Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil.
Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil
Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust
Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma
Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis
Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan , mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranž - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb
sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke
kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel
on korrapäratu siseehitus , neil on ketasülekande printsiip. Nende
abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille
ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide
ülekanne teistesse rakkudesse 4. Rakukest koosneb peptidoglükaanist ( valgud + süsivesikud).
Rakukesta ehituselt jagunevad kaheks:
bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani Vajalik, sest annab bakterirakkudele kuju, kuju alusel eristatakse
bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe on kümmekond.
Kaitseb ka rakku välismõjutuste eest, reguleerib ainete liikumist
rakku ja sealt välja
Membraan koosneb põhiosas fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest, seal pole aga tsüklilisi alkohole. Membraan annab sopistisi ehk mesosoome, mis on sisemembraanistiku lihtsad analoogid. Membraani vaja:
ainete valikuliseks transpordiks
tsütoplasma piiristamiseks Mesosoomidel on spetsiifilised ülesanded: a) mügarbakteritel on mesosoomidel lämmastikku siduvad ensüümid, b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid
Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka ühes korduses (tähistatakse n, nim haploidsuseks). Rõngaskromosoomis on bakteri geenid
Plasmiidid on kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega , nende ülesandeks on anda täiendavad võimalused ainevahetuseks . Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi. Osa plasmiide määrab vastupidavuse antibiootikumidele.
Gaasivakuool - gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab raku ujuvust , peamiselt veebakterites
Varuainete kogumid on peamiselt anorgaaniliste ainete kogumid (N, P ja S-ühendid)
Ribosoomid - vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest.
Tsütoplasma - orgaanilistest ja anorgaanilistest osadest koosnev lahus, mis täidab kogu rakku, seob selle tervkikuks ja on liikumatu. Selle tõttu jäävad rakkude mõõtmed alati väikesteks. Bakterite elutegevus
Paljunemine - lihtpooldumise ehk amitoosi teel ja see viib rakkude pärilikule ebavõrdsusele. Paljunemine on kiire, uus generatsioon 20 - 30 minutiga. aeg I järk - kohanemine - keskkonnast valitakse optimaalne süsiniku energiaallikas II kiire kasvu faas III statsionaarne faas- surevad ja moodustuvad rakud on tasakaalus IV suremisfaas Paljunemine sõltub
Sporulatsioon - teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus 1 spoor. Spoore on vaja levimiseks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes ja see tagatakse
paksude kestadega
vähese veega (kuni 15%)
allasurutud ainevahetusega Spooride eluvõime võib säilida tuhandete kuni mitme sadade
tuhandete aastatega.
50 punkti
~ 12 lehte
77 laadimist
0 arvamust 
Kõik kommentaarid