Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Mis on normitehnika mõiste?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Mida tähendab õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Mis on üldakt mis üksikakt?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Millised on õigustloova akti muutmise viisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Millistes valdkondades seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Mida tähendab õigustloova akti sõnastuse trafaretsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

Q: Mis on seaduseelnõu seletuskirja ülesanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguspoliitika ja normitehnika

moosel, kristiina

Õiguspoliitika ja normitehnika (1)

Keskkool - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on normitehnika mõiste?
Mida tähendab õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip?
Mis on üldakt mis üksikakt?
Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus?
Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded?
Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded?
Millised on õigustloova akti muutmise viisid?
Millistes valdkondades seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta?
Mida tähendab õigustloova akti sõnastuse trafaretsus?
Mis on seaduseelnõu seletuskirja ülesanne?
Mis on õiguspoliitika mõiste?
Kui palju ja kui vähe on vaja seda valdkonda õiguslikult reguleerida?

Õiguspoliitika ja normitehnika
Eksamiküsimused

Mis on normitehnika (mõiste)?
kui õppeaine on õpetus õigustloova akti (õiguse üldakti) eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatus meetoditest ja võtetest.

Mida tähendab õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip?
Peab olema tagatud adekvaatne vahekord õiguslike ettekirjutuste, neist arusaadavuse ja regulatsiooni täpsuse vahel.

Palun kirjelda lühidalt õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise II etappi – eelnõu esialgse variandi väljatöötamine.
Eelnõu esialgse variandi väljatöötamine. Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja esineb ettekandega juhul, kui ta seda soovib või kui juhtivkomisjon nii otsustab. Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekute hääletamine viiakse läbi pärast läbirääkimiste lõpetamist. Istungi juhataja paneb hääletamisele ainult need muudatusettepanekud, mille hääletamist nõuab ettepaneku esitaja, Riigikogu komisjon või fraktsioon . Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält. Kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek. Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Vastav fraktsiooni ettepanek pannakse hääletamisele. Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid käesoleva seaduse §-s 99 ettenähtud tähtajal, tingimustel ja korras. Eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta , loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele.

Mis on üldakt, mis üksikakt? Palun tuua näiteid.
Üldakt – õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid.
Üksikakt – õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad.

Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus?

Vabariigi Valitsus
Riigikogu liige
Riigikogu fraktsioon
Riigikogu komisjon

Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded?

Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded?
Seadusele või selle sättele võib tagasiulatuva jõu anda üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise. Kui eelnõuga kavandatakse kõrvaldada teo karistatavus või kergendada karistust, sätestatakse jõustumisnormis seaduse tagasiulatuv kohaldamine. Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on keelatud, kui need tooksid kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise, õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje.

Millised on õigustloova akti muutmise viisid?

Õigusakti täiendamine uue sättega
Õigusakti või selle osa kehtetuks tunnistamisega
Õigusakti sätte muutmine kitsamas mõttes
Muudetakse, jäetakse välja, tunnistatakse kehtetuks, täiendatakse, sõnastatakse, asendatakse.

Millistes valdkondades seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta?
Volitusnorme ei anta:

Põhiõiguste ja –vabaduste kitsendamise tingimustes ja juhtudel

Riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse saamise, rahvahääletuse korraldamise juhtudel

VP, RK ja KOV volikogu valimiste korda reguleerivaid sätteid

Riiklike maksude, aktsiiside, lõivude, koormiste, trahvide, viiviste määrade määramise juhul

Karistusi, kohtulikku vastutust, kohtukorraldust reguleerivate sätete juhul

Riigikaitse ja välisuhtlemise aluste puhul

Riiklike kohustuse panemisega KOVle

Muid riigielu olulisi küsimusi reguleerivate sätete puhul
Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja koormisi ega otsustama muid riigielu küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega.

Mida tähendab õigustloova akti sõnastuse trafaretsus?
Trafaretsuspõhimõte tähendab, et õigustloovas aktis tuleb sama mõtet väljendada alati võimalikult samas sõnastuses. Sarnaseid suhteid reguleerivate normide sõnastamisel tuleb kasutada samasugust või sarnast lausestust ning samu väljendeid. Õigustloova akti tekstist peavad selle täitjad täpselt ning ühtemoodi aru saama. Mida trafaretsemalt on sätted sõnastatud, seda vähem vigu tekib nende kohaldamise.

Palun esitada Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu rekvisiidid ?

märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas
seaduse pealkiri
seaduse vastuvõtmise kuupäeva koht ja vastuvõtmise koht
allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus
märge eelnõu esitaja kohta «Algatanud Vabariigi Valitsus» ning eelnõu Riigikogule esitamise kuupäeva ja esituskirja numbri koht

Mis on seaduseelnõu seletuskirja ülesanne?
Seaduseelnõule lisatakse eelnõu algataja või tema esindaja poolt allakirjutatud seletuskiri, mille ülesanne on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Seletuskirjale märgitakse seaduseelnõu algatamise kuupäev.

Mis on õiguspoliitika (mõiste)?
Ühiskonnaelu kujundamine õigusakti kaudu, hõlmates riigi õiguspoliitika kavandamist ja elluviimist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide terviktekstide koostamist. Hea õiguspoliitika tähendab toimivaid ja põhiseaduspäraseid seadusi. Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondliku keskkonna (tegelikkuse) kujundamiseks.

Eelnõu esimene lugemine
Ettevalmistav töö.
Eelnõu võetakse esimeseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu algataja või esitaja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Esimene lugemine algab eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja ettekandega. Seejärel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid 10 tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg tehakse teatavaks eelnõu esimese lugemise lõpetamisel. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepanek esitatakse juhtivkomisjonile kirjalikult. Muudatusettepanekule kirjutab alla selle esitaja.

Eelnõu kolmas lugemine
Eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine
Juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Juhtivkomisjon võib koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks seletuskirja, milles antakse ülevaade eelnõuga pärast teise lugemise lõppemist tehtust. Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Viitenorm
Kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi realiseerijat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis leiduvate tühikute täitmiseks. Viitamise puhul viidatakse teise normi abstraktsele teokoosseisule või õiguslikule tagajärjele.

Nõuded viitamisele
Lubatud ainult otsene ja kaudne viitamine . Otsene viide teisele seadusele või selle sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Erandina võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkides ja kirjutada suure algustähega, kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav. Viide Euroopa Liidu õigusaktile peab sisaldama viidatava õigusakti andjat või andjaid, akti liiki ja numbrit. Otse viidates välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas paragrahvis . Üldjuhul loobutakse otsestest viidetest ka Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse direktiivile (selles lõikes lühendatult Euroopa Liidu direktiiv). Põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu akti koostoime avamise või muu seesuguse vajaduse korral. Erandina on lubatud otsesed viited ka Euroopa Liidu direktiividele, mis kuuluvad Eestis üks üheselt kohaldamisele ja mille sätete kordamine seaduseelnõus pole otstarbekas. Seaduseelnõus ei tehta otsest viidet madalama õigusjõuga õigusaktile ega veel jõustumata seadusele või selle sättele. Jõustumata seadusele või selle sättele võib viidata vaid juhul, kui vastav jõustumine nähakse ette kas juba enne viitava sätte jõustumist või kavandatakse viitava ja viidatava seaduse sätte jõustumine üheaegselt.

Otsene viide
Otsesed viited on viited kas sama seaduseelnõu või muu seaduse mõnele paragrahvile või muule struktuuriosale või muule konkreetsele seadusele või Euroopa Liidu konkreetsele õigusaktile või selle sättele või muule struktuuriosale.

Kaudne viide
Kaudsed viited on viited kas kohaldatavale õigusharule või -instituudile või õigusakti liigile, märkimata konkreetse õigusakti täpset nimetust. Kaudne on ka viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale, kui vastavat õigusakti otseselt ei nimetata.

Nõuded avaldamismärkele
Avaldamismärge on kohustuslik seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sättes, milles esitatakse muudetava või kehtetuks tunnistatava seaduse esimese algteksti ja viimase muudatuse avaldamismärge muutmist või kehtetuks tunnistamist sätestava seaduseelnõu lõpphääletuse päeva seisuga. Riigi Teataja seaduse kohaselt koosneb avaldamismärge ümarsulgudesse paigutatud Riigi Teataja osa lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist. Avaldamismärkel on ainult informatiivne, mitte õiguslik tähendus.

Normitehniline märkus
Vajaliku teabega tekst, mis pole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. Tähistatakse ülaindeksiga, esitatakse joonealuse selgitava tekstina. Esitatakse märkuses õigusakti andja(d), akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge.

Seaduseelnõu seletuskirja ülesehitus
1) sissejuhatus;
2) seaduse ülesanne;
3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
4) eelnõu terminoloogia;
5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;
6) seaduse mõju;
7) seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest oodatavad tulud;
8) volitusnormide ja rakendusaktide vajadus;
9) seaduse jõustumine;
10) ülevaade eelnõu koostamisele kaasatud asjaomaste institutsioonide arvamustest.

Seletuskirja osas "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs":
1) esitatakse seaduseelnõu ülesehitus ja selle põhjendus;
2) antakse ülevaade eelnõus käsitletavatest õigusinstituutidest tekstiosade kaupa;
3) selgitatakse, miks on eelnõu objektiks olevaid suhteid vaja reguleerida või miks
senine regulatsioon enam ei sobi;
4) analüüsitakse eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega, Euroopa Liidu
õigusega, välislepingutega, mis on Eesti suhtes jõustunud
5) nimetatakse eelnõu väljatöötamisel aluseks ja eeskujuks võetud allikad, tutvustades
eraldi valdkonna seni kehtivat regulatsiooni ja teiste riikide õigusakte, mida on eelnõu
ettevalmistamisel kasutatud, ning analüüsitakse eelnõu sarnasust nimetatud
õigusaktidega;
6) kui eelnõule on olnud eeskujuks teiste riikide seadused, kommenteeritakse nende
rakendamise kogemust.

Eelnõu Euroopa Liidu õigusele vastavuse tutvustamine
Seletuskirja osas "Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele" esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste, direktiivide ja muude õigusaktide ning nende tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu . Kui eelnõu ülesanne on lähendada Eesti seadusi Euroopa Liidu õigusele, analüüsitakse samas eelnõu vastavust sellele. Kui eelnõus on otseselt arvestatud Euroopa Liidu mõnda direktiivi või määrust, esitatakse seletuskirjas konkreetse direktiivi või määruse number ja avaldamismärge Euroopa Ühenduste Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas.
(2) Kui seaduseelnõule on Eestis või välisriigis tehtud Euroopa Liidu õigusele vastavuse väljaselgitamiseks ekspertiis, lisatakse seletuskirjale ekspertiisidokument ning eksperdi nimi, ametikoht, aadress ja/või muud kontaktandmed .
(3) Kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile õiguse selle õigusakti siseriiklikuks täpsustamiseks, põhjendatakse eelnõu seletuskirjas siseriiklikult kehtestatava regulatsiooni olemust ja vajalikkust.

Seaduse eeldatava mõju kajastamine
Seletuskirja osas "Seaduse mõju" selgitatakse seaduse vastuvõtmisest eeldatavasti
tulenevaid:
1) demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi;
2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
3) mõju majandusele, sealhulgas ettevõtlusele, tööhõivele ning inflatsioonile;
4) mõju elu- ja looduskeskkonnale;
41) mõju regionaalarengule;
5) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, sealhulgas avaliku sektori suurenemisele või selle vähenemisele ja täienduskoolituse vajadusele;
6) seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid muid otseseid või kaudseid tagajärgi.
(2) Kui mõju analüüsimisel kasutatakse statistilisi, sotsioloogilisi või muid uurimusi või andmeid, viidatakse kasutatud andmebaasidele ja dokumentidele (või lisatakse nende koopiad ).

Seaduse rakendamisega seotud kulutuste ja oodatavate tulude käsitlemine
Seletuskirja osas "Seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest
oodatavad tulud" esitatakse seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike otseste ühekordsete ja iga- aastaste kulude ulatus ning nende katmise allikad, lisades vastavad rahalised arvestused ja põhjendused. Kulutuste eelarve peab olema seotud riigieelarves ettenähtud või lähiaastateks kavandatavate vahenditega.
(2) Seletuskirja käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise eeldatavat mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele lähiaastatel ja esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid , samuti iseloomustatakse seaduse rakendamisest oodatavaid tulusid.
(3) Kui kulutused kaetakse osaliselt või täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse seletuskirjas Euroopa Liidu finantseeringute osakaal.

Volitusnormide ja rakendusaktide vajaduse käsitlemine
Seletuskirja osas "Volitusnormide ja rakendusaktide vajadus" märgitakse, miks on volitusnormi andmine vajalik ja miks pole otstarbekas küsimust seaduses endas reguleerida. Samas põhjendatakse seaduseelnõu volitusnormides ja rakendussätetes kehtestatavate tähtaegade otstarbekust ning esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike määruste loetelu, võimalusel koos nende määruste eeldatava sisu lühiülevaatega või määruste kavanditega. Määruse kavand sisaldab akti ülesehituse ja kõige olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja lisana. Kui seaduseelnõuga kavandatakse muuta seadust või tunnistada see kehtetuks, esitatakse seletuskirja käsitletavas osas loetelu ka senikehtivatest seaduse rakendusaktidest, mis vajavad samuti muutmist.

Normitehnika põhiprintsiibid (õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip)
Õigusloome ökonoomsuse printsiip.
kui palju ja kui vähe on vaja seda valdkonda õiguslikult reguleerida?

Proportsionaalsuse printsiip
Kas valitud õigusliku reguleerimise vahendid sobivad kavandatud eesmärkide saavutamiseks ja kas nad on nende eesmärkidega vastavuses?

Süsteemsuse printsiip

Seaduse sisemine süsteemsus – seaduse loogiline, väärtuseline ja eesmärgipärane järjekindlus, seaduse ülesehitus.
Seaduse väline süsteemsus – seaduses sisalduvate õigusnormide grupeerimine teatud sisuliste tunnuste järgi.

Avaldamine või teatavakstegemine
Mida ei ole teatavaks tehtud, see ei ole õigus.
Kõik õigustloovad aktid avaldatakse!
Avaldamine on ühtlasi ka teatavakstegemine.
Kuid teatavakstegemine laiemas mõttes erineb avaldamisest selle poolest, et õigusakti koopia saadetakse või antakse kätte vastavale isikule, keda see otseselt puudutab.

Seaduse sõnastamise põhimõtted
Sõnastuse täpsus ja üheselt mõistetavus

iga seaduses kasutatav lause peab täpselt edasi andma kogu mõtte
täpsete ja rangelt piiritletud terminite kasutamine
seadusandja mõtte esitamine loogilises järjestuses, väljendatud mõtte viimistletus ja terviklikkus

Sõnastuse loogilisus

nii keeleliselt kui ka struktuurilt
Sätted tuleb esitada loogilises järjestuses

Sõnastuse lakoonilisus

Seadus peab olema võimalikult napisõnaline
Seaduse sõnastuse lakoonilisuse põhimõte – keelendite arv seadusetekstis peab olema võimalikult väike
Üks peamisi selle põhimõtte rikkumisi on nn ületäpsustamine

Sõnastuse trafaretsus

üks ja sama mõte seaduses antakse edasi võimalikult ühes ja samas sõnastuses
Seaduse tekstis tuleb kasutada väljakujunenud keelendeid
Analoogilisi suhteid reguleerivates seadustes tuleb kasutada ühetaolisi grammatilisi ja süntaktilisi konstruktsioone

Sõnastuse üldarusaadavus

iga seadus peab olema arusaadav, muidu ei oleks seda üldse võimalik täita
Seaduse sõnastamisel tuleb silmas pidada adressaadi iseärasusi
- laiale subjektide ringile mõeldud seadused
- Teatud valdkonna spetsialistidele mõeldud seadused
Mida suurem on seaduse adressaatide ring, seda enam peab see olema üldarusaadavam, seda enam tuleb seaduskeelt lihtsustada ja lähendada üldkeelele

Seaduse optimaalne üldistatus

tuleb püüelda selle poole, et seaduses oleks võimalikult vähe erandeid
Pidagem meeles – õigusnorm ei ole tegelike suhete koopia, vaid suhete üldistus!
Seaduse optimaalne üldistatus peaks tagama nii sõnastuse täpsuse ja täielikkuse kui ka üldarusaadavuse

Määrus
Täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määrus on õigusallikate hierarhias seadustest madalamal, ta ei tohi olla seadusega vastuolus . Erinevate organite määrused on omavahel võrdsed, vastuolu korral peab vaidluse lahendama kohus. Liigid: intra legem m (rakendatakse kehtivat seadust, seadust täpsustavad määrused, VV ja ministrid annavad), preater legem m (antakse selliste valdkondade reguleerimiseks, mida seadusega seni pole reguleeritud, suht erandlikud), contra legem (PS välistab andmise, õigusaktid, millega muudetakse või tühistatakse seadusi).

Määrusi andvad institutsioonid .
Määruste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja ülikooli nõukogudel.

Riigikogu eelnõude rekvisiidid.
Seaduseelnõu rekvisiidid on:
1) märge "EELNÕU" seaduseelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas;
2) seaduse pealkiri;
3) eelnõu teksti lõpus vastuvõetava seaduse allkirjastamiseks Riigikogu esimehe ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
4) seaduse vastuvõtmise koha ja kuupäeva märge;
5) märked eelnõu algataja(te) ja algatamise kuupäeva kohta koos algataja (või tema volitatud esindaja) allkirjaga.
(2) Eelnõu tekstile lisatakse Riigikogus menetlemise käigus Riigikogu kodukorra seadusest tulenevad rekvisiidid.

Legaaldefinitsioon
Õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.

Määruse eelnõu seletuskirja eesmärk.
Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest.

Määruse eelnõu seletuskirja osad on:
1) sissejuhatus;
2) eelnõu sisu;
3) eelnõu võrdlev analüüs;
4) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;
5) määruse mõjud;
6) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud;
7) määruse jõustumine;
8) eelnõu kooskõlastamine.

Määrusandluse õiguspärasuse põhimõtted
Haldusorganile määrusandlusõiguse andmise eesmärk on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile. See tagab paindliku haldustegevuse ning väldib seaduse koormamist üksikregulatsioonidega.

Põhiseaduslik seadus ja lihtseadus .
PS
1)kodakondsuse seadus;
2) Riigikogu valimise seadus;
3) Vabariigi Presidendi valimise seadus;
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
5) rahvahääletuse seadus;
6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
8) Vabariigi Valitsuse seadus;
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
11) riigieelarve seadus;
12) Eesti Panga seadus;
13) riigikontrolli seadus;
14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
16) erakorralise seisukorra seadus;
17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus
Kõik ülejäänud on lihtseadused !

Seadlus
Riigipea õigustloov akt. Halduse seadusejõuline üldakt, millega võib reguleerida üksnes teatud valdkondi
Pädevusnõue
Vastav organ (VV, minister, valla-või linnavolikogu) on seda õigustatud kehtestama territooriumil, millele tema võim vastavalt kehtivale õigusele laieneb , ja üksnes nendes küsimustes, milleks teda PS, seaduse või määrusega volitatud.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 25 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina moosel Õppematerjali autor

õigusakt seletuskirja komisjon seaduseelnõu muudatusettepanek juhtivkomisjon märge aktid fraktsioon algataja esitaja

Sarnased õppematerjalid

docx

SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ

6 muutmisvormeli näide, § 35 lõigetes 2 ja 4, §-s 36, § 37 lõigetes 1–4 ning §-s 38 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate erisustega. (Normitehnika...) Töö lisas tuuakse ära kõik olulised vormistamise paragrahvid, mille nõudeid tuleb arvestada KOV määruseeelnõu koostamisel, vastavalt ülaltoodud paragrahvide nimekirjale. (Lisa 2) 2.1 Õigusloome normitehnika olemus. Normitehnika kõige üldisem definitsioon võiks olla järgmine: normitehnika on õigustloovate aktide eelnõude ettevalmistamisel kasutatavate, teoreetiliselt põhjendatud võtete ja meetodite kogum. Sellest definitsioonist tuleneb, et normitehnika esemeks on õigusloome ehk õigustloovate aktide eelnõude väljatöötamine. Seega on normitehnika vahetult ja lahutamatult seotud õigusloomeprotsessiga. Kogu selle protsessi

Õigus

doc

Riigi ja haldusõiguse konspekt

Riigi õiguse materjalid: Põhiseaduslikud Institutsioonid · Riigikogu 101 liiget · Vabariigi President Hendrik Ilves · Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kohus Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus. Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apella

Riigiõigus

doc

Seadusandliku protsessi staadiumid

Seadusandliku protsessi staadiumid Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on:  Riigikogu liikmel  Riigikogu fraktsioonil  Riigikogu komisjonil  Vabariigi Valitsusel  Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii

Õigus

doc

Kursus Eesti valitsemissüsteem

Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas

Avalik haldus

doc

Mereõigus

NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks.

Meretranspordi ökonoomika

doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

vastuvõtmise raskeks ja tagab selle, et neid tehakse vaid siis, kui on tõesti hädasti tarvis. Kuigi demokraatlik riik ei saa parlamendi töökorralduses obstruktsioonivõimalust täielikult välistada, kehtib parlamendierakondade vahel tavaliselt kirjutamata reegel, et obstruktsiooni rakendatakse üksnes erakorralistel juhtudel ja ajutiselt. 95. Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi? (RKKTS peamine, lisaks ESML ratifitseerimise seadus) Hea õigusloome ja normitehnika. 96. Kas § 104 lg 2 loetelu määrab kohustuslikud nn konstitutsiooniliste seaduste pealkirjad? Jah 97. Kas nn konstitutsioonilises seaduses tohib viidata lihthäälteenamust nõudvale seadusele? Võib, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese. 98. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB

Riigiõigus

docx

Riigikogu

Riigikogu 1) Mitme Riigikogu koosseis töötab käesoleval ajal? V: 2) Kui vanalt saab kandideerida Riigikogu liikmeks? V: kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. 3) Mida tähendab valimiskünnis? V: seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti 4) Riigikogu valitakse võrdelise ehk propotsionaalse valimissüsteemi järgi, seleta mida see tähendab. V: 5) Mis on Hare'i kvoot? V: Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks. Esimeses voorus jagatakse mandaadid vastavalt sellele, mitu lihtkvooti osalev nimekiri või kandidaat sai. Ülejäänud mandaadid jagatakse sõltuvalt kasutatavst valimissüsteemist, 6) Selgita vaba mandaadi põhimõtet? V: Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetähtaegselt tagasi kutsu

Ühiskond

doc

Riigiõigus

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os

Riigiõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

saule:

14:54 16-07-2018

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk