Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses (0)

1 Hindamata
Punktid

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST15 KÕ2
Erika Koplimaa
ANALÜÜS
Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses
Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA
Mõdriku
2017
Sissejuhatus
Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus . Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused , samuti ka äriühingud , üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt.
" Mitterahaline toetus" ei tähenda seda, et sotsiaalteenuse osutamine peaks olema igal juhul kliendile tasuta, kuid vajadusel ja võimalusel võib see nii olla. Teenuse osutamisega seotud kulud võib kinni maksta kliendi elukohajärgne valla- või linnavalitsus, mõni mittetulundusühing , sponsor või keegi teine.
Sotsiaalse kaitse efektiivne toimimine on oluline. Sotsiaaltoetustega tagatakse inimestele täiendav sissetulek või võimaldatakse edaspidi sissetuleku saamine, et inimväärselt toime tulla.
Vaatlen ja võrdlen sotsiaaltoetuste olemasolu ja kättesaadavus kolme valitsuse näitel.
Sotsiaaltoetused Haapsalu linnas ( elanikke 10 236)
Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017 . aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.
Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016 . aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus.
Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2017. aastal on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. (Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225)
Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016 . aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus.
Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused
Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t leibkonnale, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra (s.o 260.-).
Ühekordsed toetused lastega peredele on ette nähtud kooli- ja lasteaiatarvete, riiete ja jalanõude, spordivahendite jms eest tasumiseks, kuid mitte rohkem kui 100 eurot aastas lapse kohta.
Toetus laste toitlustamiseks koolis ja lasteaias ning lasteaia osalustasu hüvitamine – pere vabastatakse 50–100% ulatuses toiduraha ja/või õppemaksu maksmisest.
Toetus laste noorteprogrammides, -projektides, ekskursioonidel või laagrites osalemise hüvitamiseks – toetust makstakse kord aastas kuludokumendi alusel 50–100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 eurot.
Toetus kütte osaliseks hüvitamiseks – makstakse kütte ostmist tõendava kuludokumendi alusel, kuid mitte rohkem kui 256 eurot aastas.
Toetus ravimite ja prillide ostmiseks – makstakse soodustusega retseptiravimite hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 32 eurot aastas ning prillide ostmiseks kuludokumendi alusel mitte rohkem kui 65 eurot kolme aasta jooksul.
Toetus tasuliste hooldus - ja tervishoiuteenuste eest tasumiseks – makstakse hooldusteenuste osutamiseks hooldekodus , hooldushaiglas, eriarsti­abiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks.
Toetus puudega inimestele – makstakse puudega seotud abivahendite võimaldamiseks ja eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks.
Sissetulekust sõltumatud linnaeelarvelised sotsiaaltoetused
Sünnitoetus – õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Sünnitoetust makstakse kahes osas: 50% toetusest pärast lapse sündi ja 50% toetusest pärast lapse aastaseks saamist. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lapse sündi ja kolme kuu jooksul pärast lapse aastaseks saamist. Sünnitoetuse suurus on 400 eurot.
Matusetoetus – makstakse Haapsalu linna elaniku, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli Haapsalu linn, surma korral. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast surmatõendi väljastamist. Matusetoetuse suurus on 100 eurot.
Esmakordselt kooli mineva lapse toetus – õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on vähemalt 6 kuud enne lapse kooli minekut kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Toetuse suurus on 150 eurot.

Tasuta bussisõidu võimaldamine pensionäridele – Haapsalu linna sissekirjutusega pensionäridele (sh töövõimetuspensionäridele) ja puudega inimestele võimaldatakse tasuta bussisõitu Haapsalu linnaliinibussides. Soodustuse saamiseks tuleb pöörduda Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonda, kus õigustatud isikutele väljastatakse tasuta bussisõidu kaart.
Haapsalu veekeskuse kasutamine soodustingimustel pensionäridele – soodustuse saamiseks tuleb pöörduda Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonda, kus õigustatud isikutele väljastatakse soodustingimustel ujumist võimaldav kaart. Soodustust on võimalik kasutada esmaspäevast reedeni kell 12–16 ja ühe korra maksumuseks sooduskaardiga on 2,50 eurot.
Haapsalu veekeskuse kasutamine soodustingimustel lasterikastele peredele – soodustus kehtib peredele, kus kasvab vähemalt neli alaealist last. Lapsed ja vähemalt üks vanem peavad olema kantud Haapsalu linna rahvastikuregistrisse. Lasterikastel peredel on võimalus kasutada ujulat perepileti hinnaga 10 eurot kord. Peredel, kes soovivad soodushinnaga ujuda , palume pöörduda Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonda.
Puudega lastele ujumise hüvitamine – Haapsalu veekeskuse piletite esitamisel hüvitatakse puudega laste ujumine kuni 3 korda kuus, vajadusel koos saatjaga. Samuti hüvitatakse vajadusel puuetega laste ujumistreeningu maksumus kuludokumendi alusel. Toetuse saamiseks tuleb esitada piletid/kuludokumendid Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale kord kuus, lisades juurde lapse nime, taotleja nime ja arveldusarve numbri, kuhu soovitakse toetust saada.
Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine – väljastatakse liikumis - ja/või nägemispuudega isikutele sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel. Lapsel ja pensioniealisel isikul tuleb täiendavalt juurde esitada ka perearsti tõend parkimiskaardi vajaduse kohta.
Sotsiaalhoolekandealastele ja tervist edendavatele tegevustele toetuste eraldamine
Toetust saavad taotleda sotsiaalvaldkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud. Toetuse eesmärgiks on linnaelanike toimetuleku soodustamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning tervisekäitumise edendamine.
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp , eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad.
Toetatud elamise teenuse eesmärgiks on isiku juhendamine ja nõustamine tema majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades .
Sotsiaaltoetused Rakvere linnas (elanikke 15 737)
Rakvere linn hoolib oma kogukonna liikmetest
Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega.
1-9. klassi õpilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus .
10.-12. klassis õppivatele õpilastele ja lasteaialastele, kes on pärit vähekindlustaud peredest, tagab kohalik omavalitsus eriotsuse alusel tasuta kooli- või lasteaiatoidu.
Esimesse klassi minevatele lastele makstakse 64 eurot kooliminekutoetust.
Liinibussides võimaldatakse tasuta bussisõitu linna haldusterritooriumil elavatele raske puudega inimestele, üle 70-aastastele pensionäridele, represseeritu tunnistuse omanikele ja 4- ja enamalapseliste perede lastele. Kord aastas makstakse represseeritutele toetust 32 eurot.
Rakvere linna elanikeregistrisse kantud sünnitajatele makstakse sünnitoetust 260 eurot.
Raske ja sügava puudega täisealiste inimeste ning keskmise, raske ja sügava puudega laste hooldajatele makstakse hooldajatoetust.
Sotsiaaltoetuste saamise kriteeriumid ja taotlemise tingimused on reguleeritud vastava toetuse korras. Eraldatud toetus kantakse toetuse saaja või teenuseosutaja arvele.
Alus Rakvere Linnavolikogu määrus 17.02.2017 nr 6 Sünnitoetus ja kooli alguse toetus.
Ühekordset lapse sünnitoetust 260 eurot ulatuses on õigus saada lapsevanemal, kelle elukohana lapse sünnihetkel on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere linn. Sünnitoetuse taotleja registreerib lapse sünni ning esitab Rakvere Linnavalitsusele avalduse, milles on ära näidatud lapse ja taotleja nimi, isikukood ja elukoht pangakonto number. Avalduse toetuse saamiseks võib esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi. Toetust makstakse lapse sünni kuupäeval kehtinud korras ja määras.
Koolitoetused:
Alus: Vähekindlustatud lastega perede sotsiaaltoetused Rakvere Linnavolikogu 16.03.2017 nr 10. Koolitustoetust on õigus saada kui lapse ning vähemalt ühe lapsevanema elukohaks on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere linn ning perekond on vähekindlustatud. Vähekindlustatuks loetakse laste koolitustoetuse taotlemisel peret, kellele makstakse käesoleval kuul toimetulekutoetust või kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta kuus on pärast tuludest dokumentaalselt tõendatud normpinna ulatuses eluasemekulude maha arvamist väiksem kui pooleteistkordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir. Koolitustoetuse liigid:
1) toitlustamine Rakvere linnas asuvates lasteaedades , üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes;
2) kohatasu toetus Rakvere linnas asuvates lasteaedades;
3) õppetasust vabastamine Rakvere linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides, spordiringides või muudes huviringides (mitte rohkem kui ühe huviringi tasu ühele lapsele);
4) mõjuvatel põhjustel väljaspool Rakvere linna asuvates üldhariduskoolides õppivate laste toitlustamiskulud, sõidukulud ning õpilaskodu üürikulud. Taotlemine :
Toimetulekutoetuse taotleja märgib toimetulekutoetuse avaldusel lisakuluna koolieelse lasteasutuse kohatasu toetuse ja koolieelse lasteasutuse toitlustamise toetuse saamiseks vastava märke ning lisab avaldusele käesoleval kuul maksmisele kuuluvad arved .
Taotleja, kes ei saa toimetulekutoetust, esitab linnavalitsuse toetustespetsialistile aadressil Lai 20 (vastuvõtt esmaspäeval ja reedel 9.00 – 12.00 ning kolmapäeval 13.00 – 16.00) järgnevad dokumendid : 1) avalduse; 2) tõendid toetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu netosissetuleku kohta kõigilt leibkonna liikmetelt; 3) dokumendi elatise määramise kohta; 4) töötukassa tõendi töötu pereliikme kohta; 5) eluasemekulusid tõendavad dokumendid; 6) väljaspool Rakvere linna haldusterritooriumi asuvas üldhariduskoolis õppimise korral põhjenduse, miks laps Rakveres õppida ei saa. Avaldus õpilaskodu toetuse, üldhariduskoolide toitlustamise ja huvikooli toetuse saamiseks esitatakse üks kord aastas 15. septembriks. Avaldus sõidusoodustuse saamiseks esitatakse 15. Augustiks. Avaldus koolieelse lasteasutuse kohatasu toetuse ja toitlustamise toetuse saamiseks esitatakse kahel korral aastas 15. septembriks, 15. märtsiks. Mõjuvatel põhjustel (kui keegi lapsevanematest on ootamatult töötuks jäänud, töövõime kaotanud või muul sarnasel põhjusel ) võib avaldusi esitada ka teistel aegadel . Toimetulekutoetuse alus: Sotsiaalhoolekandeseadus (RT I, 30.12.2015, 5) Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine Rakvere linnavolikogu määrus 17.02.2016 nr.4 . Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist Rakvere linnavolikogu poolt kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir on 130 eurot esimese pereliikme ja 104 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Toimetulekutoetuse saajal, kes kasvatab üksi alaealist last, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
Taotlemine. Toimetulekutoetuse taotlemiseks jooksva kuu eest tuleb taotlejal pöörduda hiljemalt 20. kuupäevaks toetustespetsialisti poole (Lai 20), kus tuleb täita vormikohane avaldus ning lisada järgmised dokumendid:
• alalise eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument (eluruumi ostu- müügileping , üürileping);
pereliikmete isikut tõendavad dokumendid
• elamuvaldaja poolt väljastatud makseteatis üüri ja kommunaalkulude kohta;
• elektriarve
• gaasiballooni kviitung;
• kviitungid kütte ostmise kohta;
• töökohast palgatõend töötasusummade ja neist mahaarvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja makstud elatisraha suuruse kohta;
• töötutel koopia Töötukassa poolt välja antud töötu individuaalsest tööotsimiskavast;
• haiguslehel viibimisel Haigekassast tõend makstud hüvitise kohta;
• tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta;
• üliõpilastel koolitõend stipendiumi/õppetoetuse saamise või mittesaamise kohta;
• üle 16-aastastel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend;
• maamaksu arve;
• hoonekindlustuse arve.
Hooldajatoetuse alus: Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise maksmise kord Rakvere Linnavolikogu määrus 16. 03. 2016 nr 9
Hooldajatoetust makstakse isikule, kes hooldab isikut, kelle tegelik ja Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht on Rakvere linn. Hooldajatoetus määratakse:
• 16-aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldajale, kes on oma tervisliku seisundi, töö- ja elukorralduse tõttu võimeline osutama hooldamist;
• 3 – 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse või 16 – 18- aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.
Raske puudega 16-aastase ja vanema isiku hooldaja hooldajatoetus on 31.20 eurot ning sügava puudega 18-aastase ja vanema isiku hooldaja hooldajatoetus on 52 eurot.
3 – 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse vanema või võõrasvanema hooldajatoetus on 19.50 eurot.
16 – 18-aastase sügava puudega lapse vanema või võõrasvanema hooldajatoetus on 26 eurot.
16 – 18-aastase raske puudega lapse vanemale või võõrasvanema hooldajatoetus on 15.60 eurot. Töövõimelises eas hooldaja saab ka ravikindlustuse .
Hooldajatoetust ei määrata 16-aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldajale, kes on perekonnaseaduse järgi hooldatava seadusjärgne ülalpidaja ja kelle elukorraldus või varaline seisund võimaldab kõrvalabi, juhendamise või järelevalve korraldamist. Varalist seisundit loetakse seejuures hooldamise võimaldamise jaoks piisavaks, kui pere sissetulekud ühe pereliikme kohta on pärast eluasemekulude tasumist üle kahekordse Riigikogu poolt riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiiri. Hooldaja tõendab oma perekonna sissetulekute ja eluasemekulude suurust vastavate dokumentide esitamisega.
Alus: Rakvere Linnavolikogu määrus 17.02.2016 nr 6 Sünnitoetus ja kooli alguse toetus
Ühekordset lapse kooliminekutoetust 64 euro ulatuses on õigus saada Rakvere linna haldusterritooriumil asuva üldhariduskooli 1. klassi õppima asuval lapsel kui lapse ning vähemalt ühe lapsevanema elukohaks Eesti rahvastikuregistris on hiljemalt kooliminekuaasta 1. jaanuariks registreeritud Rakvere linn. Kooliminekutoetuse määramiseks esitab lapsevanem, eestkostja või hooldaja ajavahemikul 20. juunist kuni 20. septembrini linnavalitsusele lapse sünnitunnistuse koopia koos kirjaliku avaldusega, milles on ära näidatud taotleja nimi, elukoht ning kool kuhu laps õppima asub. Linnavalitsus väljastab koolimineva lapse nimele tõendi. Tõendile on märgitud ettevõtted, kellelt koolitarbeid ostes tasub Rakvere linn tõendi esitaja eest kuni 64 euro suuruse arve. Tõend kehtib kuni 20. septembrini.
Ühekordne sotsiaaltoetus . Alus: „Ühekordne sotsiaaltoetus" kehtestatud Rakvere linnavolikogu 17. 02. 2016.a. määrusega nr 2 . Ühekordset sotsiaaltoetust on õigus saada:
1) vähekindlustatud üksikisikul või perel;
2) sügava puudega üksikisikul;
3) raske puudega üksikisikul ortopeediliste, invatehniliste ja muude abivahendite ostmiseks või üürimiseks.
Vähekindlustatud üksikisik või pere on isik või pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 270 eurot. Erandkorras käsitletakse vähekindlustatud üksikisikuna üksi elavat pensionäri, kelle sissetulek (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine sotsiaaltoetus) on kuni 350 eurot kuus.
Ühekordse sotsiaaltoetuse liigid:
Toetus õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul
Toetust makstakse õnnetusjuhtumist või kriisist põhjustatud kulude osaliseks hüvitamiseks eelkõige järgmistel asjaoludel: töövõimetuks muutumine või raske haigus, tulekahju, vargus, eluaseme puudumine erakorralistel asjaoludel, pereliikme või lähedase matuste korraldamiseks jne.
Toetus ortopeediliste, invatehniliste ja muude abivahendite ostmiseks või üürimiseks (1) Kuni 100 euro suuruse omaosalustasuga abivahendi ostmise puhul kompenseeritakse 80% abivahendi maksumusest. (2) Erandkorras võib sotsiaaltoetuste määramise komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel määrata abivahendi 100%-lise kompensatsiooni ning üle 100 euro suuruse omaosalustasuga abivahendi ostmise kulu hüvitamise .
Toetus retseptiravimite hinna kompenseerimiseks .Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 64 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul.
Toetus hooldusvahendite maksumuse kompenseerimiseks Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem, kui 64 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul.
Toetus eriarsti visiiditasude, haigla voodipäevatasu omaosaluse ja väljaspool Rakvere linna eriarsti vastuvõtule sõiduks sõidukulude kompenseerimiseks Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 50% ulatuses tema poolt esitatud kuludokumentide alusel, maksimaalselt kuni 50 eurot korraga ning mitte rohkem kui kaks korda kalendriaasta jooksul.
Toetus viipekeele tõlketeenuse eest tasumiseks Toetust antakse raske või sügava puudega inimeste viipekeeletõlgi kasutamiseks asjaajamisel kuni 60 euro ulatuses kalendriaastas.
Toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule Toetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks. Toetuse suurus on 80 eurot ning seda on õigus taotleda 3 kuu jooksul pärast vabanemist.
Toetus lastele hädavajalike kulude katmiseks (1) Toetust makstakse koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks lastele ning muude hädavajalike kulutuste tegemiseks. Toetust võib määrata ühele perele mitte rohkem kui 32 eurot lapse kohta ning mitte rohkem kui kaks korda kalendriaasta jooksul. (2) Asendushooldusest elluastuvatele lastele makstakse toetust kolimiseks, eluaseme remondiks ning esmaste majapidamistarvete ostmiseks kuni 300 eurot. Toetuse suuruse otsustab komisjoni ettepanekul linnavalitsus.
Toetus lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks .Toetust makstakse nii koolis kui lasteaias käiva lapse õppekavavälises tegevuses osalemise (klassiekskursioon, teatri külastus jms) kulude kompenseerimiseks, kuid mitte rohkem kui 50 eurot aastas.
Taotlemine. Ühekordse sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda toetustespetsialistide poole (Lai tn 20, vastuvõtt esmaspäeval ja reedel 9.00 – 12.00 ning kolmapäeval 13.00-16.00), kus tuleb täita vormikohane avaldus ning lisada sellele perekonna sissetulekuid ja toetuse vajadust tõendavad dokumendid. Linnavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavate dokumentide esitamist .
Represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikute toetus
Alus: Rakvere Linnavolikogu määrus 17.02.2016 nr 7 Täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord.
Represseeritud ning represseeritutega võrdsustatud isikute toetus 32 eurot määratakse Rakvere linna represseeritud või represseerituga võrdsustatud isikute nimekirja kantud isikule, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistris on hiljemalt toetuse määramise aasta 1. jaanuariks registreeritud Rakvere linna.
Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse määramise ja maksmise kord . Kinnitatud: Rakvere linnavolikogu 17. 02. 2016.a. määrusega nr.5
Vajaduspõhine peretoetus. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus .
Perekonnal on õigus vajaduspõhisele peretoetusele siis, kui ta vastab kahele tingimusele:
1) perekonnas on üks või mitu lapsetoetust saavat last;
2) perekonna sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri. Taotlemine:
Avaldust toetuse saamiseks saab esitada Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonda (Lai tn 20) toetustespetsialistidele (vastuvõtt esmaspäeval 9.00 – 12.00, kolmapäeval 13.00 – 16.00 ja reedel 9.00 – 12.00) kogu kuu jooksul. Avaldusele tuleb märkida kõigi perekonnaliikmete nimed ja isikukoodid või sünniajad. Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka selle suurust. Toetust määratakse korraga kolmeks taotlemisele järgnevaks kuuks, mida makstakse välja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga.
Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:
1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
8) makstavat vajaduspõhist peretoetust.
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir.
Hooldekodus hooldamise kulude kompenseerimine . Üldtüüpi hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude kompensatsioon . (Alus: 27.06.2012.a määrusega nr 6 "Hooldekodusse paigutamise ja hoolduse eest tasumise kord".)
Üldtüüpi hooldekodusse paigutatakse linnavalitsuse otsuse alusel ööpäevaringset hooldust vajavad raske või sügava puudega isikud ning vanaduspensionärid, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega, kelle majanduslik olukord ei võimalda hoolduskulude katmist (ei oma kinnisvara) ning kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid (abikaasat, vanemaid, lapsi, lapselapsi). Erandkorras võib kompenseerida ülalpidamiskulusid ka nendel isikutel, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised taotlejat hooldama ega hoolduskulusid katma. Rakvere linna poolt kompenseeritakse üldtüüpi hooldekodusse paigutatud Rakvere elaniku ülalpidamiskulude osa, mida ei kata isiku pension ning riiklikud toetused.
Taotleja või tema esindaja esitab Rakvere Linnavalitsusele avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendi hooldust vajava isiku kohta: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) pensionitunnistuse koopia; 3) puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta; 4) juhul, kui puuet ei ole määratud, arsti ja/või geriaatrilise hindamiskomisjoni kinnitus hooldekodusse paigutamise vajalikkuse kohta; 5) isiku kinnitus kinnis - ja vallasvara ning seadus- ja/või lepingujärgse ülalpidaja(te) olemasolu või nende puudumise kohta; 6) seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed ; 7) dokumentide koopiad viimase 3 aasta jooksul kinnisvaraga sooritatud tehingute kohta. Avalduse võib esitada kantseleisse Tallinna tn 5. Nõustamist hooldekodusse paigutamise kohta saab sotsiaalosakonna juhatajalt Lea Kivipõld `ilt aadressil Ed. Vilde 2a esmaspäeviti kella 10.00 – 12.00 ja kolmapäeviti 13.00- 16.00 või tel 322 2333
Tasuta õigusabi puuetega inimestele
Alates 21.09.2009.a. on võimalik toimetulekuraskustes peredel saada vältimatu sotsiaalabina tasuta suppi . Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldatakse Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kaudu. Supiköögiteenust osutatakse Piibelehe kohvikus Lai tn 3a
Lähem info toetustespetsialistilt Kai-Ly Sankovski 322 5880
Toidupank . Toidupank on lahti kolmapäeviti kella 13.00 - 15.30. Koordinaator:
Tiina Tedre 58 189 692 aadress: Kastani 12, Rakvere e-post: toidupank.rakvere@ gmail .com
Puudega isiku parkimiskaart:
Parkimiskaart antakse välja isikule, kellel esineb keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle ; ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on:
1) tööealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
2) lapsele ja pensioniealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatis liikumis või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta (alus sotsiaalministri määrus 23.12.2010 nr 90)
Tasuta sõidu õigus: Tasuta sõidu õigus maakonnaliinide bussides nr 1, 2, 3, 5 ja 15 Rakvere linna haldusterritooriumil on rahvastikuregistris Rakvere linna elanikena registreeritud 70-aastastele ja vanematele isikutele pensionitunnistuse esitamisel, raske puudega 16-aastastele ja vanematele isikutele ( arstliku ekspertiisikomisjoni (AEK) otsuse ning isikut tõendava dokumendi esitamise), nelja- ja enamlapseliste perede lastele, kes omandavad päevases õppevormis põhiharidust, üldkeskharidust või kutsekeskharidust (Rakvere linnavalitsuse tõendi esitamisel); represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikutele (represseeritu tunnistuse esitamisel). Liinil nr 15 võivad Rakvere linna üle 70 aastased pensionärid ja liinide 1, 2, 3 ja 5 kuupiletiga reisijad Rakverest kell 12.00, 13.00, 14.00 ja 15.00 ning Kundast kell 12.50, 13.50 ja 14.50 väljuval bussil Rakvere ja lihakombinaadi peatuste vahel tasuta sõita. Liinidel 1A ja 5A on sõitmine tasuta.
Sotsiaaltoetuste määrad Martna vallas (Elanikke: 739)
Sünnitoetus: 200 eurot, millest 50% makstakse välja lapse sünni puhul ja ülejäänud 50%, lapse 1,5 aastaseks saamisel;
Matusetoetus: 50 eurot;
Ühekordsed toetused: kuni kahekordne toimetulekupiiri määr aastas;
Prillitoetus: vähemalt prilliklaaside maksumus;
Jõulupakid: kuni 7 eurot;
Ranitsatoetus: 130 eurot;
Hooldajatoetus:
1) üle 18-aastase hooldatava raske puude korral, 16 eurot kuus;
2) üle 18-aastase hooldatava sügava puude korral, 26 eurot kuus;
3) 3 - 18-aastase raske ja sügava puudega lapse hooldajale, 50 eurot kuus, riigieelarvest eraldatud puuetega laste hooldajatoetuse vahendite jaotuse piires;
4) mittetöötava hooldaja sotsiaalmaks arvestatakse vastavalt sotsiaalmaksuseadusele
Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 5 ja 37 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 1.   Käesolev kord sätestab Martna valla eelarvest ja riigi poolt sihtrahana eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise isikutele, kelle elukoht, rahvastikuregistri järgi, on viimased 12 kuud Martna vallas.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
 (1) Käesolevas korras sätestatud sotsiaaltoetusi võib maksta ka riigieelarvest eraldatud toetuste ülejäägi arvelt.
 (2) Riigi poolt sihtrahana toetuseks eraldatud vahendite mittepiisavuse korral ei ole vallal kohustust kulutada selleks oma vahendeid.
§ 2.  Sotsiaaltoetus on perekonna või üksikisiku toimetuleku soodustamiseks valla eelarvest finantseeritav rahaline toetus või teenus. Toetus määratakse ja makstakse vallavalitsuse korraldusel valla kassast, kantakse toetuse saaja või teenuse osutaja arveldusarvele.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 3.  Sotsiaaltoetust makstakse eelarvevahendite piisavuse korral vallavolikogu poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses, väikese sissetulekuga (pere netosissetulek eelneva kolme kuu jooksul on alla kahekordse toimetulekupiiri määra pereliikme kohta), majanduslikes raskustes või erivajadustega perele ning üksikisikule, avalduse, palgatõendi ja kulu tõendava dokumendi esitamisel. Muudel juhtudel vallavalitsuse liikmete äranägemisel.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
 (1) Toetuse määramisel arvestatakse kinnis- ja vallasvara olemasolu, mida majandades on võimalik pere majanduslikku olukorda leevendada.
 (2) Pereliikmeks loetakse isikud, kes kasutavad ühist eluruumi ja omavad ühist majapidamist.
§ 4.  Ettepaneku toetuse määramiseks võib vallavalitsusele teha ka valla sotsiaaltöötaja, klassijuhataja , lasteaia õpetaja või haridusasutuse hoolekogu. Lasteaia toidu kompenseerimise ja hooldajatoetuse määramise otsustab vallavalitsus volikogu haridus - ja hoolekandekomisjoni ettepaneku alusel.
§ 5.  Taotluse rahuldamata jätmisel tehakse otsus taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.
§ 6.  Sotsiaaltoetuste liigid
 (1) Pere sissetulekust sõltumatud toetused:
 1) sünnitoetus;
 2) matusetoetus;
 3) vältimatu sotsiaalabi;
 4) jõulupakid;
 5) ranitsatoetus;
 6) õpilaste sõidusoodustused;
 7)  koolilõuna ja –piima kompenseerimine;
 8) riigi rahastatav lapsehoiuteenus ;
 9) hooldajatoetus;
 10) vanurite sünnipäevade tähistamine.
 (2) Pere sissetulekust sõltuvad toetused:
 1) toimetulekutoetus ja vajaduspõhine peretoetus; 
 2) ühekordne toetus;
 3) prillitoetus;
 4) lasteaia toidu kompenseerimine; 
 5) hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude kompenseerimine.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 7.  Sünnitoetus
  Sünnitoetust makstakse:
 1) lapse sünni korral emale või lapse seaduslikule esinadajale kui laps kantakse sünni registreerimisel Martna valla elanike registrisse ja taotleja on Martna valla elanike registris olnud eelnevad 12 kuud;
 2) sünnitoetusest 50% makstakse välja lapse sünni puhul, ülejäänud 50% makstakse lapse 1,5 aastaseks saamisel;
 3) kui üks vanematest ei ole 12 kuud olnud Martna valla elanike registris, makstakse sünnitoetust taotlejale poole määra ulatuses;
 4) üksikvanemale, kes on olnud eelnevad 12 kuud Martna valla elanike registris, makstakse sünnitoetust täies määras;
 5) esitatud andmete õigsust kontrollib selleks pädev ametnik .
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 8.  Matusetoetus
 (1) Matusetoetust makstakse isiku, kelle viimane elukoht on registreeritud Martna valla elanike registrisse, surma korral, matuse korraldaja kirjaliku avalduse alusel.
 (2) Kui matuse korraldajal ei ole perekonnaseaduse alusel isiku matmise kohustust, võib erandkorras maksta toetust kehtestatust suuremas määras.
 (3) Toetust ei maksta kui isik on surnuks tunnistatud teadmata kadunuks jäämise tagajärjel ja matmist ei toimu.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 9.  Vältimatu sotsiaalabiabi
  Vältimatu sotsiaalabi on ette nähtud hädavajalikeks kulutusteks õnnetusjuhtumi korral (tulekahju, haigus, vargus, loodusõnnetus, invaliidistumine jms) isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda.
§ 10.  Jõulupakid
  Jõulupakke võib teha Martna valla elanike registrisse kantud perede lastele ühe aasta vanusest kuni põhikooli lõpetamiseni.
§ 11.  Ranitsatoetus
 (1) Ranitsatoetus on toetus, mida makstakse esmakordselt esimesse klassi astujale. Ranitsatoetust makstakse Martna Põhikooli minevale õpilasele. Kasari Põhikooli minevale õpilasele makstakse ranitsatoetust vaid juhul kui lapse elukoht rahvastikuregistri järgi on Martna vallas Kasari või Keskküla külas.
 (2) Ranitsatoetus makstakse välja lapse seadusliku esindaja avalduse ja kooli poolt vallavalitsusele esitatud õpilaste nimekirja alusel.
§ 12.  Õpilaste sõidusoodustused
 (1) Õpilaste sõidusoodustust saavad põhi- ja üldkeskharidust päevases õppevormis omandavad õpilased.
 (2) Sõidusoodustust ei maksta vahemaa eest, mis on lühem kui 3 km koolini või lähima bussipeatuseni.
 (3) Martna valla haldusalas olevate koolide õpilastele kompenseeritakse õppeaasta jooksul sõit kooli ja tagasi sõidupileti alusel.
 (4) Lääne maakonnas päevases õppevormis üldkeskharidust omandavatele õpilastele kompenseeritakse kooli ja tagasi sõit õppeaasta jooksul sõidupileti alusel.
 (5) Huvialakooli ja täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele sõidukulusid ei kompenseerita.
 (6) Sõidusoodustust antakse Martna Vallavalitsusele esitatava sõidusoodustuse taotluse alusel.
 (7) Õpilastele, kes õpivad venekeelse õppekeelega Läänemaa üldhariduskoolides, tagatakse õppeaasta jooksul tasuta kooli ja tagasi sõit sõidupileti alusel.
§ 121 Koolilõuna ja -piima kompenseerimine
  Koolilõuna kompenseeritakse vastavalt seadusele ja volikogu poolt kehtestatud korrale. Koolipiim kompenseeritakse nii Martna Põhikooli kui Martna Lasteaia nimekirjas olevatele lastele.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 13.  Riigi rahastatav lapsehoiuteenus
  Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamine toimub vastavalt seadusele ja volikogu poolt kehtestatud korrale. 
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 14.  Hooldajatoetus
  Hooldajatoetuse määramine ja maksmine toimub vastavalt seadusele ja volikogu poolt kehtestatud korrale.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 15.  Vanurite sünnipäeva tähistamine
  Martna valla registrisse kantud vanuritele vanuses 70; 75; 80; 85; 90 ja vanematele saadetakse õnnitlused vahendite piisavuse korral.
§ 16.  Toimetulekutoetus ja vajaduspõhine peretoetus
  Toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 17.  Ühekordne toetus
  Ühekordne toetus on toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida määratakse ja makstakse isikule hädavajaliku kulutuse osaliseks või täielikuks katmiseks.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 18.  Prillitoetus
 (1) Prillitoetust makstakse täiskasvanutele üks kord aastas.
 (2) Laste prillide puhul võib kompenseerida ka kogu maksumuse.
§ 19.  Lasteaia toidu kompenseerimine
  Lasteaia toidu kompenseerimise taotlused vaatab iga aasta septembri- ja jaanuarikuus läbi volikogu haridus- ja hoolekandekomisjon, kes teeb vallavalitsusele ettepaneku toetuse määramiseks. Toiduraha kompenseeritakse kui laps on käinud kohal vähemalt 50% toidupäevadest kuus. Põhjendatud puudumiseks loetakse lapse haiguspäevad.
[RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016]
§ 20.  Hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude kompenseerimine
 (1) Hooldekodusse paigutatakse pidevat hooldust vajavad vähemalt 18-aastased, sõltuvalt puudest sotsiaaltoetust või vanaduspensioni saavad isikud, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega ning kellel ei ole seadusjärgseid pärijaid.
 (2) Hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulud kompenseeritakse vallavalitsuse, isiku ja hooldekodu vahel sõlmitud lepingu alusel.
 (3) Erandkorras on vallavalitsusel, kooskõlastatult volikogu haridus- ja hoolekandekomisjoniga, õigus osaliselt või täielikult kompenseerida hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulud, kelle seadusjärgne ülalpidaja ei ole suuteline ise kulusid tasuma .
Analüüs
Haapsalu KOVi valisin analüüsimiseks selle pärast, et ise elan siin ja minu vananevad vanemad samuti. Tore teada, mis toetustega nemad võivad arvestada linna poolt. Rakvere linna KOVi valisin puhta uudishimu tõttu, sest teades seda, et suuruse poolest Haapsalu ja Rakvere sarnased, vaid elanike arv Rakveres suurem. Martna vald asub Läänemaal ja olin teadlik, et see on väike vald väikse inimesearvuga. Ehk see sobis mulle iseseisvatöö tingimustega.
Selles ülevaates selgus, et KOVid toetavad ja abistavad lai spekter abivajajad ehk erinevaid sihtrühmi. Uurimas Haapsalu , Rakvere ja Martna valla KOV leidsin millised on sotsiaaltoetused ja toetamise võimalused: mis need on, kes neid saavad ja kes pakkuvad, kes finantseerib , kuidas toetusi taodelda. Niisiis on toetusi võimalik taotleda kahe süsteemi – sotsiaalkindlustuse ja hoolekande kaudu. Mõlema süsteemi kaudu toetuse taotlemisel on omad iseärasused, samuti erineb erinev taotlemine toetuse liikide lõikes. Riiklikud toetused, mida makstakse sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu antud KOVdes samad.
Kui võrrelda veel toetuste numbreid, siis Martnas sünnitoetus väga väike ja samuti matusetoetus tunduvalt teistest väiksem. Väiksem ka ranitsatoetus. Millest võin järeldada seda, et väiksemas asulas väiksem eelarve toetuste jaoks. Ehk kui jõukam asula seda kergem ka saadavad toetused. Kuid mulle endale meeldis Martna KOVi kodulehe struktuur. Tundus, et info leida seal kerge.
Sotsiaaltoetuste summade suurusi omavalitsustes kindlasti mõjutab eelarve suurus ja selle jaotamise prioriteedid . Samuti võib mõjutada toetatava sihtgruppi suurused ( rohkem lapsi, pensionääre jne). Ise arvan, et ka valimised võivad mõjutada toetuste suurust,- politikud lubavad ja kui mõni saab valitud kindlasti peab lubatud täitma.
Kokkuvõte
Sotsiaalne kaitse baasiliseks aluseks on minimaalsete põhiõiguste kontseptsioon . Igaüks peab sama kasutada eksisteerimiseks vajalikke õigusi nagu õigus küllaldasele toidule, riietusele, elu asemele, piisavate hoolitsusele ning eneseteostusele.
Kasutatud allikad
http://www.haapsalu.ee/sotsiaaltoetused
http://sotsmaja.planet.ee
http://rakvere.kovtp.ee/sotsiaaltoetused
http://rakvere.kovtp.ee/sotsiaalvaldkonna-mtude-toetuste-taotlemine-aruandlus-ja-eraldatud-toetused
https://www.riigiteataja.ee
http://martna.kovtp.ee/sotsiaaltoetused
Vasakule Paremale
Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #1 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #2 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #3 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #4 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #5 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #6 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #7 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #8 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #9 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #10 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #11 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #12 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #13 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #14 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #15 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #16 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #17 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #18 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #19 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #20 Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses #21
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erika.koplimaa Õppematerjali autor
ANALÜÜS

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Anija valla toetused
7
docx

Anija valla toetused

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool ANIJA VALLA TOETUSED Iseseseisevtöö Juhendaja Diana Tandru, MA Mõdriku 2019 Toetuse lühitutvustus Sissetulekust mittesõltuvad toetused Sünnitoetus Toetuse suurus on 320 eurot Sünnitoetus määratakse lapse sünni puhul lapse vanemale tingimusel, et lapse vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanik(ud) enne lapse sünni registreerimist ning vähemalt üks lapse vanematest või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel elanud Anija vallas hiljemalt jooksva aasta 01. jaanuarist ning lapse elukohana on registreeritud Anija vald. Sünnitoetust määratakse ka juhul, et vanemad või üksikvanem on Anija valla elanik(ud) hiljemalt enne lapse s

Sotsioloogia
Sotsiaalhooldusõigus
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ

Sotsiaalhooldusõigus
SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ
70
docx

SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ

....................................................................................30 2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.....................................................................................31 3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid

Õigus
Vanematoetused 2018
6
docx

Vanematoetused 2018

2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus 2)

Õigus alused
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis
5
doc

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis

Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse

Lastekaitse
Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam
5
docx

Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam

toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

Sotsioloogia
RIIKLIKUD PERETOETUSED-ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE
16
pdf

RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele....................

Õigus
SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES
25
odp

SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES

TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on 62,5 eur p

Sotsiaaltöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun