lõunamaine taimestik. Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks kunstnikuisikuks. · Otsustava tähtsusega saksa maalikunstis olid prantsuse ja madalmaade meistrite, nende seas ka Jan van Eyck eeskujud. Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast, sellele, mis oli väiksemas ulatuses ja algelisel kujul teostatud miniatuurmaalis 1400 a. paiku annavad madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad van Eyckid täiusliku ja suurejoonelise väljenduse. · Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV saj. Madalmaade meistrid. · Seda võimaldas õlimaalide rakendamine. Nad ei ole õlimaalitehnika leiutajad, vaid nende teene on selle tehnika täiustamises ja hoolikas ning meisterlikus käsitlemises Vendade ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn. Genti altar. Sellele on omane üldse kogu XV saj. maalikunsti värvide kõla ja värskus.
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 15.saj jätkus väljaspool Itaaliat skulptuuris, kuid eriti arhitektuuris hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate...
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi....
Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Nende ühiseks suurtööks on praeguses Belgias Genti linnas asuv nn. Genti altar, mis näitab uudset maailma nägemist ja kujutamist. Kui avada altari tiivad, tuleb nähtavale 12 maali. Eriti huvitavad on viis vennad Eyckid. Genti altar alumist, mis kokku moodustavad ühtse terviku. Neid täidab avar, mitmekesise taimestikuga maastik, mille keskosas asuva allika poole suundub suur hulk inimesi. Maali lähemal vaatlemisel leitakse üha uusi ja uusi üksikasju. Need on maalitud imepeenelt, nende puhtad säravad
hilisrenessanssis.-16 s keskpaiga kunstnikud kes püüdsid matkida Vici, Raffaeli male. ,,Veranese Parmigianino"( pika kaelaga madonna) Renessanss madalmaades. Erineb Itaalia renessanssist. Seinamaal tagasihoidlikul kohal. Tahvelmaali tehti palju Kirikute ja kodanike elumajade kaunistamiseks. Kasutati õlivärve. Ei taotletud niivõrd ilu kui , et tundeelu intensiivsemat väljendamist. Poliitiliselt olid Madalmaad veel tervik. Jon von Eyck Vennad Eyckid (1390-1441). kuulsaim töö Genti altar tellitud jõuka kodanluse Van Vydti poolt. Kinni- allpool alumises osas kujutatakse Van Vydti ja tema naist, ristija Johannes ja evangelist Johannes. Ülemisel pool- Maarja kuulutus. Lahti- alumine keskmine pilt elukaev ja kõrval prohvetid, apostlid. Üleval keskel Jumalaisa , neitsi maarja, musitseerivad inglid , aadam ja eva. Hea portretist- ,, Arnolfinide perekond", ,, mees turbaniga" Van der Weyden Brüsseli linnamaalija
3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast;
Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus
oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast;
Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid, tähtsal kohal portreekunst, olustiku maal, omaette maastiku-ja meremaal. Kunsti kasutati oma pereliikmete jäädvustamiseks ja kodu kaunistamiseks. Hinnati realismi, mitte ilusat realismi. Vennad Van Eyckid. Elust on vähe teada, on kaheldud vanema venna Huberti olemasolus. Kindlalt oli JAN van EYCK (1390-1441). Kuulsaim töö Genti altar, mille tellijaks oli linnakodanik Vyett. Peetakse üheks renes. tähtteoseks. Rööviti enne I ms, leiti üles, kui osad tahvliosad on siiani leidmata. On tegemist tiibaltariga. Kinnine: alumises osas kujutati tellijat ja tema naist põlvitamas Ristija Johannese ja evangelist Johannese ees. Ülemises reas on kujutatud Maarja kuulutust.
Hävitav seinamaalid Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud) Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad) Realistlik, illusionistlik maalikunst Hämmastas ka Itaalia kunstnikke Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks VENNAD VAN EYCKID Esimeseks silmapaistvaks kunstnikepaariks on vennad van Eyck'id (Jan ja Hubert) Eriti tuntud on nende suur Genti altar (tiibaltar) Hubert oli vanem vand ja tiibaltari kallal töötades suri, Jan lõpetas altarimaalingud Genti altaril on üle 20 maalingu, need on nii tiibaltari ees- kui tagaküljel Kesksel kohal sümboolne maaling talle kummardamisest (lk 90-91) Ülemistel külgtahvlitel Aadam ja Eeva kujutatud alasti, neid kujatud talupojatüüpidena
Madalmaades oli maj. areng kiirem kui Itaalias. Inimese keha kujutamine oli teisejärguline, peamine oli hingeelu avamine. Põhiliselt tahvelmaalid ja maaliti isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus- ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj. Keskuseks Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali koolkonna rajasid vennad van Eyckid. Nende ühine töö: Genti altar. Vennad Jan ja Hubert van Eyck. Avatud tiibadega altar. Hubert alustas altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432. a. lõpetas töö Jan. Koosneb 12 tahvlist, millest 8 e. tiivad on kaetud maalingutega kahelt poolt. Ülal vasakult Aadam, laulvad inglid, Neitsi Maarja, keskel Jumal, Ristija Johannes, laulvad inglid, Eeva. All reas vasakult: kohtumõistjad, keskel näha talle kummardamist, erakud, palverändurid. J
esemetelt kogu nende värvi. Ta annab sellele vaid omalaadse, veidi summutatud, kuid siiski värvika toonisügavuse. Samal ajal ei tähenda ka valgus kõikide värvide valgega heledaks segamist, vaid piirdub pigem toonide intensiivsuse täies jõus esiletoomisega. Vermeeri maalidel on nii valgusel kui ka varjul küllastunud värvitooni mahlakust, millega Madalmaade meistrid juba 15. sajandil tähelepanu äratasid. Vermeer jätkab teatava määrani arengujoont, mida alustasid vennad van Eyckid. Ka tema värvidele on omane sügav emaline sära, mille saladust vaid vanad Madalmaade meistrid täielikult tundsid. Eriti ilusad on Vermeeri töödel siniste ja kollaste toonide erksad kontrastid. Omalaadne on ka Vermeeri tehnika. Kord maalib ta tihedate sõmerjate pintslilöökidega, mis suurepäraselt annavad edasi tekstiili või ornamenteeritud metallnõude veidi krobelist faktuuri; teisal kannab ta pigmendi lõuendile tasaste sulavate pintslitõmmetega, nii et maalikiht meenutab Delfti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
