Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et
Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Toiduks on tal igasugused putukad, ämblikud jne, keda ta enne alla neelamist raputab. Vaenlasteks aga peamiselt rästikud, nastikud, pistrikud. Ohtu kujutavad ka rebased, siilid ja
4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigudel, vihmaussidel ja kaanidel. 6. Portegenees: Erandkorras võib organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda esineb putukaliikidel näiteks: Mesilastel ja lehetäidel 7. Portenogenees: Võib esineda mõningatel selgroogsetel Näiteks: Sisalikel, kaladel ja kahepaiksetel. Kuidas paljuneb: LaanikEostega Meritähtsuguliselt ja mittesuguliselt Sõnajalgeostega Murumuna(taim)eostega Pajuvegatiivselt ja suguliselt RohukonnSuguliselt Koersuguliselt Tigusuguliselt Liiliasuguliselt ja vegatiivselt Kaanidsuguliselt Vaarikasvegatiivne Vihmausssuguliselt Käsnsuguliselt ja mittesuguliselt Havisabasuguliselt Lehetäisuguliselt Haugsuguliselt Pärmseenmittesuguliselt (pungub)
pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses. Vaskuss talvitub 20-30 kaupa gruppides lehehunnikutes, puujuurte all või maapragudes. Mõnikord jagavad nad talvitumusipaika ka teiste sisalikuliikidega. Pereelu. Paaritumist alustavad vaskussid juba aprillis, kuid munade viljastamine toimub alles mais. Isased vaskussid võitlevad teineteisega paaritumisõiguse eest. Emane võib paarituda ka mitme isasega
..2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. 6.Siseehitus Lühikesed, pikkade varvastega jäsemed paiknevad sisalikul keha külgedel. Nii toetub kõht liikumisel sageli vastu maapinda. Luustiku ehituses on roomajatel võrreldes kahepaiksetel olulisi erinevusi. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Seepärast on roomajate pea liikuvam, kui kahepaiksetel ja nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel(rinnalülidel)ja need moodustavad siseelundite kaitseks rinnakorvi. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii 7. Meeleelundid: Roomajatel on hästi areneneud nägemine ja haistmine. Sisalikud näevad vaid liikuvat saaki. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad sisalikud keelt. Neil on kaheharuline keel. Sellega kombivad nad maapinda.
iseloomust. Saba 45 cm pikkune 1,3-2 korda kehast pikem Eripärad Sarved isastel. Ühel sarvel Sarvkate takistab looma võib olla isegi 15 haru. kasvamist, seetõttu vahetavad Sarveharude arv ei näita roomajad nahka. Sisalikel looma vanust. Talveks põder langeb vana nahk tükkidena loobub sarvedest. Pullid maha. hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued
muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses *Rikkalik maksaensüümide kompleks, mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid) Looduslik valik Et looduslik valik toimiks, on vaja populatsioonis muutlikkust
Teistel selgroogsete ning paljudel selgrootutel loomadel sõltub järeltulijate sugu kas osaliselt või täielikult välistest tingimustest. Neil fikseerub sugu alles peale kindlates keskkonnatingimustes läbitud embrüonaalse arengu teatud faasi. Väliskeskonna faktoritest on soo determinatsioonil kõige olulisem temperatuur.Temperatuurist sõltuv soo determinatsioon (edaspidi TSD) esineb kõikidel uuritud krokodillilistel, paljudel kilpkonnalistel ning mõnedel sisalikel. (Tõnu, T. 1991) Siit on püütud leida põhjendusi Kriidi ajastu teisel poolel toimunud maakera loomastiku suurele muutumisele. Algpõhjuseks peetakse kliima järsku jahenemist. Juhul, kui Kriidi ajastu suurtel sisalikel (ehk dinosaurustel) esines TSD, võis juba mõnekraadiline kliima jahenemine muuta niivõrd oluliselt nende loomade populatsioonode soolist struktuuri, et tagajärjeks oli väljasuremine. Kuid miks surid
Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Rudimendid Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud Rudimendid on inimesel esinevad jääkelundid, mida inimesel enam pole vaja, kuid teistel loomadel on: Kõrvalihased on vaja kaslastel, koeral Karvkate on vaja näiteks karul Õndraluu ehk saba on vaja lehmal Kolmas silmalaug on vaja sisalikel Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm. Geenifond on populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool ehk siire on erinevate populatsioonide isendite ristumine. Toimub näiteks tänu migratsioonile ( loomade ränded, tolmlejad, putukad jne.) Geenitriivid on juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.
5 meetrini. Vanim fossiilne lind pärineb Juura ajastust. See leiti 1861. aastal peeneteralisest Solenhofeni lubjakivist Saksamaal 1861. aastal. Mõne kuu pärast leiti sealtsamast ka täielikult säilinud luustik sulestiku jäljenditega. Ta sai nimeks Archaeopteryks ehk ürglind. Kui poleks olnud märke sulestiku kohta, siis luustiku järgi oleks ta arvatud sisalikuks. Tal olid sisalikelt päritud 20 lüliga saba ning tiibade otstes paiknevad küünised. Nokk puudus ning nagu kõigil sisalikel, olid tal ka hambad. Lennulihased olid nõrgad ja nüüdisaja lindudega võrreldes lendas ta üsna halvasti. Ühegi linnu luustikku peale ürglinnu oma pole Juura ladestust leitud. Joonis 6. Pterosaurus ehk tiibsisalik. Kes olid dinosaurused? Pole olemas eraldi liiki või perekonda nagu dinosaurused. See on üldine nimetus hiidroomajatele, mille võttis kasutusele inglise paleontoloog Richard Owen 1842. aastal. Tänapäeval on selge, et kõik dinosaurused polnud nii massiivsed nagu ette
toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala. Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents. 8. Mis on kohastumine? Kohastumus? Too näiteid looma- ja taimeriigist. Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: Siseehitus veekudede lihaktaimede ujupõis kaladel
aastat kuni 65 miljonit aastat tagasi. Keskaegkond jaotub kolmeks ajastuks triias, juura ja kriit. Kliima oli tol ajal nagu tänapäeva troopikas. (Walker et al, 2001) Need hirmuäratavad sisalikud olid maismaaloomad. Teistest roomajatest eristas neid eelkõige jalgade asend, sest dinosauruste jalad asetsesid otse kere all, aga mitte külgedel nagu näiteks krokodillidel. (Cambournac, 2006) Dinosaurused jaotatakse kahte suurde rühma: sauruselaadsed, kelle vaagnaluu on nagu sisalikel ja linnulaadsed, kellel on lindudele omane vaagnaluu. Teadaolevaid dinosauruste liike on umbes 600, need jaotatakse 44 sugukonda. Nad kõik ei elanud ühel ja samal ajal: iga liik elas umbes 2-3 miljonit aastat, kuni sellest arenes uus, keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006) Dinosaurused läbisid toiduotsingul pikki vahemaid ning paljud liikusid karjades, kus poegi hoiti karja keskel, et neid paremini kaitsta. Mitmed dinosaurused olid
kohanema ning neil arenesid kaitsesüsteemid: olid sarvemoodustised, luuplaadid, ogalised sabad. Meredes domineerisid rööviliku eluviisiga saurused. Kriidi ajastul taimestik : on leitud esimesed õistaimede jäänused, õietolmu. Hakkas levima putuktolmlemine. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE: Meteoriidi tabamus Mehiko lahte. Avaldas arvatavasti globaalset mõju. Atmosfääri sattus palju lendtolmu ning see takistas päikesevalguse sattumist maale. Sisalikel on eluks vajalik päikesevalgus Suured tulekahjud temperatuuri märgatav tõus. Teiseks põhjuseks võib olla suurte magmaväljade tekkimine. Sealt sattus õhku palju mürgiseid gaase. Nt India aladel oli selline väli. Meteoriidi langemisele viitab see, et settekihtidest on leitud kiht kus mingit ainet (eriitiumi vist) on palju ning see näitab võõrkeha sattumist maale. Selle jälgi leitud üle maailma. Väljasuremine toimus äkitselt. 65 miljonit aastat tagasi.
Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1. Esikest, mille tekitab munarakk ise. 2. Teiskest, mille tekitavad munasarja rakud. Märkimisväärse paksuse omandavad teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel. Vakuoolide süsteem Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes! Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid a) noores taimerakus mitu, vanemas üks suur keskvakuool, mis täidab kogu raku b) noortes taimerakkudes toitainete säilitamine; vee säilitamine; sierõhu ehk turgori tekitamine c) vanemates taimerakkudes jääkainete kogumine; mürgiste ühendite kuhjumine;
territooriumil keskmiselt vähe ressursse või emaseid ja eeldused polügüüniaks on väikesed. Kui ressursid või emased paiknevad agregeeritult, siis on sobivates kohtades olevatel territooriumitel ressursse keskmiselt palju rohkem kui kehvemates kohtades olevail territooriumitel, ja heade territooriumite omanikel on palju eeldusi polügüüniaks. Joonis 9.4 kujutab ühe liikidevahelise võrdluse tulemust, kust selgub, et sisalikel sõltub polügüünia aste (ühe isase kohta tulevate emaste keskmine arv) selle liigi emaste kodupiirkonna keskmisest suurusest. Järelikult, mida rohkem emased ruumis ringi liiguvad, seda raskem on isastel kaitsta territooriume, kuhu mahub mitu emast. Kui ressursid paiknevad ruumis agregeeritult, soodustab see samaaegset polügüüniat; kui ressursid esinevad aga ajas sünkroonselt (näiteks küpseb korraga suur hulk vilju), soodustab see järjestikust polügüüniat.
4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse: • kilpkonnalised • kärsspealised • krokodillilised • soomuselised. Eesti roomajad kuuluvad kõik seltsi soomuselised (sisalikulised, maolised) Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad
(deflection). Idee siis selles, et saaklooma mingid "vähemtähtsad" kehaosad on evolutsioneerunud sellisteks, et kas lihtsalt ründava kiskja tähelepanu tõmmata või jäljendada saaklooma sellist kehaosa, millele kiskja oma rünnaku tõenäoliselt suunab. Kui kiskja ründab sellist vähetähtsat osa, pääseb saakloom kergemalt. Tuntud näideteks on - sisalike sabad, mis on paljudel neil värvilised või lihtsalt liikuvad ja köidavad seega ründava kiskja tähelepanu. Sisalikel on aga võime saba ära heita (autotoomia) ja seeläbi ise pääseda; - silmi jäljendavad laigud (silmlaigud) paljude troopiliste kalade sabaosas, mis siis ilmsestigi suunavad röövkalade rünnakud pea asemel ohutumasse kehapiirkonda; - silmtäpid paljude liblikate tiivaservades - linnu rünnaku suunamine tiiva serva päästab liblika; - siilakud ("sabad" tagatiibadel, nagu nt pääsusabal) tagatiibade taganurgas paljudel liblikatel.
kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Tähtsus looduses-oluline osa nii vee- kui ka maismaaelupaiga toiduvõrgus. Tähtsus inimesele-kahjurite hävitajad, hävitavad haigusi edasi kandvaid sääski, toiduks, ravimitööstuses, laborites uurimustöödeks, lemmikloomadena. ROOMAJAD-kõrvaava ja trummikile on enamikul roomajatel, vaid madudel neid pole. Suus on enamikul sisalikel ja madudel palju ühesuguse kujuga hambaid ning pikk kaheharuline ja väga liikuv kell. Kilpkonnadel on hammaste asemel lõualuudel kõvad sarvainest servad, millega nad toitu haaravad ja rebivad. Silmad on enamikul roomajatel kaitstud kahe liikuva silmalauga. Madudel aga kaitseb silmi läbipaistev liikumatu laug ja seetõttu ei pilguta nad silmi. Kael koosneb mitmest selgroolülist ja seetõttu on võimalik pead igas suunas liigutada. Enamikul roomajatel on neli pikkade
pööratud seosed. Stress on organismi vastus keskkonnast tulevatele etteennustavatele või kontrollimatule stiimulile. Stressireaktsioone reguleerivad: hüpotaalamus -ajuripatsi-neerupealise telg ja sümpaatiline närvisüsteem. Eesmärgiks on mobiliseerida ja ümberjagada energiavarud. · Isiksuse seosed elukäigutunnustega. Isksuse seoseid elueaga leitud nii inimestel kui närilistel. Uudishimulikkus = pikem eluiga. Vähe suhtlevatel sisalikel suurem ellujäämus, kuid vähem järglasi. Seos kasvukiiruse ja julguse vahel. VÄRVID ENESEKAITSES (T. Remmel) · Mis funktsioonid võivad olla loomade värvusel? Saaklooma signaalid: Mind ei ole siin, ma ei kõlba süüa, olen kuri loom, sind on nähtud (händikäp teooria), mind sa ei püüa! Kiskja signaalid: mind ei ole siin, mul ei ole täna kõht tühi · Mis on varjevärvuse negatiivsed küljed - miks kõik loomad ei kasuta enesekaitsena varjevärvust?
soojem; samuti kasutavad saagi püüdmisel, nt leiavad selle abil väikeimetajaid (kes keskkonnast soojemad). Madu on võimeline ära tundma temperatuuri 0,2 kraadi täpsusega. Kolmas silm ehk kiiruelund – registreerib ööpäeva pikkust, päeva rütme, kas loom on valguse käes või varjus, otseühendus aju nende keskustega, mis tahtlikku käitumist ei mõjuta, pigem reguleerib hormonaalset tasakaalu ja ööpäevast aktiivsust; võib leida ürgsematel sisalikel Paljud kalad on väga häälekad, nt konnkala. Veeloomad võivad lõhnu tunda kilomeetrite kauguselt. Sellest, mis meel on eriti hästi arenenud, annab tunda vastava aju osa suurus, nt hail suured haistesibulad, hästi arenenud otsaaju. Kalaliigid, kellel pole kokkupuudet oma marjaga, suhtuvad sellesse akvaariumis, kui ei saa edasi liikuda, kui toitu. Isane ogalik hoolitseb paarumise ja poegade eest, emane ainult koeb (võib ka olla, et mitu emast)
Polüploidsed rakud omavad mitut kromosoomikomplekti. 3n, 4n, 5n, .... Polüploidsus: 1. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist 2. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt 3. Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne Erandiks vizcacha rott (Tympnoctomys barrerae) Argentiinas. Arvati, et on tetraploidse genoomiga, sest on poole rohkem kromosoome. 2017 leiti, et suurenenud on ainult kordusjärjestuste osa genoomis
moodustu peaaegu kunagi. Polüploidsed loomad aga on alati steriilsed, sest neil ei arene normaalseid sugunäärmeid ja meioos on häiritud. Siia lisanduvad veel morfoloogilised väärarengud, mis kokku põhjustavad polüploidsete loomade halvema kohanemise ja nende hukkumise tavaliselt juba embrüonaalses staadiumis. Mõnedel selgrootutel loomadel (askariidid, vihmauss) tuntakse polüploidseid ridu. Polüploidsust esineb ka amfiibidel ja kaladel, samuti putukatel ja sisalikel. Polüploidsuse säilitamine nendel loomadel pole aga võimalik, sest polüploidsed isendid on sigimatud. Siidiussi autoploididel on emased sigivad, isased aga steriilsed. Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult embrüonaalse staadiumi keskpaigani. Spontaansed (iseeneslikud) abordid imetajatel on mõnikord tingitud loodete tri- või tetraploidsusest. Alloploidsed (amfiploidsed) isendid tekivad kahe liigi hübridiseerimisel. Tavaliselt
hilisemas elujärgus muudavad soo vastupidiseks (vastavalt protoandrilised ja protogüünsed hermafrodiidid; esineb mitmetel kaladel, nt merikogrel ja klounkalal). 88. Mis on keskkonnast sõltuv soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) Keskkonnast sõltuv soo määramine – indiviidi sugu on määratud keskkonna tingimustega (nt temperatuur, niiskus, pH), mis toimub peale viljastumist. Mitmetel kaladel ja roomajatel (mõnedel sisalikel, tuataaradel, enamikul kilpkonnadel ja kõigil krokodillilistel) määratakse sugu peale viljastumist vastavalt temperatuurile. Kilpkonnadel arenevad enamasti isased jahedamates pesades ja emased soojemates. Krokodilliliste isased arenevad keskmiste temperatuuride juures, emased ekstreemsete (madalamate/ kõrgemate) juures. Mõningatel juhtudel võib kromosoomidest sõltuv soo determinatsioon ümber lülituda keskkonnast sõltuvale. Nt sisaliku Bassiana duperrey sugu on määratud
annaabi.ee 
