Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. 6) RENESSANSSAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Alates 13. Sajandist hakati valdavalt seostama teost ja autorit. Samuti arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 15. Sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, mis ühendas
MOOD RENESSANSSIAJAST UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarv...
Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. 12.-13. saj olid väga levinud ka rüütel-laulikud. • Keskaegsed pillid Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, šalmeid, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. • Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu Hakkas levima humanism (lähtuti inimesest). Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige. Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnastuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati seda perioodi nimetama renessanssajastuks, mis tähendab tõlkes taassündi. Vaimulik muusika võtab konservatiivse rolli, ilmalik muusika jätkab arenemist. 15.-16. saj vahetusel arendati Veneetsias välja nooditehnika
Sisukord: Möödunud 100 aasta tähtsamad kunstnikud Mida annab meile tegelemine kujutava kunstiga Kunst ürgajal Vana-Rooma kunst Renessanssajastu Värvusõpetus Kunstiliigid Skulptuur Graafika Tarbekunst Disain Möödunud 100 aasta tähtsamad kunstnikud: 1. Eduard Wiiralt oli graafik 2. Amandus Adamson oli skulptor 3. Ants Laikmaa - maalikunstnik 4. Kristjan Raud graafik ja maalikunstnik 5. Günther Reindorff - graafik 6. Evald Okas graafik ja maalikunstnik 7
saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium, rataslüüra, torupill, salmei · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!! Ligi 10 sajandi jooksul oli Euroopa inimese maailmapildi keskteljeks olnud kristlikreligioon, pea kogu elukorraldus oli sellest tulenev. 14-15 saj muutus eurooplase mõttemaailm aga üsna põhjalikult. Levima hakkas humanism, ehk väärtushinnangute seadmine inimesest lähtuvalt. Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige (st kooskõlas jumalikuga). Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi veekogusid, tema piltide koloriit oli suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad, piimjad toonid, mida elustab mõni tume kontuur või telliskivipunane laik, ta joonistus oli visandlik, kuid väga ilmekas. KORDAMISKÜSIMUSED 10KORDAMISKÜSIMUSED 11. KLASSILE KUNSTIAJALOOS KÜSIMUSED. 1. Kus ja millal sai alguse renessanss? 2. Tähtsamad renessanssajastu arhitektid ja ehitised. 3. Renessanss ajastu skulptuur. 4. Itaalia maalikunst 15.-16. sajandil. Sandro Botticelli ,Giorgione, Tizian, Leonardo da Vinci, Raffael. 5. Manerism – Tintoretto, El Greco 6. Mis tingis Madalmaades kunsti kiire arengu? 7. Maalikunst Madalmaades – Jan van Eyck, Hieronymus Bosch, Pieter Brueghel vanem. 8. Renessanss Saksamaal – poliitiline olukord, usu reformid,tähtsamad maalikunstnikud. 9. Renessanss Eestis
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum
kiirenes elutempo, lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus
Keskaegsed reetorid kirjutasid ladina keeles. Erinevates rahvuskeeltes hakati kirjutama alles 16.-17. sajandil ning seda soodustasid renessanssideed. (Aava 2003: 27) 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Kui retoorika muutus juba keskajal väga oluliseks, siis suurima tõuke selle arengule annab renessanss, eelkõige reformatsioon. Ka renessansi ajal oli keeleõpe, sealhulgas ka retoorika hariduse olulisim osa ja see kestis kuni 20. sajandi alguseni. Renessanssajastu eeskujudeks olid Cicero, Quintilianus, aga ka Aristoteles. (Aava 2003: 29) Trükikunsti leiutamisega Gutenbergi poolt 1445. aastal avanevad enneolematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samas aga algab koheselt ka inimeste veenmine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks selliseks näiteks ongi reformatsioon. Kogu hilisem keskaeg ja ka Lutheri- aegne 16. sajand oli ägedate vaidluste aeg. Akadeemilised dispuudid etendasid hiliskeskaegsetes ülikoolides olulist rolli
Aina olulisemaks sai jõukate linnadega Põhja- Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik (ld k humanus- inimesele omane, inimväärikust austav) mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 14. sajandil esmalt Põhja- ja Kesk- Itaalia linnades sündinud uus kultuuri- ja ühiskonnamudel levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessanssajastu filosoofia ja kirjandus toetusdi olulisel määral antiikkultuuri pärandile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Tänu nii laialdastele maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus oluliselt inimese ettekujutus maailmast. Teadus hakkas tuginema eelkõige vaatlustele ja katsetele ning kujutav kunst otsis looduse ja inimkeha realistliku kujutamise võimalusi. Teadusele ja haridusele andis täiesti uued võimalused trükikunsti leiutamine 15
lähtuma inimesest ja see levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessansiajastu filosoofia ja kirjandus toetusid antiikkultuurile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Inimese ettekujutus maailmast muutus tänu teadusele ja katsetele. Renessansskultuuri on sageli kujutatud positiivse ja elujaatava ajastuna. Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Muusikaline renessanss sündis 15nda sajandi algul Madlamaades. 5. Renessanssajastu muusika üldine iseloomustus. Nimetusega ,,ars nova" tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 14ndal sajandil, mis sillutas teed renessansiajastule muusikas. 14ndal sajandil hakati valdavalt seostama teost ja autorit enne seda oli kunstilooming anonüümne. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli Philippe de Vitry , kelle muusikateoreetiline traktaat ,,Ars nova" andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars
väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Keskajal kujunenud seisuste süsteem varises barokiajastul kokku. Kristliku kiriku lõhenemine viis 17. Sajandi kolmekümneaastase sõjani. See oli üks majanduslikult ja psüühiliselt laastavamaid sõdu enne 20. Sajandit. Renessanssajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat. 10)Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi
Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk. Barokkarhitektuur 1600-1750 Kujunes välja 16. saj. lõpul Itaalias. Nimetuse päritolu on vaieldav. Itaalia keeles barocco eriskummaline, portugali keeles ebareeglipärane poolümmargune pärl. Barokki iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kui renessanssajastu arhitektuur on ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Arhitektuur Sündis Roomas. Avaldus kirikuehituses. C. Moderna Santa Susanna kirik Poolsambad, pilastrid, krooniks kolmnurkne viil. Voluudid kahel pool fassaadi. Staatuad seinaorvades. Valguse ja varju mängud. Nende poolest oli tuntud F. Borromini. L. Bernini Püha Peetri kirikule andis lõpliku lihvi, kujundas väljaku, muutis hoone kavandit, teostas sisekujunduse
nimetatud esimese kasutaja järgi ka raffaelesk), girland ja festoon Palju kasutatakse arabeski ja moreski, väga populaarne on paelornament. Ornamentaalsete vormide hulka võib liigitada ka dekoratiivsed arhitektuuridetailid –karniisid, frontoonid, sambad, voluudid, karniisid, kartušid, kuulid, püramiidid. Levivad pahkmikornament nin rullis, kartušš- ja pahkmikornamendi süntees. Mööbel. Renessanssajastu mööbli motiivid kordasid arhitektuurist pärinevaid motiive. Renessansi- ajastu mööbel arenes kõige kiiremini ja intensiivsemalt Itaalias. Kujunesid välja mitmesugused ainult Itaaliale iseloomulikud mööbliesemed. Iseloomulik on täpne vorm, selge konstruktsioon ja kaunid proportsioonid. Kassoon e. cassone ( it. k kirst) oli suur universaalne maalingute või nikerdistega kaunistatud kirst riiete ja majapidamistarvete hoidmiseks, mida kasutati ka laua, istme- ning magamiskohana
annaabi.ee 
