Funktsionaalne morfoloogia (0)

Rakud

• kõik elusorganismid koosnevad rakkudest
  
• rakk on kõige väiksem elu üksus
  
• rakul kõik elusaine eluavaldused : ehitus, ainevahetus , erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime
  

Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud.
Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga

• Bakterid
  
• Arhead
  

Eukarüoodid e. päristuumsed rakud
Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks

• Taimed
  
• Loomad
  
• Protistid
  
• Seened
  

Ühised tunnused: membraan , tuum, endoplasmaatiline retiikulum , mitokondrid , golgi kompleks
Taimerakku eristavad loomarakust;

• rakukest ja plasmodesmid
  
• vakuoolid ja tonoplast
  
• plastiidid
  

Loomarakul :

• tsentrioolid
  
• Lüsosoomid
  

Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks)
Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks
Kõikidel rakkudel ühine:

• ümbritsetud membraaniga
  
• täidetud vedela tsütosooliga
  
• sisaldvad kromosoome, kus asub DNA
  
• sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees
  
• membraanide ehitus ja funktsioonid
  

Eukarüootidel:

• membraaniga ümbritsetud tuum
  
• erinevad organellid tsütoplasmas
  
• suuremad rakud
  

Rakuorganellid:

• raku tuum - kontrollib raku elutegevust, sisaldab pärilikkuse ainet
  
• Rakumembraan - katab ja kaitseb rakku, reguleerib ainetevahetust ümbruskonnaga, osaleb ainete sünteesil
  
• Mitokondrid - energia tootjad
  
• Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtt, ladustamine , ümbertöötlemine
  
• Ribosoomid - viivad läbivalgusünteesi, kõige väiksemad organellid
  
• tsütoplasma - tsütosool koos organellidega aga ilma tuumata (sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, selles paiknevad organellid)
  
• tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum - toimub rakusisene ainete liikumine
  
• lüsosoomid - ühekihilised membr. ümbritsevad põiekesed . Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil
  
• Tuumake - asub tuuma sees, koosneb valgust ja RNA-st ; ül -ribosoomide süntees
  
• Tsütoskelett - annab rakule kuju, seob raku organellid ühtseks tervikuks
  

Lisaks eespool olevatele, omab taimerakk täiendavaid organelle;

• rakukest - annab taimerakule tugevuse ja kuju - on puitunud, tselluloidne või korgistunud
  
• vakuool- vee ja selles lahustunud ainete(mahlade) mahuti .
  
• kloroplast - selles toimub fotosüntees , sisaldab klorofülli, vahel ka karotinoide
  
• kromoplastid - sisaldavad karotinoide
  
• leukoplastid - sisaldavad varuaineid ( tärklis)
  

Raku tuum:
Geneetilise info säilitamise koht

• Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) - Nukleoplasma, sisemembraan, perinukleaarne ruum, fosfolipiidid , välismembraan , tsütoplasma
  
• Kromatiin - DNA+ valgud
  
• Kromosoom - kokkupakitud kromatiin
  
• Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem
  
• Tuumas translatsiooni ei toimu
  
• Tuuma poorid (NPC) -membraane läbivad , - spetsiifilised , - loomses rakus tuhandeid
  
• valkude transporti teostavad eksportiining ja importiinid
  
• valkude läbipääsu tagab vastav aminohappeline järjestus
  

Tuumake;

• Dünaamiline struktuur, mis seostub raku tegevusega
  
• tuumake moodustub rRNA geene sisaldava DNA lõikude ümber
  
• T toimub ribosoomide subühikude formeerumine
  

Ribosoomid

• koosnevad RNA- st ja valgust
  
• viivad läbi valgusünteesi
  
• mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on
  
• Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud
  

Endoplasmaatiline retiikulum

• membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas - toimub rakusisene ainete liikumine
  
• moodustab tsisterne ja paunakesi
  
• osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides ( maksarakkudes ), st seal paiknevad vajalikud ensüümid
  
• BIoelementide ladustamine (Ca2 + lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane
  

Golgi kompleks

• rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine
  
• sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine
  
• Rakumembraani ja rakukesta moodustamine
  

Mitokondrid

• energiakandjad
  
• rakuhingamine , ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st, saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel)
  
• ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad
  
• omavad oma ribosoome ja DNA-d
  

Raku tsütoskelett

• annab rakule kuju ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise
  

Vakuoolid

• vakuool on rakumahlaga täidetud põieke , mis on ümbritsetud ühe membraaniga e. tonoplastiga.
  
• ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95%
  

Ülesanded:

• toitainete, varuainete, jääkaionete ja vee säilitamine
  

Rakukest

• rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku
  
• oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi
  
• rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon)
  
• rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest
  

Raku membraan

• kaitsefunktsioon
  
• ainete ja ühendite transport
  
• informatsioon retseptoritega
  
• koosneb fosfolipiidididest (pead on hüdrofiilsed ja jalad hüdrofoobsed )
  
• membraanis on veel glükoproteiinid, millel on retseptoorne funktsioon
  
• kolesterool annab membraanile teatava jäikuse
  
• valgud - võtavad märkimisväärse osa membraani mahust
  
  • ainete transport
    
  • ioongradiendi teke
    
  • signaalide vastuvõtt ja edastamine
    
  • seondab membraani tsütoskeletiga
    
  • seondab ekstratsellulaarse maatriksiga
    
• Veel on rakumembraanis pumbad , kandjad , kanalid
  
  • pumbad - energia toel transpordivad aineid ja ühendeid rakku ja rakust välja. Kindlustvaad konts gradiendi
    
  • Kandjad e transport valgud - liiguvad mööda konts gradienti,
    
  • Kanalid - avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transporti piki konts gradienti. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihasrakud).
    

OSMOOS
DIFUSIOON
PASSIIVNE
AKTIIVNE
vastu konts gr.
piki konts gr
piki konts gr
vastu konts gr
valguline kandja või kanal
Spets kandja
ENERGIA
H2O
gaasid
Org happed , steroidid , monosahhariidid
Na/K ioonid
Plastiidid

• plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente
  
• plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine.
  
• plastiidid on pooldumisvõimelised organellid
  

Plastiidid jagunevad:

• proplastiidid
  
• etioplastid
  
• kloroplastid - strooma , tülakoidid, graan
  
• kromoplastid
  
• leukoplastid - elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastd
  

Proplastiidid ja etioplastid

• kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbivatest kehakestest proplastiididest
  
• pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavd etioplastid
  
• Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme, ning etioplastist kujuneb kloroplast
  

Kloroplastid

• Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti - klorofülli, vähem teisi pigmente
  
• neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi
  
• Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse
  
• Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiidtilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d.
  
• Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid - tülakoidid.
  
• Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll
  
• Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks
  

Kromoplastid

• Kromoplastid sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollseid, oranže ja punaseid)
  
• Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsedes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes
  
• erksatel värvidel on ligmeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon - taim vabaneb sügisel jääkainetest
  
• Talivad madalamat temperatuuri kui kloroplastid
  

leukoplastid

• leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente)
  
• leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine.
  
• Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust ( juurtes , mugulates , seemnetes jne)
  
• Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nim:
  
  • elaioplastideks (varuaineteks on õlid )
    
  • amüloplastideks (varuaineks on tärklis)
    
  • proteinoplastideks (varuaineks on valgud)
    

Plastiidide omavahelised üleminekud

• valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast
  
• viljade valmimisel ja lehtede värvumisel sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased , või punased pigmendid e mitmesugused karotinoidid ning kloroplast muutub kromoplastiks
  
• leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moodustumisel)
  
• kloroplastid võivad muutuda leukoplastideks (rohelise taime sattumisel pimedasse)
  
• kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks.
  
• molekulaarsed andmed kinnitavad hüpoteesi, et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes, Mitokondrid on tekkinud proteobakteritest, kloroplastid on tekkinud tsüanobakteritest ehk sinivetikatest. niisiis on eukarüootide omadus hingata ja fotosünteesida tekkinud bakteritest sümbiontide kaasabil. Mitokondri ja kloroplasti omandas eukarüoot suhteliselt hiljuti. Osal eukarüootidel puuduvad mitokondrid.
  

Praegu ei teata, kas nad pole veel mitokondreid omandanud või on varasemad mitokondrid anaeroobse elukeskkonna tõttu kadunud.
viirused ;

• väikseim elus osake
  
• paljuneb ainult teiste organismide rakkudes
  
• genoomi moodustab kas DNA või RNA
  
• puuduvad ribosoomid, mitokondrid
  
• väljaspool rakku püsib nakatusvõimelisena
  

Bakterid;

• suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda
  
• puudub tuuma membraan, üks haploidne rõngaskromosoom
  
• leidub plasmiide (sisaldavad geene mida saab kasutada nn eriolukordades
  

Eel (bakterid) ja päristuumse (ülejäänud rakk rakud) raku võrdlus
eeltuumne rakk
päristuumne rakk
tuum
tuuma pole, selle asemel on tuumapiirkond. Ka tuumakes pole. Rakk on valdavalt 1n faasis
Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis
kromosoomid
on 1 1n rõngaskromosoom. DNA-d ja geene suhteliselt vöhe. Histoon- valke pole
on palju lineaarseid kromosoome. Neis ka histoodin. DNA hulk suur
kaksikmembraaniga rakuorganellid
Pole
on tuum. mitokondrid - küigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes
sisemembraanistik
pole eristunud. vüib- olla sopistisi
hästi arenenud. ümber tuuma. golgi kompleks. EPR. lüsosoomid
ribosoomid
väikesed, vabalt tsütoplasmas. suhteliselt vähe
suuremad. enamasti seotud kareda EPR-ga hulk suurem
rakukest
enamasti olemas. koosneb peptiidoglükaanist, mis võib eristada ka limakapsli. On jäik
taimedel tselluloosist, hemitselluloosist, seentel kitiinist. loomadel on vaid ainuraksetel ja teistel loomadel munarakkudel
viburid ja tsütoskelett
väiksemad. koosnevad. flageliinist, siseehitus korrapäratu. tsütoskelett puudud
suuremad. siseehitus korrapärane. koosnevad tubuliinist. on ka tsütoskelett
rakkude mõõtmed
läbimüüt 0.5-1 mikromeetrit.. erinevad rakutüüpe 10- kond
läbimõõt 30-150 mikromeetrit. eri rakke u. 250 tüüpi
organismide esinemise vorm
1-rakulised,niitjad, kobarad jne
1-rakulised, niitjad, kolooniad . hulkraksed
näited
bakterid
kõik ülejäänud rakud
jagunemine
amitootiline. paljunevad enamasti mittesuguliselt
keharakud jagunevad mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. esineb suguline paljunemine
suhe hapnikuga
valdavalt aeroobid , osa anaeroobid
aeroobid
tsütoplasma
jäik ja liikumatu
vedelam ja liikub
ainevahetustüüp
autotroofid (foto- ja kemosünteesijad )
taimed on autotroofid (fotosüntees) loomad ja seened heterotroofid
ainevahetuse kiirus
10-100x kiirem
aeglasem
paljunemise ja kasvu kiirus
kiirem
aeglasem
Taime-, seene- ja loomarakku võrdlev tabel
TAIMERAKK
SEENERAKK
LOOMARAKK
1. Varusüsivesik
Tärklis, insuliin
Glükogeen
Glükogeen
2.Kest
tselluloosist, ligniinist
kitiinist
mannaanist
erandiks munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest)
3.Pigmendid
Klorofüllid
Karotenoidid
Väga palju erinevaid
Melaniin
Hemoglobiin
4.Tsentrioolid
+/-
5.Membraani steroolid
Fütosterool
Ergosterool
Kolesterool
6.Ainevahetustüüp
Autotroof
Heterotroof
Heterotroof
7.Plastiidid
8.Vitamiinide sünteesivõime
Väga hea
Hea
Puudulik (vajavad teat . vit. toidu koostises)
9.Rakkude jagunemisvõime tehistingimustes
Piiramatu
Piiramatu
Piiratud(v.a. kasvajarakud)
10.Toitumisviis raku tasandil
Osmoos
Osmoos
Fago- ja pinotsütoos
osmoos
Rakkude eluavaldused
ehitus, ainevahetud, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine, kohanemisvõime

• Organismi areng põhineb rakkde kasvus , jagunemises ja diferentseerumises
  
• Ealise arengu varajastes faasides jagunevad kõik rakud kiiresti
  
• Enamik dif. rakke ei jagune vaid asendatakse tüvirakkude abil
  
  • Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud )
    
  • pika elueaga rakud (maksarakud)
    
  • jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud)
    

Rakkude kasvumudel
Hüpertroofia rakkude arv jääb samaks, aga rakud ise suurenevad

• patoloogiline
  
• füsioloogiline
  

Hüperplaasia , rakkude suurus jääb samaks, aga nende arv suureneb

• patoloogiline
  
• füsioloogiline
  

Atroofia

• väheneb raku maht
  
• väheneb rakkude hulk
  

RAkkude suurus sõltub :

• gen määratkusest
  
• vanusest
  
• mitoosi faasist
  
• varuainete hulgast
  

Rakkude jagunemine
Mitoos :
eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku
Meioos:
eukarüoodsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasiei jagune)

• Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3%
  

raku jagunemisel :
Interfaas 55%
Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 %
Apoptoos - programmeeritud raku surm
Omane hulkraksele organismile
initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid transk. faktorid jt.)
oluline embrüonaalses faasis.
Apoptoos vs nekroos
Initsieeritud raku siseselt
initsieeritud rakuväliselt
mõjutab ühte rakkut
mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke
põletikuvaba
põletikulised
raku kahanemine
raku turse
Aktiivne protsess (ATP vajadus)
passiivne protsess
rakubioloogia tsentraalne dogma
DNA replikatsioon
replikatsiooni etapid/   transkriptsioon
transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul .
Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA- polümeraas , mis peab transkriptsiooni alustamiseks seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema, nimetatakse promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui polümeraas jõuab DNA piirkonnani, mida nimetatakse terminaatoriks (geeni lõpp). Seal eraldub ensüüm DNA molekulist, mille järgselt taastub DNA endine kaksikspiraalne kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse.[1]Transkriptsiooni produktiks on RNA ahel, milles tümiini (T) nukleotiidid on asendatud uratsiiliga (U). Kuna RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, rakendub transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus .
replikatsioon
Kui rakk ei jagune, siis sellel ajal ta valmistub jagunemiseks
1.Uurimistasandid-  rakuorganellid,rakud, koed ,organid, organsüsteemid ,organism
2. Seosed- struktuur tagab funktsiooni, funktsioon omakorda kujundab struktuuri vastavalt funktsiooni iseärasustele.
3. Prokarüootsel puudub tuum, membraaniga piiritletud rakuorganellid, eukarüootsel on need olemas. Prokarüootsed on ainult bakterid, eukarüootsed on teised elusorganismid.
4.Elusa raku tundemärgid: paljunemine, ärrituvus , ainevahetus, liikumisvõime
5. Rakkude koostis: vesi, valgud, rasvad , süsivesikud , nukleiinhapped
6.Raku põhitalitlused:  1)kanda DNA'd tütarrakkudele 2)Rakk säilitab oma keemilise koostise  3)Rakk lõhustab toitaineid, mis salvestatakse ATP kujul  4)Rakk sünteesib valke, süsivesikuid, rasvaineid
7. Rakumembraan koosneb neljast kihist: seesmine ja välimine kiht koosnevad valgumolekulidest, kaks keskmist kihti lipiidmolekulidest.
8. Infovahetus rakkude vahel: toimub rakumembraani vahendusel, ainete aktiivne(ainete transport madalama konts. lahusest kõrgema kontsentratsiooiga lahusesse, vajab ATP'd)  ja passiivne transport(diffusioon ja osmoos, ei vaja ATP-d) läbi rakumembraani
9. Endotsütoos : osakeste transportimine raku sisse. Ained mis ei pääse otse, satuvad rakku endotsütoosi teel.  Eksotsütoos: osakeste väljutamine rakust. Oluline, kuna osakesed, mis muidu rakust ei väljuks, väljutatakse eksotsütoosi teel.
10. Vaba radikaal : molekul, mis sisaldab ühte või rohkem paardumata elektroni. Radikaalide toime:  Vabad radikaalid purustavad raku struktuure. See on paljude haiguste tekkes olulisel kohal.
11. Antioksüdandid : keemiline ühend, mis on suuteline takistama vabade radikaalide ja reaktiivsete osakeste kahjulikku toimet. Antioksüdandid takistavad uute molekulide teket, seovad vabu radikaale, blokeerivad reaktsioone ja parandavad membraane.
12. Endoplasmaatilise võrgustik:  Jaguneb kaheks:sõmeraline ja sile . Peamine ülesanne on lipiidide ja valkude süntees.
13. Kehalise treeningu mõju endoplasmaatilisele võrgustikule lihases . Sarkoplasmaatiline võrgustik= (lihasrakus)skeletilihaste kiiretes kiududes tekib kiirus ja jõutreeningul enamasti
võrgustiku kerge hüpertroofia. Sarkoplasmaatiline võrgustik on oma olemuselt konservatiivne, väga suuri muutusi selles struktuuris kehalise treenigu puhul oodata ei ole.
14. Membraani kahjustused lihastööl :  Tekitavad hilinenud lihasvalulikkuse sündroomi. Sarkolemmi  kahjustuse tõttu raku membraani läbilaskuvus suureneb, lihasrakule omased valgud ja ained pääsevad vereringesse, teised ained, nt kaltsium , sisenevad rakku tavapärasest enam. Raku normaalne elutegevus on häiritud.
15.Golgi kompleks- rakus sünteesitavate ainete kokkupakkimine toimub Golgi kompleksis.
16. Lüsosoomid- rakuorganellid, milles lõhustatakse rakule ebavajalikke aineid. Lüsosoomid lagundavad suuri molekule väiksemateks osadeks , mida rakk saab kasutada.
Peroksüsoomid- H2 eraldamine molekulidelt, mille käigus moodustub H2O2, sisaldab ensüümi katalaas , mis lagundab H2O2   veeks ja hapikuks.
17. Rakkude erutuvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele.  Raku erutuvust tekitavad  temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elekrtilised tegurid. Neid tegureid nimetatakse ärritajateks.
18. Naatrium kaalium pump ja tähtsus. Ioonpump , mis hoolitseb raku membraani potentsiaali säilimise eest.
19. Biopotentsiaalide muutused ja nende tähtsus:   Biopotentsiaal tagab reageerimise (tundmise)
20. Mitokondrite ülesanne ja ehitus : Mitokondrid toodavad ATP-d, kaksikmembraanne organell, mille membraanikihtide vahel on vedlikuruum. Sisemembraan moodustab kristasi(voldikesi). Mitokondrid poolduvad ise kui koormus tõuseb.
21. Hingamisahela olemus: koosnb kolmest etapist: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid.  Hingamisahela ülesanne on ATP tootmine.(38 ATP-d)
22. NAD ja NADH   ülesanne hingamisahelas : NAD on transportija, NADH on koensüüm (sobib ka ise energiaallikaks) . NADH traspordib glükoosi lagunemisel eraldunud vesiniku mitokondrisse.
23. Aeroobne töö, energiaallikad  : aeroobse töö energiaallikad on peamiselt süsivesikud ja rasvad. Madalama intensiivsuse juures on rohkem kasutusel rasvad.
24. Anaeroobse töö energiaallikad : toimub hapniku osaluseta või vaegusega, töö kestvus on 9 sek-2min. Energiaallikaks on kreatiinfosfaat.
25. Mitokondrite DNA ja jagunemine : oma DNA,kus puuduvad histoonid . Suurel koormusel  poolduvad ise.
26. Kehalise aktiivsuse mõju mitokondritele: Mitokondrite arv suureneb aeroobsel tööl, anaeroobsel tööl mitokondrite arv ei suurene.
27. Valgu sünteesi tähtsus: lihasrakk ei pooldu, peab oma koostist uuendama, et kasvada, selle jaoks vajab palju valku.
28. Transkripstioon-  RNA polümeraas kinnitub promootorile, selle tagajärjel keerdub lahti DNA kaksikspriraal. Ühest ahelast algab Transkriptsioon.Transkriptsioon lõppeb kui RNA polümeraas jõuab terminaatorini. Päristuumsed rakud kohandavad mRNA'd peale transkriptsiooni.
29. Translatsioon- toimub ribosoomides. tRNA transpordib valgusünteesi kohta aminohapped . tRNA-d transpordivad aminohapped valgusünteesi asukohta , valmis peptiidahel liigub Golgi kompleksi.
30. Ribosoomid, nende ülesanded.  Ribosoomid on rakuorganellid, kus toimub valgusüntees. Kuivainest on pool RNA, pool valk. Koosneb väikesest ja suurest subühikust.
31. mRNA splicing- Funktsionaalse mRNA saamiseks tuleb intronid mRNA ahelast välja lõigata. Eksonid on kodeerivad osad, Intronid on mittekodeerivad osad. Intronid lõigatakse välja.
32. Geeni ekspressiooni olemus:  Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub DNA transkriptsioonil. Ekspresseeritakse ainult neid geene, mille produkte rakus antud momendil vajatakse.
33. Valgu sünteesi intensiivsust lihasrakus mõjutavad tegurid: lihasraku tüüp, rakendatud koormuse iseloom, taastumisperioodi pikkus.
34. Rakkude paljunemise tähtsus : Säilitada keha sellisena nagu ta on. Rakkude paljunemine tagab haavade paranemise
35. Rakkude paljunemise viisid: Amitoos, meioos, endomitoos, mitoos
36. Raku elutsükkel koosneb interfaasist ja paljunemisest
37. DNA replikatsioon : DNA helikaas (ensüüm) keerutab DNA ahela lahti, mõlemad molekuliahelad peavad dubleeruma. DNA polümeraas sünteesib mõlemale ahelale komplementaarse DNA ahela.
38. Mitoosi tsükkel , selle faasid : profaas, metafaas, anafaas, telofaas
39. Rakutsükli kontroll: olemas on kontrollpunktid, kus kontrollitakse kas rakk on piisavalt suur, kas DNA on korras, kas eelnev faas on lõppenud
40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon , stabiilne rakkude populatsioon, uuenev raku populatsioon.
41. Rakkude diferentseerumine : Diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal, õiges hulgas.  Diferentseerumine tähendab geenide valikulist avaldumist.
42. Tüvirakud , nende ülesanded, uuenemine tüvirakkude abil : Diferentseerumata rakud, nendest tekivad rakud, mis ise ei pooldu.
43. Asendamatud rakud: need on rakud, mis on tekkinud embrüonaalses eas. nt. närvirakud, silmaläätserakud, kõrvakuulmisretseptorid, südamelihasrakud.
44. Jagunemisvõimelised diferentseerunud rakud: rakud, mis on diferentseerunud, aga on säilitanud oma jagunemisvõimelisuse, nt. maksarakud.
45. Jagunemisvõimetud diferentseerunud rakud:   diferent . rakk, mis ei jagune
46. Apotoos- raku enda poolt käivitatud surm, kontrollitud raku surm
47. Nekroos- keskkonnast tingitud raku surm.