Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kromosoomiks" - 35 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Bioloogi õpimapp

Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. Sageli nimetatakse kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või...

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

Kollane on tsentromeer ehk esmane soonis. Mustad on kromosoomi haarad (õlad), punane on telomeer. Kahekromatiidiline kromosoom Tema koostises on 2 identset DNA molekuli, need kromosoomid tek enne raku jagunemist, raku jagunemisel lahknevad kaheks ühekromatiidiliseks kromosoomiks . Kromosoomide jaotusviisid: I 1. Autosoomid - eri soopooltel, ehituselt, arvult ja kujult sarnased. Inimesel on neid 44 ehk 22 paari. 2. Sugukromosoomid - eri soopooltel ehituselt, kujult ja arvult erinevad. Nt XX/XY; ZZ/ZW; XX/X Sugukromosoomid on kõikides rakkudes! II 1. Homoloogilised kromosoomid - kromosoomide paar, millest 1 on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus on sama....

Üldbioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Geenitehnoloogia

Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett (tsütoplasmas) hoiab raku kuju, kaitseb rakku ja võimaldab raku liikumist. Mängib suurt rolli rakusiseses transpordis, raku jagunemises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks - seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis on DNA püsivalt seotud valkudega, mis pakivad DNA kaksikahela ning loovad rakupõlvkondades säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt inaktiveeritud, püsivalt ekspresseeruvad või saavad alluda jooksvale regulatsioonile. Kromosoomide spetsialiseerunud piirkonnad nagu näiteks...

Arstiteadus
326 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geneetika ja liikide tekkimine

Kromosoomide vöödilisuse mustri võrdlus näitas, et enamus ümberkorraldusi kromosoomides olid põhjustatud peritsentrilistest inversioonidest (inverteeritud segment sisaldas tsentromeeri), mille tulemusena muutus tsentromeeri asukoht kromosoomis. Lisaks inversioonidele kirjeldati ka retsiprookseid translokatsioone (näiteks translokatsioon viienda ja seitsmenda kromosoomi vahel gorillal, telomeeride liitumist (inimese lahknemise puhul toimus 2p ja 2q liitumine kromosoomiks number 2, 2q tsentromeer inaktiveerus). Inimese lahknemisel shimpansist on toimunud veel väikesed inversioonid kromosoomides 1 ja 18. Eeldatav vahevorm, mis eksisteeris enne orangutangi lahknemist hominoidsest eellasest, erines neist 3, 7, 10 ja Y kromosoomi poolest. Orangutangide karüotüüp erineb hominoidse eellase karüotüübist erinevuste tõttu kromosoomides 2q, 4, 8, 11, 17 ja 20. Hominoidse eellase kromosoomid olid suures ulatuses sarnased gorilla, shimpansi ja inimese kromosoomidele...

Geneetika
57 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Tuumakeses on geenid, mis määravad rRNA sünteesi. Mida aktiivsem rakk, seda rohkem tuumakesi. Kromosoomid ...isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNA-st, RNA-st, erinevatest aluselistest ja happelistest valkudest. · Ühekromatiidiline kromosoom ­ sisaldab 1 DNA molekuli · Kahekromatiidiline kromosoom ­ 2 identset DNA molekuli. Kromosoomid tekivad enne raku jagunemist. Raku jagunemise käigus. Lahknevad kaheks ühekromatiidiliseks kromosoomiks . Kromosoomide jaotumisviisid: 1) Autosoomid ­ eri soopooltel ehituselt, kujult, arvult sarnased (inimesel 44) 2) Sugukromosoomid ­ eri soopooltel ehituselt, kujult, sarnased. Sugukromosoomid on kõikides rakkudes. Homoloogilised kromosoomid ­ kromosoomide paar, millest üks saadud ühelt vanemalt, teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus sama Kromosoomistik ­ liigiomane kromosoomide arv rakkudes. Väikseim kromosoomide...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Geneetika ajalugu.

valgud osalevad samuti geneetilise info realiseerimises. See toimub geneetilise koodi abil. Geneetilises koodis määravad aminohappe ära tripletid. Kromosoomid Organismide genoom on suuremas osas jaotunud kromosoomidesse. T.Brown defineeib kromosoomi kui isereplitseeruvat nukleiinhappe molekuli, mis sisaldab geene. Prokarüootide kromosoomiks on rõngas-DNA molekul. Kogu prokarüoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi. DNA on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoiab koos RNA. Valkude abil kinnituvad DNA lingud basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi ala. Eukarüootidel on nukleoomse struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on veel tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate...

Geneetika
55 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geneetika

Eukarüootsete kromosoomide struktuur. 3 Kuigi võrreldes E. coli genoomiga on erinevatel eukarüootidel ainult 2-25 korda enam geene, ületab nende genoomi suurus bakteri genoomi mitu suurusjärku. Suur osa eukarüootsest DNA-st ei ole kodeeriv. Eukarüootidel on genoom jaotunud mitmeks erinevaks kromosoomiks ning enamasti on kõiki kromosoome 2 komplekti. Inimese genoomi moodustava DNA kogupikkus on ligikaudu 1 meeter. Erinevate kromosoomide DNA pikkus varieerub 15-85 millimeetrini. Et kogu selline DNA hulk rakku ära mahuks, peab see võrreldes bakteri DNA-ga olema märksa kompaktsemalt pakitud. Inimese kõige suurem kromosoom on metafaasis ainult 10 µm pikkune ja läbimõduga 0,5 µm. Interfaasi rakkude tuumast isoleeritud kromatiin koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest...

Üldbioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geenitehnoloogia

Tsütoskeleti funktsioonid. Rakkude kuju püsivuses ja muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas olev tsütoskelett. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. Tugi ja liikumissüsteem. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis on DNA püsivalt seotud valkudega, mis pakivad DNA kaksikahela ning loovad rakupõlvkondades säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt inaktiveeritud, püsivalt ekspresseeruvad või saavad alluda jooksvale regulatsioonile. Kromosoomide spetsialiseerunud piirkonnad nagu näiteks tsentromeer, telomeerid, satelliidid...

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...

Aretusõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geneetika

primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus....

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

) tuumaplasma ehk karüoplasma- poolvedel, orgaaniliste ainete kogum, vett ei ole. Ül: siduda tuuma osasid. 3.) tuumakesed- tuumaplasma tihenenud aine piirkonnad. Sisaldavad RNA-d ja valke. Tuumakesi võib olla 1-10. ÜL: nendes toimub ribosoomide süntees, sünteesitakse valke. 4.) kromatiinaine (kromosoomid)- moodustub DNA molekulidest ja valgu molekulidest(histoomidest). Ühest DNA molekulist ja valgust moodustunud kogumikku nimetatakse kromosoomiks . Igas rakutuumas on alati liigi omane kromosoomide arv. Inimesel on 46 kromosoomi. Kromosoomid on paari kaupa, paarilised on sarnased, neid nim. homoloogseteks kromosoomideks (23 paari inimesel), erandiks on isasorganismid, kellel on 22 paari homoloogseid kromosoome ja 1 paar on erinev(xy). Kromosoom koosneb geenidest st. DNA lõikudest, mis kannavad kindlat pärilikku infot. Ühel kromosoomil on kaks kromatiidi, mis on identsed. Tsentoneer- koht, kus kromatiidid keemiliselt ristuvad....

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mis on Geenivaramu?

Geneetika selgitab meile: - miks ma olen selline, nagu olen; - mida ühist on minul oma vanemate ja lastega; - miks ma erinen oma vanematest ja lastest; - kas haigused on "ette määratud". Organismi pärilik informatsioon on talletatud DNA-s ehk desoksüribonukleiinhappes. DNA paikneb igas keharakus, peamiselt rakutuumas. Ühes keharakus on umbes kahe meetri pikkune DNA lõik, mis sisaldab 30 000 kuni 40 000 geeni ja on osavalt pakitud 46 kromosoomiks . Kokku on inimesel 23 kromosoomipaari ­ igast paarist üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. Geneetilistest haigustest kõneldes on kuni viimase ajani silmas peetud kromosoomihaigusi (Downi sündroom) või siis ühe geeniga seotud haigusi (Duschenne'i lihasdüstroofia). Need on väga haruldased. Sagedasemate haiguste - kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, diabeet, vähk - puhul on olulised mitmed geenid, mis koostoimes keskkonnaga osalevad haiguse avaldumises...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

klassikalise geneetika KT

2) Genotüüp on: a) Organismi geenide kogum b) organismi avaldunud tunnuste kogum 3) Ristamist, mille puhul uuritavad vormid erinavad ainult ühe tunnuse poolest, nimetatakse a) dihübriidideks b)monohübriidideks? 4) Ühe geeni erivorme nimetatakse a) alleelideks b)genoomiks. 2 Täida lüngad 1.Inimese kahesuguseid sugukromosoome nimetatakse ...X...- ja ...Y..- kromosoomiks . 2.Naisel on igas keharakus ..2.. X-kromosoomi, mehel on ..2.. erinevat sugukromosoomi- X ja Y. 3.Monohübriidsel ristamisel jälgitakse... ühe geenipaari pärandumist..., mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. 4.Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele ...sugulisel ...teel, somaatilised mutatsioonid aga.... vegetatiivsel paljunemisel..... 5.Variatsioonirida ja variatsioonikõver iseloomustavad eelkõige ...mittepärilikku......

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Geneetika I kordamisküsimused

Bakteritest on leitud topoisomeraasII, seda nimetatakse DNA güraasiks.Topoisomeraas I on vastupidise toimega ja vähendab negatiivset superspiraali. Keskmiselt on bakterikromosoomis iga kaksikheeliksi 40 täispöörde kohta üks negartiivne superspiraal. 46)Eukarüootsete kromosoomide struktuur ja koostis. 2-25 korda enam geene kui E.Colil, ja on mitmeid kordi suurema genoomiga kui bakteritel. Suur osa eukarüoote DNA-st ei ole kodeeriv. Genoom jaotunud mitmeks erinevaks kromosoomiks ja enamasti on kõiki kromosoome 2 komplekti. Erinevate kromosoomide DNA pikkus 15-85 mm. Peab olema hästi kokku pakitud et rakku ära mahuks. Kõige suurem kromosoom on metafaasis 10 mikromeetri pikkune ja 0,5 mikromeetrise läbimõõduga.Kromosoom koosneb ühest pikast DNA molekulist. Kromatiini koostises olevad valgud jaotuvad kahte suurde klassi: Histoonid (aluselised valgud,põhiline kromosoomi srtuktuuri kujundav roll) ja mittehistoonsed kromosoomivalgud (tugevalt happelised)...

Geneetika
180 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused

Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneeti...

Psühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bakteriraku ehitus, paljunemine ja kasv

Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks . 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel...

Geenitehnoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...

Geneetika
74 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr. nukleotiidi paari, mis on jagatud 24-ks kromosoomiks (22 erinevat autosoomi ja 2 erinevat sugukromosoomi). Histoonid ja DNA nukleosoomne struktuur. DNA pakkimine kõrgema järgu struktuuridesse. Kõikides eukarüootides on DNA kaksikahela esimeseks kõrgemaks organiseerituse astmeks nn. nukleosoomne struktuur. Nukleosoomi südamiku moodustavad nukleosoomsed histoonid, mida on igat molekuli 2 eksemplari, seega on nukleosoomi südamikus kokku 8 histooni molekuli. Übmer nukleosoomi südamiku on keerdunud 166bp pikkune DNA lõik...

Rakubioloogia
114 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks . 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest...

Geenitehnoloogia
100 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geneetika I eksami kordamisküsimused

DNA on kaksikahelaline. · Nukleoid on organiseerunud ~400 topoloogiliseks domeeniks, kus iga lingu pikkus on ~10 kb. Toroidne superspiraal ­ DNA on keeratud ümber valkude (mida on ~10) 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. · Struktuur - eukarüootide genoom on mitu suurusjärku suurem ning seega jaotunud ka mitmeks erinevaks kromosoomiks ning enamasti on kõiki kromosoome 2 komplekti. Samuti on eukarüoodi DNA kompaktsemalt pakitud. · Keemiline koostis ­ interfaasi ajal rakkudest isoleeritud kromatiin koosneb peamiselt DNAst ja valkudest (histoonid ­ aluselised valgud, 20-30% arginiini ja lüsiini, taimedel/loomad 5 liiki histoone: H1, H2a, H2b, H3 ja H4; mittehistoonsed valgud ­ tugevalt happelised)...

Geneetika
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun