Muudatusettepanekute hääletamine viiakse läbi pärast läbirääkimiste lõpetamist. Istungi juhataja paneb hääletamisele ainult need muudatusettepanekud, mille hääletamist nõuab ettepaneku esitaja, Riigikogu komisjon või fraktsioon. Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält. Kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek. Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Vastav fraktsiooni ettepanek pannakse hääletamisele. Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid käesoleva seaduse §-
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,
toetust saada. 4 Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine – väljastatakse liikumis- ja/või nägemispuudega isikutele sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel. Lapsel ja pensioniealisel isikul tuleb täiendavalt juurde esitada ka perearsti tõend parkimiskaardi vajaduse kohta. Sotsiaalhoolekandealastele ja tervist edendavatele tegevustele toetuste eraldamine Toetust saavad taotleda sotsiaalvaldkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud. Toetuse eesmärgiks on linnaelanike toimetuleku soodustamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad
või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
2 4. Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) PA oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu. Alusas tööd 13. Septembril 1991. Sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt valitud saadikut. 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? Muudetud 4. korral: 25.02.2003 (jõust 17.10.2005) KOV volikogu valimiseks neljaks aastaks 05.10.2003 (jõust 06.01.2004) § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes EV PSi aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. 12.04.2007 (jõust 21.07.2007) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4. Õigustloova akti koostisosad. Õigustloova akti sõnastusliku struktuuri põhiosad: paragrahvid (artiklid, punktid), lõiked, punktid, peatükid, alaosad, osad, märkused, pealkiri, preambel, lisad. Õigustloova akti välised atribuudid. Õigustloovate aktide ühendamise viise: inkorporeerimine (s.h konsolideerimine), kodifitseerimine. Põhiosad: **Paragrahvid: sisaldab õigusnorme või õigusnormi osa, võib jaguneda lõigeteks ja punktideks. Esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes selle täpsustused või erandid ehk eriregulatsioonid. Kui esitatakse loetelusid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse. On antud erialases kirjanduses ka soovitusi paragrahvi mahu osas: optimaalselt 3 lõiget, 1 lõige 1 lause, 1 lause 1 mõte. Koonduvad nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. **Peatükid- saab jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Nt KarS, VÕS. **Osad: teksti osa tähistatakse araabia numbritega
nn. Volitava seadusega. Tavaliselt on iseseisvate õigussubjektide määrusandlusõigus piiratud subjekti autonoomiaga. Selliseid iseseisvaid määrusi, mis haldusakti teooria seisukohalt kuuluvad praeter legem määruste hulka, nim. Ka statuutideks. Reeglina ei pea sellised autonoomsed määrused olema kooskõlas nt. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega. Kohaliku omavalitsuse korralduse kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Linna ja vallavalitsus annavad määrsi volikogu määruste alusel ja täitmiseks. Seega vastava volikogu määruses sätestatud delegatsiooninormi alusel. Linna või vallavalitsusel on õigus iseseisvalt oma määrustega reguleerida valdkondi, mis on määratletud linna või valla põhimääruses. Sellise õiguse andmine kuulub volikogu pädevusse, kuna põhimääruse kinnitab volikogu ning see õigus delegeeritakse määrusega. Linna või vallavalitsusele võib delegeerida kõigi küsimuste lahendamise õiguse, v.a
ning end kaitsta jpm; d).proportsionaalsus (legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang). 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega pikendati kolmelt aastalt neljale; 2). 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) - põhiseaduse täiendamise seadus, mille alusel Eesti kuulub Euroopa Liitu; 3). 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) - põhiseaduse preambuli muudatus, milles tuuakse välja eesti keele säilimise eesmärk; 4).
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 sätestatule; 3) teadmata kadun
üle; ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul otstarbeka täitmise järele, tagab EL poolt eraldatud vahendite, ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid; 6) nimetab kasutamise;15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende
47 Vabariigi valitsuse määrus ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri''- RT I, 29.12.2011, 228. 24 Välja toodud õigusnorm vastab HÕNTE kriteeriumitele. On märgata, et on kasutatud terminit käitumiseeskirjad mitmuses, kuid HÕNTE § 15. lõike 4 kohaselt on see lubatud, sest omab kontekstis õiguslikku tähendust. HÕNTE § 16. Sätte sõnastamine näeb ette, et säte sõnastatakse vastava õigusnormi liigi strukuuri kohaselt, mistõttu peaksid seaduses käsitletavad õigusnormid järgime õigusnormi loogilist struktuuri.48 KarS § 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest.
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus
juurde lisada. adressaadid on ka hiljem kindlaks määratavad. üldkorraldus. asja kasutamise avalik-õiguslik reguleerimine. adressaadid pole olulised, kas määratletavad või määratletud, oluline juhtumi konkreetsus, juhtum konkreetne, tegemist tartu vanglaga. 23. OÜ Haigemaja sõlmis Eesti Haigekassaga üheks aastaks lepingu, mille kohaselt haigekassa kohustus rahastama ravi vastavalt õigusaktidele. 24. Kinnisvaraarendaja AS Oma Kodu ja Saku Vallavalitsus sõlmisid enne detailplaneeringu algatamist lepingu, mille kohaselt kohustus AS Oma Kodu välja ehitama detailplaneeringule vastava avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni. Nimetatud ülesande täitmise peab EhS § 13 kohaselt tagama kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu III lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: Rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.02.2003 Riigikogu poolt vastu võetud ning 17.11.2005 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks 4 aastaks 14.09.2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 06.01.2004 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega 12.04.2007 Riigikogu poolt vastu võetud ning 21.07.2007 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 13.04.2011 Riigikogu poolt vastu võetud ning 22.07.2011 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 06.05.2015 riigikogu poolt vastu võetud ning 13.08.2015 jõustunud
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
....................................... 85 7.4. Süsteemi rakendamisega seotud kulud ........................................................................................ 85 7.5. Soovitused hindamiste läbiviimiseks tulevikus............................................................................. 86 Viidatud allikad .............................................................................................................................................. 87 Lisa 1. Seaduseelnõu (13.10.2013 versioon) ................................................................................................. 91 Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Sissejuhatus 5 SISSEJUHATUS
· Ühtsuse põhimõte Ehk ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves. Riigikogus vastu võetud konkreetse aasta eelarve peab andma tervikliku ülevaate riigi majandustegevusest eelarveaastal. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse administratiivseltosadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu alusel artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. PS § 115 säte peab välistama mis tahes eelarvevälise, eri- või salafondi ("musta kassa") olemasolu, millest tehtaks väljamakseid seadusandja teadmata. Riigieelaves peab olema ka välja toodud need kulutused, mis kujutavad endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................
kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 8. Millal algavad vastvalitud Presidendi ametivolitused? Pärast eelneva presidendi ametiaja lõppemisele järgneval Riigikogu istungil, kui uus president annab ametivande. erakorraliselt valitud presidendi puhul antakse ametivanne pärat tema valimist toimuval esimesel Riigikogu istungil. 9. Aktiivne valimisõigus ja passiivne valimisõigus KOV Volikogu valimistel. Aktiivne valimisõigus on õigus valida (hääletada) valimistel. - hööletada võib Eesti kodanik ja EL kodanik, kelle elukoht on Eestis - vähemalt 16-aastane - välismaalane, kellel on alaline elamisluba või elamisõigus - hääletamine on salajane - kõigil on üks hääl - tulemused on proportsionaalsuse põhimõttel Passiivne valimisõigus on õigus kandideerida ja valituks osutamisel ametiülesannete täitmine - vähemalt 18-aastane
See omakorda kinnitab, et eelmainitud kriteeriumite olemasolul saame kindel olla, et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse. ,,Sõjahaudade kaitse seadus", omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid
Eestis on konstitutsioonilised seadused loetletud põhiseaduse §-s 104. 3) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu lihtsama menetlusega (poolthäälteenamus Riigikogus). Seaduse väljatöötlemise menetluse staadiumid: 1) Seaduse algatamine teatavate isikute, riigiorganite ja organisatisoonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu komisjonil ja frakstioonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil(põhiseaduse muutmiseks). Tavaisikute väljatöötatud seaduseelnõusi ei ole Riigikogu kohustatud läbi vaatama. Eelnõu koos nõutavate lisamaterjalidega antakse üle Riigikogu istunigi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist.
Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
ettevõtlusminister, justiitsminister, haridus- ja teadusminister, maaeluministe, sotsiaalkaitseminister, keskkonnaminister, siseminister, kultuuriminister, välisminister, riigihealdusminister tervise- ja tööminister kuni haridus- ju teadusminister pannakse järjekorda peaministri soovi järgi; viimased 8 on vanuse järjekorras Eestis ei ole asepeaministreid ! Valitsuse moodustamine Säte: PS § 89 VP I katse (kohustus): - VP määrab 14 päeva jooksul peaministrikandidaadi (koht pakutakse enim kohti RK saanud erakonnale) - PM-kandidaat esitab 14 päeva jooksul Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise alustekohta > sisuks on poliitiline programmi ülevaade (eesmärgid, meetmed, otsused jms) - RK otsustab PM-kandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks (poolthäälte enamus, mis ei tähenda, et tuleb saada 51 häält)
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu istungil. Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks valvata valitsuse ja presidendi tegevuse seaduslikkuse üle. Sama säte annab tema pädevusse järelevalve selle üle, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avaliku võimu teostajad järgivad sea- dust ja täidavad oma kohustusi. Oma ülesannete täitmisel on õiguskantsler kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle. Lõpuks annab ta valitsusele ja presidendile juriidilist nõu. Kodusõja järel 17. juulil 1919 vastuvõetud Soome Hallitusmuoto lõi lisaks õiguskantslerile Rootsi eesku-
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.
osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 3. Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus? Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil. Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon.Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete
Anija valla elanik. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Sünnipäevatoetu Toetust makstakse eakatele vanuses 70, 75, 80, 85, 90 ning peale 90. aastat igal sünnipäeval. s Täiendavalt rahalisele toetusele õnnitletakse eakaid šokolaadi ja kaardiga ning viiakse (või saadetakse posti teel) sotsiaaltöötajate poolt inimesele koju kätte. Toetuse saamiseks taotlust ei esitata. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Kommipakid Kommipakid on ette nähtud eelkooliealistele kodustele lastele ja Anija valla koolides ja jõuludeks koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Sissetulekust Toetuse lühitutvustus sõltuvad toetused Erakorraline Toetuse suurus kuni 320 eurot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
