.
(2) Kui ministri määrus antakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel, osundatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses andma seaduse rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega.
(3) Kui määrus antakse Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva volitusnormi alusel, osundatakse määruse eelnõu preambulis lisaks Euroopa Liidu õigusakti vastavale sättele ka seaduse sättele, mis volitab Vabariigi Valitsust või ministrit andma Euroopa Liidu õigusakti rakendamiseks vajalikud õigusnormid.
§ 59. Õigusakti sätte taasesitamine
(1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele.
(2) Määruse eelnõu terviklikkust arvestades võib selle tekstis lisaks viitamisele taasesitada seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sätte.
(3) Määruse eelnõus ei taasesitata Eesti Vabariigi põhiseaduse sätteid.
§ 60. Viitamine
(1) Määrusele viitamisel nimetatakse viites määruse andja, määruse andmise kuupäev, akti liik, number ja jutumärkides pealkiri ning vajaduse korral säte.
(2) Määruse eelnõus ei viidata Eesti Vabariigi põhiseadusele.
§ 61. Määruse muutmine
Määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral nimetatakse muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse andja, määruse andmise kuupäev, akti liik, number ja jutumärkides pealkiri ning sulgudes avaldamismärge §-s 30 ettenähtud vormis ja korras.
§ 62. Määruse jõustumisnorm
(1) Jõustumisnormiga sätestatakse määruse või selle sätte jõustumine haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes 2 ettenähtud kolmepäevasest tähtajast hilisemal tähtpäeval, kui seadus ei näe ette varasemat jõustumisaega. Jõustumisnormis jõustumisaja sätestamisel arvestatakse § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja määruse avaldamiseks Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 6 ettenähtud seitsmetööpäevast tähtaega .
(2) Kui määrus antakse volitusnormi alusel, mis sisaldub Vabariigi Presidendi väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, kavandatakse määruse jõustumise sättesse seaduse jõustumise tähtpäev.
(3) Kui määrust on volitava seaduse jõustumisega ühel ajal võimatu jõustada, võib määruse jõustumise päevaks põhjendatud juhul määrata hilisema tähtpäeva.
(4) Kui määrus või selle sätted on ajutise kehtivusega, siis tuleb määruse jõustumisnormis märkida määruse või selle sätete kehtivuse lõpp, kui see ei selgu määruse pealkirjast või sisust. ( RT I, 29.12.2011, 228)

Lisa 2

........ VALLAVOLIKOGU EELNÕU
MÄÄRUS
........s .märts 2014 nr.
........ valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise
ning maksmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 5 ja „Sotsiaalhoolekande seaduse“ § 8 punkti 2, § 23 punkti 1 ja § 42 punkti 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1)Määrusega sätestatakse ........ valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord.
(2)Sotsiaaltoetusi makstakse ning tehakse eraldisi sotsiaalteenuste osutamiseks rahaliste vahendite piisavuse korral.
(3) Sotsiaaltoetuste määrad kehtestab ........ Vallavalitsus oma määrusega.
§ 2. Mõisted
(1) Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.
(2)Sotsiaalteenus (edaspidi teenus) on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
(3)Toetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
(4) Vähekindlustatud isik või pere on antud korra mõistes pere, kelle sissetulek ühes kuus ühe pereliikme kohta on väiksem kui kahekordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir.
§ 3. Toetuse saajad
(1)Toetusi ja teenuseid on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud ........ vald.
(2)Toetusi ja teenuseid võib taotleda toetust või teenust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja , hooldaja või muu isik (õpetaja, perearst , sotsiaaltöötaja vms.)
§ 4 Sotsiaaltoetuse andmisest keeldumine
(1) Sotsiaaltoetuse andmisest võib keelduda, kui:
1) taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid;
2) taotleja on kasutanud eelnevalt määratud sotsiaaltoetusi mittesihipäraselt;
3) taotlus on ebapiisavalt põhjendatud:
4) taotluse esitamisel ja vormistamisel on esitaja teinud olulisi vigu, mis takistavad taotluse sisust arusaamist.
2. peatükk
TOETUSTE TAOTLEMINE , MÄÄRAMINE JA MAKSMINE
§ 5. Toetuste liigitamine perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemisel vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele
(1)Toetused puuetega isikutele (invatransport, raviteenused, ravimid, invavahendid, küttetoetus, hapniku tootmiseks vajaliku elektri kompenseerimine ).
(2) toetused eakatele isikutele (raviteenused, ravimid, invavahendid, küttetoetus).
(3) toetused peredele ja lastele (koolitoetus, invavahendid s.h. prillid , kooli- ja lasteaia toidutoetus, lastelaagrite tuusikud, õppeekskursioonid, laste huvialategevusega seotud kulutused ja erakorralised väljaminekud).
(4) ühekordne toetus (raske majanduslik olukord, kriisiabi.)
§ 6. Perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemine vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele
(1) Toetuse suurus sõltub ........ valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja konkreetsest vajadusest (tervislik seisund, vanus, toimetuleku oskus jms.). Sissetulekute hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused.
(2) Õnnetusjuhtumite ja kriisiabina on õigus määrata ühekordset toetust ka suurema sissetulekuga inimestele.
(3) ........ vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt perekonna sissetulekuid tõendavaid dokumente või muid andmeid või dokumente.
(4) ........ valla eelarves toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist kontrollib ja peab selle üle arvestust sotsiaaltöötaja.
(5)Toetuse maksmise või esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsustab sotsiaalkomisjon arvestades esitatud tõendeid ja taotleja majanduslikku olukorda. Sotsiaalkomisjon vormistab oma otsuse protokollina.
(6) Sotsiaaltöötajal või sotsiaalkomisjonil on õigus teha ettepanek vallavalitsusele erandkorras määrata toetust ka määruses ettenägemata juhtudel või kinnitatud piirmäärasid ületavas summas.
(7) Määratud toetus või teenusega seotud kulud kantakse taotleja pangakontole, makstakse välja sularahas või kantakse teenuse osutaja pangakontole.
(8) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast kirjalikult.
(9) Sotsiaaltoetuste piirmäärad kehtestab ........ Vallavolikogu.
§ 7. Valla eelarvest makstavad perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste määramine ja maksmine
(1) sünnitoetus
1) sünnitoetust võib taotleda üks lapsevanematest peale lapse sünni registreerimist, tingimusel et lapse elukohaks määratletakse ........ vald ja vähemalt ühe vanema elukoht enne lapse sündi on rahvastikuregistri andmetel ........ vald;
2) sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras;
3) alates 1.01.2015 sündinud lapsele makstakse sünnitoetus välja kolmes osas: esimene kord peale lapse sünni registreerimist, teine kord lapse aastaseks saamisel ja kolmas kord peale kahe aastaseks saamisel, vanema poolt avaldusel näidatud viisil (lisa nr. 1);
4) kui sotsiaaltöötajatel on andmeid selle kohta, et toetuse taotleja võib toetust kasutada ebaotstarbekalt, võib vallavalitsuse korralduse alusel rahalise toetuse asemel anda toetus ka imikule vajalike asjadena;
(2) 1.klassi astuja toetus
1) esimest korda koolimineva lapse toetust on õigus saada lapsevanemal , kui tema enda ja koolimineva lapse elukoht koolimineku aasta 20.augusti seisuga on rahvastikuregistri andmetel ........ vald;
2) toetuse taotlejate avaldusi võetakse vastu 20.augustist kuni 20.septembrini ja makstakse välja hiljemalt 01.oktoober avaldusel näidatud viisil (lisa nr. 1);
3) väljaspool ........ valda koolide esimesse klassi astuja puhul tuleb taotlejal esitada kooli teatis lapse arvamise kohta esimese klassi õpilaste nimekirja;
(3) jõulupakid eelkooliealistele lastele
1) jõulupakki on õigus saada eelkooliealistel lastel, kelle elukoht 01. detsembri seisuga on rahvastikuregistri andmetel ........ vald;
2) jõulupakkide arvestust saajate kohta ja jagamist korraldavad sotsiaaltöötajad;
(4) kinnipidamiskohast vabanemise toetus;
1) kinnipidamiskohast vabanenu toetust määratakse isiku vabanemisel kinnipidamiskohast, kelle viimaseks elukohaks enne kinnipidamisasutusse sattumist rahvastikuregistri andmetel oli ........ vald;
2) kinnipidamiskohast vabanenu toetuse saamiseks esitab vabanenu ........ Vallavalitsusele tõendi vabanemise kohta ja avalduse (lisa nr.1);
(5) Tšernobõli katastroofis osalenu toetus
1)Tšernobõli katastroofis osalenu toetust makstakse Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenud isikule, kelle alaliseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald;
2) Tšernobõli katastroofis osalenu toetuse saamiseks esitab isik ........ Vallavalitsusele tõendi katastroofis osalemise kohta ja avalduse (lisa nr.1);
3) Tšernobõli katastroofis osalenu toetus makstakse kord aastas, hiljemalt jooksva aasta 30.juuniks;
(6) matusetoetus
1) matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli ........ vald;
2) matusetoetuse saamiseks esitab matusekulude kandja ........ Vallavalitsusele surma tõendi ja avalduse (lisa nr. 1);
(7) Küttetoetus
1) küttetoetust on õigus saada üksi elaval, lasteta töövõimetus - või vanaduspensionäril, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald;
2) küttetoetuse saamiseks esitab taotleja ........ Vallavalitsusele avalduse (lisa nr. 1);
(8) vältimatu abi
1) vältimatut sotsiaaltoetust määratakse valla territooriumil hätta sattunud isikule;
2) vältimatu sotsiaaltoetus määratakse ja makstakse kohe, kui ohus on inimese elu ja tervis või kui hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi;
3) vältimatu sotsiaalabi toetuse määrab sotsiaaltöötaja.
3. peatükk
........ VALLA EELARVEST TÄIELIKULT VÕI OSALISELT KAETAVATE SOTSIAALTEENUSTE LIIGID JA OSUTAMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 8. Sotsiaalteenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse taotleja esitab ........ Vallavalitsusele kirjaliku avalduse (lisa nr. 1), milles põhjendab teenuse saamise vajadust.
(2) Teenust võib isikule või perekonnale taotleda ka mõni teine kliendi poolt volitatud isik, kui klient ei ole tervislikul põhjusel ise võimeline avaldust esitama.
(3) Teenuse võimaldamise otsustab ........ vallavalitsus korraldusega ja klienti teavitatakse otsusest kirjalikult või muul kokkulepitud moel.
(4) Sotsiaaltöötajal on vajadusel õigus nõuda taotlejalt perekonna sissetulekut tõendavaid dokumente või muid täiendavaid andmeid.
§ 9. Vallas osutatavad tasuta või soodustusega sotsiaalteenused
(1) Hooldekoduteenus on osaliselt valla poolt finantseeritav teenus mis on suunatud valla elanikule, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abi osutamisega . Hooldekodusse suunamise otsustab ........ Vallavalitsus korraldusega.
(2) Sotsiaal eluruumi eluasemeteenus on mõeldud isikutele ja perele, kelle registreeritud elukoht rahvastikuregistris on ........ vald ning kellel puudub elukoht ja Perekonnaseaduse § 96 mõistes ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised neile eluaset pakkuma kuna ülalpidajate kasutuses olevat eluaset on kas ruumipuudusel või muu omandiõiguse puudusel kliendil võimatu kasutada. Eluasemeteenust võimaldatakse sotsiaalkorteris isikutele ja perele, kelle puhul on esindatud järgmised tingimused:
1) kliendi või perekonna omandis ei ole kinnis - ega olulise väärtusega vallasvara ;
2) eelnevast elupaigast väljakolimine on fikseeritud järgmistel alustel - üürilepingu lõppemine (tagastatud eluruumide üürnikud), eluaseme hävimine või muudel seadustes ettenähtud juhtudel.
(3) isikule osutatakse isikliku abistaja või tugiisiku teenust;
(4) hoiustamisteenus vastavalt kehtivale korrale;
§10. Avalduste menetlemine ja toetuste määramine.
(1) Avalduse toetuse saamiseks registreerib esitaja valla kantseleis.
(2) Registreeritud avaldused vaatab läbi ........ Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
(3) Sotsiaalkomisjon esitab omapoolsed ettepanekud toetuste määramiseks või määramata jätmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 11. Määruse rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks ........ Vallavolikogu määrus nr 12 20.03.2009 „........ valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord“
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist Riigi Teatajas.
Vallavolikogu esimees
Lisa 1
........ VALLAVALITSUS
AVALDUS
“……..“……………………. 201… .a.
Avaldaja nimi: ……………………………………………………………..
Isikukood : ……..…..…………………………….................................
(Sünniaeg)
Elukoht: ……………………………………………………………
Telefoninumber: …………………………………………………………….
Arveldusarve nr/sularahas: ………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………………………….
Soovin, et minu avalduse vaatab läbi ja teeb otsuse vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
……………………………………………..
(avaldaja allkiri )
........ VALLAVOLIKOGU
EELNÕU
MÄÄRUS
„Valla eelarvest sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste määramise ning maksmise tingimused ja kord“ eelnõu.
........s 28.03. märts 2014
Seletuskiri
1.Sissejuhatus ja eesmärk
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikele 1 kuulub volikogu ainupädevusse vallaeelarvest toetuste andmise korra kehtestamine.
Käesoleva määruse eelnõuga sätestatakse ........ valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord.
Hetkel kehtiv määrus on vastu võetud 20.märtsil 2009 aastal.
........ Vallavolikogu määrust 20.3.2009. nr.13„ Lapsehoiu teenuse rahastamise ja lapsehoiu teenuse osutamise tingimused ja kord” ja määrust 26.4.2005. nr.12„Puudega isikule hooldaja ja hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimuste ja korra kehtestamine” käesolev eelnõu ei reguleeri. Nende määruste muutmine tõuseb päevakorda peale uue Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist.
Määrus on jagatud nelja peatükki ja sisaldab 00 paragrahvi. Esimeses peatükis on üldsätted . Teises peatükis on määratletud toetuste taotlemine, määramise ja maksmise kord. Kolmas peatükk käsitleb valla eelarvest kaetavate sotsiaalteenuste liikide ja osutamise tingimusi ja korda. Neljas peatükk käsitleb määruse rakendussätteid.
Määrus korrastab ja kaasajastab ........ valla sotsiaalvaldkonna käsitlemise võimalused ja viisid. Määrus on otseseks töövahendiks valla sotsiaaltöötajatele ja informatiivne vahend oma õiguste kaitsmiseks vallakodanikele.
Käesoleva määruse vastuvõtmiseks on vaja ........ valla Volikogu enamuse otsust .
Määruse eelnõu koostas sotsiaaltöö vanemspetsialist Eve Tepaskent ja sotsiaaltöö-lastekaitsespetsialist Krista Joost
2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga sätestatakse ........ valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord.
Määruses §-s 6 viidatud toetuste (§ 6 lg 1 Sünnitoetus, § 6 lg 2 1.klassi astuja toetus, § 6 lg 3. Jõulupakid eelkooliealistele lastele, § 6 lg 4 Kinnipidamiskohast vabanenu toetus, § 6 lg 5. Tśernobõli katastroofis osalenu toetus, § 6 lg 6 Matusetoetus, § 6 lg 7 Küttetoetus, § 6 lg 8 Vältimatu abi toetus ) määrad kehtestab vallavalitsus.
Kehtivas sotsiaaltoetuste korras ja eelnõus on erisused järgmised:

Määruse on liigendatud eraldi peatükkideks, erinevalt praegusest määrusest, lihtsama ülevaate saamiseks.

Võrreldes praegu kehtiva määrusega on selle määruse eelnõu esimeses osas täpsemalt määratletud määruse reguleerimisala.

Uuena on lisatud § 2 Mõisted ja § 3 Toetuste saajad ja § 4 Sotsiaaltoetuse andmisest keeldumine. Nende paragrahvide lisamisel on eeskujuks võetud kehtiv seadusandlus.

Uue mõistena on lisandunud toetuste liigitamine. Esitatud eelnõu kohaselt on toetuse liigid jagatud järgmiselt:
• perekonna ja/või isiku sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele;
• perekonna ja/või isiku sissetulekust mittesõltuvad toetused.
Eelmises määruses puudus selline jagunemine ja toetuseid määrati sissetulekust sõltumatuna, lähtuvalt vajadusest. Seoses elanikkonna vananemisega, puuetega inimeste osakaalu suurenemisega ja ülalpeetavate suhtarvu suurenemisega elanikkonna seas on kasvanud surve valla eelarvele, mis tingis sellise muudatuse vajalikkuse.

Teine peatükk tervikuna on muudatusena lisatud.

Peatükk käsitleb § 5-s perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste liike vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele. Eelmises määruses käsitles seda osa § 14.

Järgmine § 6 käsitleb sissetulekust sõltuvate toetuste osa läbi määramise ja maksmise korra kinnitamise . Kogu paragrahvi sisu on mõistena uus ja see on lisatud seoses toetuste sidumisega pere ja/või isiku sissetulekutega.

§7(eelmises määruses - § 3 lõige 1-7) käsitleb perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste määramist ja maksmist. Selles lõigus on kõige rohkem muudatusi ja neid kirjeldatakse allpool tekkimise järjekorras:

§ 3 lg1 vanas määruses käsitleb sünnitoetust. Esimeses punktis on muudetud keelelist väljendust, sisuliselt midagi muudetud ei ole. Punkt 2 vanas määruses määratles sünnitoetuse piirmäära kinnitamise õigust ........ Vallavalitsusel. Uues määruses on seda kinnitatud § 6-s lg 9 ja eraldi seda iga toetuse lõppu ei lisatud. Eelnõus on uuendusena toetuse määra sidumine lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määraga. Käesolevas määruse eelnõus on uuena lisatud lõige 2 järgmises sõnastuses: sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras; ja lõige 3 :alates 1.01.2015 sündinud lapsele makstakse sünnitoetus välja kolmes osas: esimene kord peale lapse sünni registreerimist, teine kord lapse aastaseks saamisel ja kolmas kord peale kahe aastaseks saamisel, vanema poolt avaldusel näidatud viisil (lisa nr. 1);Selle muudatusega soovitakse suurendada vallas sündivust ja toetada valla konkurentsivõimet.

Lisandunud on ka punkt neli sõnastusega:“ kui sotsiaaltöötajatel on andmeid selle kohta, et toetuse taotleja võib toetust kasutada ebaotstarbekalt, võib vallavalitsuse korralduse alusel rahalise toetuse asemel anda toetus ka imikule vajalike asjadena“. Punkti lisamise vajadus tuleneb sotsiaaltöö praktikast.

Vanas määruses § 3 lg 2 esinev koolitoetus on asendunud uues redaktsioonis mõistega 1 klassi astuja toetus. Nimetust muudeti selguse huvides, sest ka vana määruse mõistes oli osaliselt tegemist ühekordselt makstava toetusega kooliminemise puhul. Ära on jäetud gümnaasiumi lõpetaja toetus, kuna valla territooriumil ei ole enam gümnaasiumit. Uus määrus määratleb punkt 1-s esimest korda koolimineva lapse toetuse saamise õigust lapsevanemal juhul, kui tema enda ja koolimineva lapse elukoht koolimineku aasta 20.augusti seisuga on rahvastikuregistri andmetel ........ vald. Nõue on sisseviidud seoses vajadusega saada kinnitust lapse kooli nimekirja arvamisest õppenõukogu poolt.

Punkt 2 on lisatud määratlemaks täpselt toetuse käitlemise ja maksmise tähtaegu.

Punkt 3 on lisatud, kuna teiste valdade koolide andmeid pole sotsiaaltöötajatele kättesaadavad.

§ 3 lg 3 eelmises määruses oli toetuse nimeks „Jõulutoetus“. Uues redaktsioonis nimetatakse seda toetust „Jõulupakid eelkooliealistele lastele“. Nimetuse muutmine §7 lg 3 tehti selguse huvides. Muudatusena on punktis üks sisse viidud tähtaeg 01.detsember elukoha registreerimiseks. Selline määratlus annab aega toetuse arvestamiseks. Punkt kaks samas paragrahvis paneb arvestuse pidamise ja jagamise kohustuse valla sotsiaaltöötajatele. Viimane punkt on eemaldatud , kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3.

§ 3 lg 4 käsitles vanas määruses kinnipidamiskohast vabanenu toetust. Uues määruses käsitleb seda § 7 lg 4. Täpsemalt on määratud toetuse saamiseks vajalikud alusdokumendid. Uus dokumendinõue tuleneb justiitsministri määrusest „Kinnipeetava vanglast vabastamise korrast“ § 11-st. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3.

§ 3 lg 5-s muudetakse vana määruse sõnastust punktis 2 järgmiselt: „Tšernobõli katastroofis osalenu toetuse saamiseks esitab isik tõendi katastroofis osalemise kohta ja avalduse (lisa nr.1).“ Toetuse esialgsel maksmisel esitati tõendid, mis on tänaseks päevaks kehtivuse kaotanud ja tuleb uuesti esitada. Uuena on lisatud punkt 3, mis sätestab toetuse maksmise kuupäeva. Muudatus on tehtud vallakodanike parema informeerimise huvides. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3.

§ 3 lg 6-s muudetakse selguse huvides mõlema punkti sõnastust. Esimene muudatus on järgmine: “matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli ........ vald;“ . Muudatus viidi sisse siseriiklike dokumentide nimetuste muutumise tõttu. Teine muudatus on järgmine: „matusetoetuse saamiseks esitab matusekulude kandja ........ Vallavalitsusele surma tõend ja avalduse (lisa nr. 1). „ Sisuliselt muutus võrreldes eelmise määrusega matuse korraldaja matusekulude kandjaks , mis määratleb täpsemalt toetuse saaja. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3.

Vanas määruses on § 3 lg 7 käsitletud küttetoetust kui ahiküttega korteris üksi elaval, lasteta töövõimetus- või vanaduspensionäril, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald. See tekitas vallakodanike ebavõrdse kohtlemise ja uus määrus sätestab selle punkti järgmiselt:“ küttetoetust on õigus saada üksi elaval, lasteta töövõimetus- või vanaduspensionäril, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald“. Teine muudatus sätestab eelduseks avaldaja tahteavalduse. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3.

Vanas määruses olevad § 3 lg 8 ,9 ja 10 on uuest redaktsioonist eemaldatud seoses toetuste liigitamisega sissetulekutest sõltuvaks ja mittesõltuvaks. Sissetulekutest sõltuvad toetused ei ole regulaarse iseloomuga , neid makstakse erakorralise vajaduse ja sotsiaalkomisjoni heakskiitva otsuse puhul. Selline korraldus tagab valla sotsiaalrahade sihipärasema kasutamise.

Viimane muudatus puudutab § 3 lg 11, mis kustutakse seoses üldklausliga § 1 lg 3.

Paragrahvid 12 kuni 14 eemaldatakse uues määruses kuna need on riiklikud toetused ja nende sätestamine ei ole valla volikogu pädevuses. §15 eemaldatakse ja uues määruses käsitletakse seda uues sõnastuse peatükis kolm §9.Uus sõnastus: “hooldekoduteenus on osaliselt valla poolt finantseeritav teenus mis on suunatud kliendile, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abi osutamisega. Hooldekodusse suunamise otsustab ........ Vallavalitsus korraldusega

Uuendus § 9 punkt 2 sätestab : Sotsiaal eluruumi eluasemeteenus on mõeldud isikutele ja perele, kelle registreeritud elukoht rahvastikuregistris on ........ vald ning kellel puudub elukoht ja Perekonnaseaduse § 96 mõistes ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised neile eluaset pakkuma kuna ülalpidajate kasutuses olevat eluaset on kas ruumipuudusel või muu omandiõiguse puudusel isikul või perel võimatu kasutada. Eluasemeteenust võimaldatakse sotsiaalkorteris isikutele ja perele, kelle puhul on esindatud järgmised tingimused:
1) kliendi või perekonna omandis ei ole kinnis- ega olulise väärtusega vallasvara;
2) eelnevast elupaigast väljakolimine on fikseeritud järgmistel alustel - üürilepingu lõppemine (tagastatud eluruumide üürnikud), eluaseme hävimine või muudel seadustes ettenähtud juhtudel.
(3)isikule osutatakse isikliku abistaja või tugiisiku teenust;

Vana määruse § 5 sisu on ülekantud uude määrusesse §8-s. Eemaldatud on andmete esitamise nõuded, sest samad nõuded on avalduse blanketil, mis kinnitatakse sama määruse vastuvõtmisega (vt. lisa 1)

Lisatud on uues redaktsioonis §10 , mis käsitleb avalduste menetlemist ja toetuste määramist. Muutusena on pandud esitaja kohustuseks registreerida avaldus valla kantseleis. Muudatusena on määruses käsitletud sotsiaalkomisjoni tegevust, kes esitab omapoolsed ettepanekud toetuste määramiseks või määramata jätmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks. See muudatus kindlustab vallakodanikule kiirema ja erapooletuma kohtlemise.
3.Määruse mõju analüüs
Määrus mõjub ........ valla sotsiaaltöö korraldusele positiivselt ja korrastavalt. Sotsiaaleelarves ettenähtud vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja valla sotsiaalset toimetulekut toetavalt.
Määruses uue mõistena on lisandunud toetuste liigitamine teeb valla kulutused sotsiaalvaldkonnale sihtotstarbekamaks. Muudatus peaks vältima olukorda kus valla toetust osutatakse perele ja/või isikule, kes seda tegelikult ei vaja või ei kasuta otstarbe kohaselt. Esitatud eelnõu järgi on toetuse liigid jagatud perekonna ja/või isiku sissetulekust sõltuvad või mittesõltuvad sotsiaaltoetused. Eelmises määruses puudus selline jagunemine ja toetuseid määrati sissetulekust sõltumatuna, lähtuvalt vajadusest. Seoses elanikkonna vananemisega, puuetega inimeste osakaalu suurenemisega ja ülalpeetavate suhtarvu suurenemisega elanikkonna seas on kasvanud surve valla eelarvele, mis tingis sellise muudatuse vajalikkuse.
Määruses on käsitletud sotsiaalkomisjoni tegevust, kes esitab omapoolsed ettepanekud toetuste määramiseks või määramata jätmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks. Selline muudatus kindlustab vallakodanikule kiirema ja erapooletuma kohtlemise.
Määruse kehtestamisega soovitakse tõsta ........ valla konkurentsivõimet seoses toetusega võrreldes naabervaldadega. Ülevaate teiste valdade toetustest on lisatud tabeli vormis.
-----
-----
------------
-------------
------------
........
sünnitoetus
200
128
195
130
319,56
127,82
1.a.
65
30
191,73
---------
2.a.
65
65
---------
matusetoetus
100
65
65
100
63,91
63,91
1.klassi astuja
65
32
32
30
63,91
kooli lõpetamine
32/48/48/64
30
63,91
medaliga lõpetajad
84/96
--------
Küttetoetus üksikutele vanuritele
100
64
60
127,82
63,91
prillid, invavahendid
32
32
60
31,96
63,91
Määruse seletuskirja koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kehtestatud nõuetest.
Seletuskirja on koostanud ………………………………………..
35