Eukarüootne ja prokarüootne rakk (1)

1 HALB

Eukarüootne rakk . Rakumembraan ja rakutuum . Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus.

Rakumembraan

Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid .
Rakumembraanil on kaks funktsiooni:

Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast;

Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi.

Rakumembraani ehitus

Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded.

Vesikeskkonnas , mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka.

Kolesterool on loomarakkude membraanide koostises kui struktuuri tugevdav molekul ning tekitab membraani koostises tasapinnalisi ja jäiku struktuure.

Valke, mis rakumembraani koostises on, on erinevaid ning neil on ka palju erinevaid ülesandeid. Valkude funktsioonid:

Membraani koostises on ka ensüüme, mis katalüüsivad erinevaid reaktsioone siin või sealpool membraani pinnal.

Hulkraksetes organismides on valgud olulised rakkude kooshoidjad.

Suure osa valkude ülesanne on vahendada aineid raku väliskeskkonnast sisekeskkonda ja vastupidi. Need on transportvalgud.

Retseptorvalkude ülesanne on vahendada signaale raku väliskeskkonnast sisekeskkonda. Nt hormoonid seostuvad retseptorvalkudele ning need valgud annavad signaali edasi raku sisse, kus selle peale käivitatakse mingid ensümaatilised protsessid.

Süsivesikud on membraanis tavaliselt seotud kas valkude või lipiididega. Seega moodustavad nad osa glükoproteiinidest või glükolipiididest. Kuna süsivesikud on hüdrofiilsed, asetsevad nad pigem membraanist väljaulatuvalt. Enamik süsivesikuid on seejuures membraani välispinnal. Süsivesikutel on membraani ehituses mitmeid ülesandeid:

Nad aitavad sarnaseid rakke koes koos hoida.

Nad on olulised rakkude äratundmises. Nt inimese ABO veregrupi rakke eristatakse erinevate pinna süsivesikute järgi.

Passiivne transport

Ained liiguvad läbi membraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel.
Passiivne transport ei nõua lisaenergiat. Aktiivne transport nõuab.
Difusioon – molekulide suvaline ehk spontaanne liikumine, mille tulemusena aineosakeste kontsentratsioon erinevates anuma või ruumi punktides on lõpuks sama. Rakkudes tähendab see seda, et kui raku väliskeskkonnas on ainet rohkem kui sisekeskkonnas, siis difusiooni teel need kontsentratsioonid ühtlustuvad. Rakkudesse ja rakkudest välja liiguvad difusiooni teel ainult väikesed ja hüdrofoobsed molekulid.
Osmoos – difusiooni erijuht, kus väiksema kontsentratsiooni suunas liigub läbi membraani vesi. See tähendab, et vesi liigub keskkonnast, kus on suurem vee kontsentratsioon ehk väiksem lahustunud ainete kontsentratsioon keskkonda, kus on väiksem vee kontsentratsioon ning suurem lahustunud ainete kontsentratsioon.
Difusioon ja osmoos on rakkude ja organismide jaoks väga olulised. Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest.
Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani.
Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid , mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid , kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule.

Aktiivne transport

Aktiivne transport vajab lisaenergiat. Aktiivselt transporditakse aineid, mis liiguvad suurema kontsentratsiooni suunas ehk siis vastupidiselt difusioonireeglitele.
Aktiivne transport toimub ainult transportvalkude vahendusel. Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja:

Molekul, mida transporditakse, kinnitub valgule ning valk transpordib ta teisele poole membraani.

Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend ( adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat.
Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes.

Rakutuum

Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained.
Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid , kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad.
Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem.
Rakutuumal on kaks funktsiooni:

Raku elutegevuse juhtimine;

Osalemine raku jagunemises.
On rakke, mis on hulktuumsed, nt vöötlihas- ja südamelihasrakud, kingloomal on 2 tuuma.
On rakke, millel täiskasvanuna ei ole tuuma, nt erütrütsüüdid. Eelneval arenguetapil on neil tuum siiski olemas olnud.

Kromosoom

Kromosoom on nukleoproteiin – koosneb DNAst ja sellega seondunud valkudest. Eristatakse autosoome ja sugukromosoome. Kõigis organismi keharakkudes on ühesugune kromosoomistik .

Tsütoplasmavõrgustik

Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraansete kanalite, tsisternide ja vakuoolide süsteem, mis on omavahel ühendatud.
ER-i üldfunktsioon on ainete transport raku eri osade vahel.
ER jaguneb:

Karedapinnaline ER on kaetud ribosoomidega ning selle põhifunktsioon on valgusüntees ning sünteesitud valkude modifitseerimine kõrgemat järku struktuuridesse.

Siledapinnalisel ER-il toimub toksiliste ühendite kahjustamine ja rakust väljutamine ning fosfolipiidide ja steroidhormoonide süntees.

Ribosoomid

Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid , mille ülesandeks on sünteesida mRNA ahela alusel valgu primaarstruktuur .
Suur osa ribosoome on kinnitunud karedapinnalisele ER-ile. Teised on vabalt tsütoplasmas või mitokondrites ja kloroplastides.

Golgi kompleks

Golgi kompleks on membraanne organell , mis koosneb hulgast ülestikku asetsevatest tsisternikestest ja põiekestest. Golgi kompleksis toimub:

ER-i kaudu saadud valkude modifitseerimine, nt glüko-, lipo- jne proteiinide süntees.

Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakkimine. Sünteesitud valgud nt väljutatakse rakust eksotsütoosi teel või pakitakse lüsosoomidesse.

See on nn membraani reservuaariks. Golgi kompleksi põhjal moodustatakse raku jagunemisel tütarrakkude membraanistik.

Lüsosoomid

Lüsosoomid on membraansed põiekesed, mis moodustuvad üldiselt Golgi kompleksist, harvem otse ER-ist. Lüsosoomides on Golgi kompleksis sünteesitud ja pakitud valgud ning raku poolt lagundatavad aineosakesed. Lagundamisele võivad minna nii raku enda elutegevuse jäägid kui väliskeskkonnast saadud aineosakesed.
NB! Raku tuumamembraan , tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja raku välismembraan moodustavad ühe süsteemi. Oletame, et konkreetse raku ülesanne on mingit organismi jaoks vajalikku ainet produtseerida. Sel juhul moodustavad need membraanid tehase, kus igal astmel tehakse midagi vajalikku ning lõpuks väljutatakse aine rakust.

Tsütoplasma

Tsütoplasma on valguline vesilahus, mis sisaldab ka toitaineid, pigmente, ioone, soolasid ja jääkaineid. Tsütoplasma ülesanded:

Seab kõik raku osad süsteemseks tervikuks

Tsütoplasma on keskkonnaks raku erinevatele struktuuridele, sealt saavad nad vett ja toitaineid ning sinna eritavad nad jääkaineid.

Tsütoplasmas toimuvad erinevad ainevahetusprotsessid.

Mitokondrid

Mitokondrid esinevad eukarüootsetes rakkudes. Mitokondrite ehitus on tulenev nende funktsioonist. Mitokondritel on sarnaselt rakutuumale kaks membraani, kusjuures sisemembraan on väga sopistunud. Sopistumine on vajalik sisemembraani pinna suurendamiseks , sest seal toimuvad rakule kasutatavat energiat tootvad reaktsioonid.
Mitokondri välismembraani ülesanne on ainete valikuline läbilaskmine mitokondrisse.
Mitokondrite ülesanne on toitainete lõplik lõhustamine hapniku juuresolekul ning ATP süntees. Toitainete lõhustamise produkt on CO2 ja H2O.
Mitokondril on autonoomne DNA ning ribosoomid. DNA on sarnane bakteriraku omale - üks rõngaskromosoom. Oma DNA ei tähenda aga, et mitokonder ei alluks rakutuuma kontrollile, allub küll.
Mitokondreid võib olla rakus 1 (keerdviburlasel) kuni 1000000 (munarakus). Tavaliselt 1000-2000. Mitokondrite arv rakus sõltub raku varustatusest hapnikuga. Pärmirakkude anaerobioosis hoidmisel mitokondrid kaovad.

Plastiidid

Plastiidid on taime- ja vetikarakkudele omased organellid, mis ehituselt sarnanevad natuke mitokondritele.
Plastiide on nelja tüüpi:

Proplastiidid on väikesed plastiidid, millest kujunevad kõik ülejäänud plastiidid. Tagasi proplastiidideks need aga enam ei saa.

Leukoplastid on säilitusplastiidid. Nt tärklis sisaldub amüloplastides, teistes leukoplastides võivad olla valgud või lipiidid . Leukoplastide funktsioon on varuainete talletumine.

Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente. Kromoplastid esinevad viljades, lehtedes ja säilitusjuurtes (õites ei ole). Kromoplastide ülesanne on lisada ligimeelitavat faktorit viljadele. Inimese jaoks on taimsed pigmendid kasulikud antioksüdandid, nt karotenoidid.

Kloroplastid on samuti kahe membraaniga, kuid neil on sees veel piltlikult öeldes kolmas membraan – membraanse ehitusega lamellid , milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud . Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid.
NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel.

Tsütoskelett, tsentrosoom

Kõik nad on valgulised struktuurid , millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon.
Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil.
Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel.

Vibur ja ripsmed

Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9.
Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel). Eukarüootsete rakkude vibur toetub basaalkehale, mis on natuke teise struktuuriga, kui vibur ise (3X9), bakteritel basaalkeha ei ole.
Osadel eukarüootsetel rakkudel on raku pinnal ripsmed (nt kingloom on ripsloom). Ripsmed on oma ehituselt viburiga sarnased, aga lühemad ning neid on palju rohkem. Ripsmed liiguvad taktis ning aitavad nii rakul edasi liikuda. NT inimesel on ripsepiteel hingamiselundkonnas, mis liigutab ses suunas, et hingamisteedesse sattunud tolmuosakesed liiguksid ülespoole ja inimene saaks nad välja köhida.

Vakuool

Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud rakusisesed struktuurid, millel on peamiselt mahutusfunktsioon. Vakuoole võib esineda kõikide organismirühmade rakkudes, kuid suur keskvakuool on vanemates taimerakkudes.
Vakuoolide ülesandeks on:

Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid;

Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor ;

Kuhjata endasse erinevad jääkained;

Rakukest

Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool.
Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist.
Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin.
Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla.

Prokarüoodid e eeltuumsed

Jagunevad:
- bakterid (kõikjal)
- arhed (ekstreemsed tingimused)
nende ühiseks tunnuseks on tuuma ning üldse kõigi membraansete organellide puudumine
Bakterite leidumine:
-aineringe maailmas ei toimu ilma nendeta
-bakterid (ja arhed) asustavad ka piirkondi, kus teiste organismide elu ei ole võimalik
-bakterite olulisimaks rolliks on orgaanilise aine lagundamine
-inimeses on sümbiootilisi baktereid (maos, soolestikus jne) ning teised bakterid põhjustavad haigusi
-baktereid kasutatakse toiduainetööstuses, ravimitööstuses, biopuhastuses
Bakteriraku ehitusest:
1. geeneetilise aine info:
-bakteritel puudub rakutuum
-bakteri DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi
-piirkond bakteris, kus DNA rõngaskromosoom paikneb, nimetatakse nukleoidiks
-lisaks võivad bakterites olla ka plasmiidid , mille omadusteks, ülesanneteks on:

liiguvad kergelt rakust rakku ning omastavad võõraineid kergesti

omavad enüümide tootmiseks vajalikke geene
2. ribosoomid, mis
- ei ole kinnitunud tsütoplasma võrgustikku
- paiknevad rõngaskromosoomi lähedal
-valgusüntees (ja seega ka bakteri elutegevus) on väga kiire
3. tsütoplasma (sarnane eukarüootsele rakule
4. rakumembraan
5. rakukest (on olemas paljudel, kuid mitte kõigil, koosneb peptidoglükaanist – valk + sahhariid )
6. limakapsel (samuti ei pruugi ümbritseda kõiki bakterirakke)
> rakukesta ning limakapsli ülesandeks on keskkonna mõjutuste eest
7. paljudel bakteritel võib olla vibureid (tavaliselt rohkem kui kaks; aitavad liikuda) või ripsmed (mille ül. on kinnitumine mingile väliskeskkonna pinnale)
Bakteriraku jagunemine:
-bakterid paljunevad pooldumise teel
-bakterid on võimelised vahetama omavahe DNA juppe ning seega ka mittesuguliselt paljunema põhimõtteliselt.
-pooldumise faasid :

replikatsiooni teel kahekordistatakse bakteri DNAd

rakk jaguneb kaheks tütarrakuks

Sporulatsioon e. spooride moodustamine

-bakterirakud võivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustada spoore
- spoor on tugeva kestaga kaetud rakkujäänuk, milles on nukleoid ja natuke tsütoplasmat – ehk ka dehüdreerunud rakk
-kui ebasoodsad tingimused mööduvad, spoor rehüdreerub ning temast saab jälle päris rakk
-spooril elutegevus peaaegu puudub
-spoorid võivad püsida aastaid kuni aastasadu
Erinevad baktereid
-baktereid eristatakse üksteisest

kujult:

kerabakterid e kokid
pulkbakterid e batsillid
sprillid ( spiraalsed )
niitjad
keeritsbakterid e spiroheedid (kruvikujulised)
pungade e jätketega bakter

rakukesta struktuurilt

grampositiivne (kest on peptidoglükaanist)
gramnegatiivne (kest on peiidoproteiinist)

hapnikutaluvuse poolest

aeroobid (vajavad elutegevuseks hapnikku)
anaeroobid (ei vaja elukegevuseks hapnikku, hapnikukeskkonda sattudes surevad)
fakulatiivsed (neil on sügavalt suva, kas hapnikku on või mitte, eksisteerivad niikuinii)

energiaallika kasutamine
- autotroofid (suudavad endale ise orgaanlist ainet lagundades energiat toota)
-heterotroofid (peavad kasutama teiste lagundatud orgaanilist ainet, et endale energiat toota)

Patogeenid

-inimesele kahjulikud bakterid (ainult osad – osad bakterid on kasulikud ka)
Antibiootikumid
-bioloogilist päritolu ravimid, mis tapavad või takistavad kahjuliku bakteri kasvu ja arengut
-antibiootikumid mõjuvad alati läbi bakteri sünteesiraja segamise
-et antibiootikum saaks oma toimet alustada, peab bakter ta omastama
Bakterid biotehnoloogias :
-ravimite tootmine (nt insuliin)
-toiduainetööstus (nt. õlu, vein, juust)
-biopuhastus (veepuhastusjaamades)
Rakuteooria . Rakkude uurimine . Mikroskoop .
Rakuteooria e rakuteaduse alused.
-rakud on organismide põhilised ehitusüksused
-organismid koosnevad ühest kuni mitmest rakust
-rakk on kõige väiksem ehitusüksus, millel on elu tunnused
-rakuteooria on üks bioloogiateaduse fundamentaalteooriad
Mikroskoop.
-raku uurimine sai alguse mikroskoobi leiutamisega
-inimese silm eristab minimaalselt 0,5 mm
-valgusmikroskoobi eristusvõime on 1 mikromeeter kuni 1 nanomeeter
-elektronmikroskoobiga saab vaadelda molekule
-Robert Hooke demonstreeris esimesena mikroskoopi 1663
-avastas, et kork (korgipuu kuivatatud koor) on ehitatud ‘paljudest väikestest kastikestest’, mida ta nim. ‘cell’
-avaldas 1665 ‘Micrographia’
-Anton can Leenwhoek
-avastas, et vees on hulk ‘imelisi pisikesi loomakesi’ keda ta nim. ‘animacule’
-oli I kes näitas üherakulisi organisme
Rakuteooria tähtsündmused
-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke kui elu ehitsüksusi ning kõige väiksemaid strukuure, milles elu esineb
-Rudolf Wirchew avaldas 1855 olulisd postulaadid

rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest

uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise teel
-Louis Pasteur tõestas ära, et elu ei teki eimillestki
Rakkude mitmekesisus
-rakke on väga erineva kuju ja suurusega ning organismi seisukohalt erineva funktsiooniga
-peamised erinevused on nt.

rakku katvas kihis – rakukest / limakapsel

võimes muuta oma kuju – amööb/kingloom

struktuuri keerukuses
erinevaid rakke :
-rakkude ehituse alusel jagunevad organismid

prokarüoodid (eeltuumsed, ei moodusta hulkrakseid organisme)

eukarüoodid (päristuumsed – taime-, looma- ja seenerakud .)
-hulkraksetel organismidel eristuvad funktsiooni ja ehituse alusel koed .
Prokarüoodid
-on kindlasti:

rakumembraan

tsütoplasma

kromosoom

DNA molekul (1 rõngaskromosoom)

ribosoomid
-prokarüoodid on üherakulised üksielavad või ka koloniaalsed organismid
-prokarüootidel on rakus vähe sisemisi struktuure
Eukarüoodid
-hulkrakseid organisme moodustavad päristuumsed rakud
-on kindlasti:

membraaniga ümbritsetud rakutuum

teised membraaniga ümbritsetud organellid

RNA süntees ja valgusüntees on ruumiliselt eraldatud (toimuvad vastavalt tuumas ja tsütoplasmas)

rakus on tsütoskelett
Loomarakk :
-rakutuum
-kõiki organelle ümbritseb membraan
-mitokondrid
-Golgi kompleks
-lüsosoomid
-enodplasmaatiline retiikulum e tsütoplasma võrgustik
-ribosoomid (ei ole membraansed)
-tsütoplasma
-tsütoskelett
-tsentriool
-välismembraan
Taimerakul on lisaks:
-plastiidid
-keskvakuool
-rakukest
Seenerakud erinevad:
-loomarakkudest rakukesta poolest
-taimerakkudest kloroplastide (plastiidide) puudumise

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 89 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

89 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

clementine Õppematerjali autor

organellide võrdlus, mikroskoop, rakuteooriad. veidike ajaloost jmt.

bi-1 bioloogia keskkoolilel

Sarnased õppematerjalid

doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:

Bioloogia

doc

Rakubioloogia

· Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa. 1 Rakubioloogia 5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.)

Bioloogia

doc

RAKUBIOLOOGIA

Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa. 1 Rakubioloogia 5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.)

Rakubioloogia

pdf

Rakud. Eukarüoodid, prokarüoodid. Mikroskoopide areng.

aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja

Bioloogia

rtf

Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid.

Bioloogia

docx

Funktsionaalne morfoloogia

Rakud  kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened

Bioloogia

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E

Bioloogia

doc

Raku ehituse konspekt

Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu

Bioloogia

Rohkem sarnaseid