Kunstiajalugu keskkooli konspekt (0)

Kunstiajalugu .
Vararenessanss.(15.saj.)
1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab „taassündi“)-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri „taassünniks“.
2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega.
3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze . Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis .
4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi).
5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast.
6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste korruste seinad).Tähendas küla-e. maalähedust.
7. Pilaster -lame püstine seinasammas, ristlõikelt nelinurkne , ei ole seinast eraldatud. Koosneb-baas, tüvi ja kapiteel .
8. Antiikarhitektuuri detailid-taas tuli moodi ümarkaar. Võeti kasutusele dooria, joonia ja korintose sambad, poolsambad , lõvipead, kipsist lille - ja puuviljavanikud, akantuselehed, kolmnurksed viilud e. frontoonid. Kaunistati ka freskodega.
9. Maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud meest nimega Masaccio. Uudne oli ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ja valguse kasutamine, valitses ka juba joonperspektiivi.
Suur inimlike tunnete väljendus.
10. Sandro Boticelli -temalt tellisid Medicid. Tahvelmaalid „Primavera“ ja „ Venuse sünd“. See kujutab ilu-ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Boticelli maalidel on selgelt kujutatud renessansiajastu naise iluideaal (tõelised Firenze naised).
11. Mulle meeldib rohkem Verrocchio „Taavet“, tundub kuidagi mehisem. Donatello omas on minu arust liiga palju naiselikkust ja graatsiat.
12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas.
Kõrgrenessanss (16.saj. I pool)
1. Donato Bramante -kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja. Huvitus eelkõige kuppelehitiste projekteerimisest (eelistas kupliga tsentraalehitisi, eeskujuks Rooma Panteon).
2. Uus Peetri Kirik e. Püha Peetruse Basiilika-Bramante nägemuses maailma suurim ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis .Ehitustööd jäid aastateks pooleli.
3. Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon – teose ülesehitus).
4. „ Mona Lisa“, ka „La Gioconda“-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand Lisa Gioconda-Firenze aadliku Francesco del Giocondo abikaasa..
5. Raffael-kuulsaim madonnapilt on „Sixtuse madonna“, mis asub praegu Dresdeni Maaligaleriis Saksamaal. Nime saanud märtrisurma surnud paavst Sixtus III järgi.
6. Michelangelo -tema „Taavet“ on jõuline ja kaunis mees, mitte enam leebe nooruk, nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio.
7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just väljapaistvatest persoonidest.
8. Projekteeris Peetri kiriku kupli, tegi keskkupli kõrgemaks ja avaramaks, suurendades selle ruumimõju.
9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine. Veneetsia kunstnik Tizian lõi vanuil päevil palju aktimaale, nt „ Urbino Venus“. Samuti Giorgione „Puhkav Veenus “.
10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga.
11. Giorgione maal „Äike“-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat.
Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis
1. Linnaelamute ehitamisel järgiti endiselt gooti traditsioone-majade kõrged vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid.
2. Kartušš- hoone raidkivist kaunistus . Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus.
3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal.
4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver . Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber.
5. Madalmaade maalikoolkond-rajasid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck, nt Genti altar .
6. Isenheimi altar- Kristus, Maarja Magdaleena, Ristija Johannes ( Matthias Grünewald).
7. Albrecht Dürer, joonistaja ja graafik. Täiuslikud puu- ja vasegravüürid.
8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod.
9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus).
10. Rahuläbirääkimiste ajal Venemaaga uppus koos mõisnik Brun Dückeriga Narva jõkke ja maeti Tallinna Toomkirikusse.
11. Michel Sittow- Maarja kroonimine Louvre`i muuseumis .
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas.
1. Barokk -portugali keeles tähendas korrapäratut poolümmargust pärlit. Ebaloomulik , kummaline, liialdav. Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, lopsakus.
2. Baroki ilminguid esines juba Michelangeloviimastes töödes nt. „Viimne Kohtupäev“.
3. Fresko -seinamaaliliik, maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga, ei saa parandada.
4. Barokk-kiriku fassaad-kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad ja pilastrid. Viilud uste ja akende kohal, seinaorvades skulptuurid , külgedel voluudid. Tuntud-pilstrid, viilud, poolsambad.
5. Vatikani Peetri kiriku esine väljak koos kolonnaadiga – Lorenzo Bernini.
6. Bernini viljeles skulptuuri, sai kuulsaks skulptuurigrupiga „ Apollon ja Daphne“.
7. Bartolomeo Rastrelli-tema kavandi järgi Peterburis Talvepalee (praegune Ermitaaži muuseum ).
8. Kadriorg- suveloss Peeter I naise Katariina jaoks, sellest ka kvartali nimi.
9. Arhitekt oli itaallane Niccolo Michetti .
10. Barokkmaalikunstnikud- sageli kujutati igasuguseid võitlus-, hukkamis- ja röövimisstseene. Ebatavalised poosid ägedad liigutused.
11. Maalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta.
12. Itaallane Caravaggio püüdles tõetruuduse poole, maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Tegevus enamasti pimeduses, mida lõhestab poolviltu ülevalt langev valgus (nn. Keldriluugivalgus).
13. Žanrimaal ehk olustikumaal - kunstnikud jäädvustasid inimesi nende igapäevamiljöös. Iseseisvaks žanriks kujunes Hollandis.
14. El Greco – hispaania barokkmaali rajaja. Inimesed on nagu pikaks venitatud, nende näod on kõhnad japiinatud. Pilk on suunatud taevasse , sinna tõusevad ka maali rahutud , teravad vormid.
15. Hispaanlane Velazquez – tõetruud portreed, oli õukonnamaalija, nt. Väike printsess Margareta, paavst Innocentius X.
Madalmaade barokk.
1. Holland iseseisvus, Flandria jäi Hispaania võimu alla. Flandria kunst -toretsev barokk, Hollandi kunst-lihtsam, realistlikum.
2. Peter Paul Rubens- tolle ajastu populaarseim kunstnik. Maalid antiikmütoloogia ainetel, palju portreesid. Tugevad tõmmud mehed, heledad lopsakad daamid, paksud lapsukesed. Rubensit iseloomustab üldse lopsakus.
3. Anthonis van Dyck- Rubensi õpilane. Puudus jõulisus, pigem mahe ja peenetundeline.Peetakse paraadportree alusepanijaks. Londonis õuemaalija.
4. Paraadportree-inimesi kujutatakse meeldiva ja väärikana, kui vaja-ka noorema ja ilusamana.Suur tähelepanu rõivastusele.
6. Hiiglaslikule kunstikollektsioonile pani aluse Katariina Suur. Talvepalee ruumidesse kogunesid tsaariperekona liikmed üksildustundidel, sellest ka prantsuskeelne nimetus „ermitage“ mis tähendab eraklat.
7. Frans Hals- maalis ainult inimesi. Eriti ilmekad on suured grupipildid ja väga hästi õnnestusid tal naervad inimesed.
8. Jan Vermeer -on äratuntav maalide kollakates ja sinistes toonides koloriidi järgi.
9. Vermeer töötas ühe töö kallal väga kaua ja temalt on säilinud vähe pilte (ca 35), arvatakse, et ta rohkem ei jõudnudki.
10. Koloriit -maalikunstis pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, iseloomustav värving.
11. Rembrandt- eelistas tumepruuni, tumepunast ja kullakarva. Kasutab heledust-tumedust, valgust ja varju. Esiplaani figuurid heledad-valguses, tagaplaani kujud rohkem hämaras.
12. „Kadunud poja tagasitulek“-tema loomingu tipp. Mõistujutt varanduse ära raisanud noorukist, kes pöördub tagasi isakoju ja leiab isa südames ikkagi andestust. Lapsed jäävad vanematele ikka armsaks.
13. Autoportree-portreežanri alaliik, kus kunstnik kujutab iseennast .
14. Ermitaažis, aluse pani keisrinna Katarina II-suur Rembrandti austaja.
15. Maalidel valitseb salapärane poolhämarus, kusagilt tulev valgus ujutab esiplaani, tagaplaan jääb varju. Valgus ja vari on tema väljendusvahendid. Kasutas pooltoone, tumedamaid värve.
Rokokoo .
1. Tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab kivikribu (kivikesed ja merekarbid aiakaunistustena). u. 1720-u.1770
2. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks, heledad paneelid ja peeglid, õrnad kaunistused. Kaunistused ebasümmeetrilised.
3. Orvand-sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused Kasutati tubade ja peeglite kaunistamisel.
4. markiis de Pompadour -kuningas Louis XV armuke, nõustas kuningat kultuuriküsimustes. Väljapeetus ja elegants.
5. Jacques Ange Gabriel-projekteeris Elysee palee, Versailles lossi ooperisaal, lossike Väike Trianon.-peetakse šedöövriks, erakordselt harmooniline ja täiuslik. Suursaavutus- Pariisi keskne väljak-Concorde`i väljak.
7. Pastellmaal -pehme kriiditaolise värvipulgaga maalitud, heledates toonides, salapärase meeleoluga maastikutaustad, kujutati enamasti jõudeelu ja lõbustusi. Tihti lambuririietes aadlikud.
8. Kuulsaimaks peetakse Antoine Watteaud, kelle maalid on graatsilised, samas on meeleolu kurblik ja igatsev. Maalis pidustusi pargimaastikes.
9. Filosoof Jean Jacques Rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav nn. Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega.
10. Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Jelizaveta .
11. Thomas Gainsborough -esimene maailmakuulus inglise maalikunstnik .
12. Prantsusmaa juhtiv roll uroopa kultuurielus kestis kuni 1930. aastateni.
Klassitsism ja ampiirstiil (1770-1830).
1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon . Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda.
2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja herculaneumi väljakaevamised.. Antiiki hakati matkima ka olmes . Kunst muutus tõsisemaks.
3. Arhitekt Jacques Germain Soufflot, kelle elutööks sai Pariisi Pantheoni ehitamine. See on ristkuppelkirik .
4. Portikus- sammaseeskoda , frontoon- ehitise esiküljel asetsev, enamasti kolmnurkne etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil .
5. „Horatiuste vanne “- sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Tüli Horatiuste ja Curatiuste vahel, kas võim peaks kuuluma Roomale või Alba Longale. Horatiuste kolm poega annavad isale vande võidelda kodulinna au eest. Noormeeste õe kallim võitleb vastaspoolel.
6. Maalikunstnik Vigee- Lebrun - esimene maailmanimega naiskunstnik. Kuulsaim teos on „Marie- Antoinette lastega“.
7. Marie-Antoinette giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal riigireetmise eest. 20 aasta pärast kaevati üles tema põrm ja maeti St.Denisei kiriku krüpti.
8. „Napoleoni kroonimine“-keisririigi ajastu sümbol. Üks suurejoonelisemaid grupiportreid kunstiajaloos, tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuigi Josephine on nagu noor tütarlas, kuigi on tunduvalt vanem. Napoleon on lühike, kuid seisab teistest kõrgemal. Kunstnik kavandas ka kostüümid.
9. Ampiir -Empire tähendab prantsuse keeles keisririiki, sellest on tuletatud ampiirstiili nimi. Antiikaega hakati matkima kõiges, ka olmes. Isegi mööbel. Võidutses keiser Napoleon I valitsusaja lõpuni.
10. Eestis – Tartu Ülikooli peahoone , mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas
11. Pantheon Pariisis on olulisem, kuna Kapitooliumi hoone matkib Pantheoni.
12. Plagiaadiks ei pea, kuna ampiir soosis antiikehitiste täielikku jäljendamist. Ajastu oli lihtsalt selline. Me ei saa ju väita, et terve ampiirstiil on kokku plagiaat.
Romantism ja F.Goya looming.
1. Romantismi teke- kunstiline põhjus: vastuseisu äratas klassitsism oma rangete reeglite ja külma kaalutlusega, mittekunstiline: Napoleon I sa revolutsiooni sümbol, võitlusvaim ja kangelaslikkus haarasid ka kunstnikke.
2. Romantikud kirjanduses- Victor Hugo, A.Dumas, G. Byron , Stendhal
3. Maalikunstis- eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal . John Constable , William Turner ,Theodore Gericault .
4. Kajastab 1830. aasta revolutsiooni mõjul vabadusvõitlust.Vabadust sümboliseeriva, lipuga naise kõrval kujutab kunstnik ennast, püss käes ja silinder peas.
5. Sest V. Hugo „Hüljatud“ ilmus alles 1861.a.
6. Camille Corot maalide võlu on õrn poeesia, kujutas loodust hommiku - ja õhtuvalguses.
7. Francisco Goya- romantilisteks võiks pidada tema maale „Alasti maja“ ja „riietatud maja“, kus ta kasutab mahedaid pastelseid toone, valguse ja varju mängu. Kunstnikku ei seostata tegelikult ühegi konkreetse stiiliga.
8. Kuulsad hispaania kunstnikud- Salvador Dali, El Greco, Diego Velazquez
9. Kuulsaim romantiline skulptuur on prantslase Francois Rude´i sõdalastega kõrgreljeef „ Marseljees “ Pariisi Tähe võidukaarel, väljendab revolutsioonilist paatost.
10. Parlamendihoone Londonis on projekteeritud pseudogooti stiilis ja mõjub veidi kuivana. Arhitekt on Charles Barry .
Barbizoni koolkond ja realism .
1. Realism-maalitava tõetruu ilustamata ja moonutamata kujutamine. Realistid maalisid seda, mida nägid. Temaatika -peamiselt igapäevaelu. Romantism idealiseerib minevikku , sündmustik ja tegelaskujud on tihti ebatavalised.
2. Barbizoonlased- kunstnikud, kes elasid Barbizoni külas Fontainebleau metsa ääres ja maalisid otse vabas looduses.
3. Theodore Rousseau- maalis loodust võltsimatu asjalikkuse ja täpsusega. Meeleolu on tavaliselt tõsine ja kurvameelne. Loodusmaalidega juba puhtakujuline realist.
4. Gustave Courbet –peetakse suurimaks realistiks prantsuse kunstis. Võttis osa Vendome´i samba lõhkumisest, vahistati. Põgenes vanglast ja elas Šveitsis maapaos.
6. Realistlik kunst Euroopas- 19.sajandi lõpuni.
7. Peredvižnikud-juhtisid tähelepanu rahva raskele elule, sotsiaalsele ebaõiglusele ja võimude omavolile. Nimi- sõnadest „peredvižnaja võstavka“-rändnäitus.
8. Johann Köler- „ Eeva granaatõunaga“, „Ketraja“, „Autoportree“, „Ema portree“, Kõige tuttavam on ehk „Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree“.Kuna Köler vihkas inetu ja vastiku kujutamist kunstis, siis on tema pildid ilusad ja pehmed, loodus on võrratu ja värvid head. Eriti meeldib mulle „Tütarlaps allikal“.
9. Fresko „Tulge minu juurde“ asub Tallinna Kaarli kirikus. Fresko-maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga.
10. Minu arvates ei pea kunstiteos olema realistlik. Ilu on vaataja silmades, kellele mis meeldib. Kes armastab reaalsust, kes elab unistustes.