Külm sõda (0)

Külm sõda (1945-48 – lõpp 1990)
Vastuolu 2 süsteemi – kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel.
Raudne eesriie – sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel.
Külma sõja algatajad: J.Stalin, H. Truman , W.Churchill, K. Adenauer
See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm .) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni)
Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad , kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL ) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine ; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis)
Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945.
Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega.
Trumani doktriin – 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne- Sksm .
Marshalli plaan – 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Saksa DV, Tšehhosl.)
NATO – 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.
VLO – ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon , oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse.
Demokraatia arend peale II MS:
USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist ( makartism )
SB+India – kolooniad lagunesid,kuid säilitati majandslik ja poliitiline mõju;kaheparteisüsteem ( leiboristid , konservatiivid)
Prantsusmaa- majanduspoliitika oli vasakpoolne;parlamentaarne vabariik; koloniaalimpeeriumi lagunemine
Valijate osavõtt kasvas, naised olid võrdsed meestega, haridus kõigile. Ametiühingu liikumine;koloniaalsüsteem lagunes.
Berliini blokaad – 1948-49 (kestis 324 päeva)
Põhjused: Lääneriigid püüdsid läbi viia rahareformi oma tsoonides ; NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka Lääne-Berliinis
Lääne- Berliin blokeeriti kogu transpordist, elektrist. Ainsaks võimaluseks berliinlasi toita jäi lennuliin USA-ga. Sel ajal elas Lääne-B 2 milj. inimest.
Tulemus:Lääne-B jäi omaette üksuses, ta ei olnud üheduses SLV-ga; NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde. Räägiti uuest MS-st, mis siiski suudeti ära hoida.
Korea sõda – (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina
Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda, et kogu Korea muuta kommunislikuks.
Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa . Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada „külma sõja” üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in.
Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni – Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam .
1940-41 suvi – I nõukogude okupatsioon , 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine .
Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tšehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam , Kuuba, Hiina, Laos.
Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia . Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks.
Rahvademok. riike iseloomustas: Kommunistliku partei ülemvõim, demokraatlike valimisi ei toimunud, vaid aset leidsid lihtsalt hääletamised, majanduses valitses plaani-ja käsumajandus, kogu vara kuulus aga riigile; rahal puudus tagatis ja kaubavahetus toimus sots.maade vahel sageli ainult kaup kauba vastu; põllumajanduses talumajapidamised puudusid v.a poola Ungari, lubatud olid kolhoosid ja sovhoosid ; sots. riigid kuulusid järgmistesse organisatsioonidesse – VMN, VLO, ÜRO; NSVL alluvuses oli kahte tüüpi riike: a) Liiduvabariigid , mis liideti otsa NSVLga (ühine piir)N:Eesti, Läti, Leedu, Valgevene b)sattusid NSVL mõjusfääri ja neil säilis teatud mõttes iseseisvusN:poola, ungari, saksa DV, rumeenia.
1917 – nõukogude venemaa, 22-NSVLiidu moodustamine, 45-Poola, Ungari, SDV, Rum., Bulg., Tšehhosl., Albaania, Jugosl. 49-Hiina RV 59-Kuuba, 53-P-Korea, 73-P-Vietnam, 79-Laos
Liiduvabariik- ühine piir ja raha NSVLga, allusid täielikult Moskvale , domineeris vene keel
Sots.riik – iseseisev riigipiir, oma rahvuslik valuuta , teatud määral otsustusõigus, suheldi enda rahva keeles.
Lähis-Ida kriis – juute maailmas umbes 20. mil, neist pooled elavad praegu Iisraelis. 1948 loodi Palestiinasse Iisraeli riik. Põhjused: juudid olid II MS-s rängalt kannatanud; juutidel õnnestus tõestada juriidiline õigus nendele aladele . Kriisi olemus: puhkes sõda juutide ja palestiinlaste vahel, sest palestiinlased ei soovinud oma kodudest lahkuda. Lisaks maade jagamisele lisandus usukonflikt islami ja judaismi vahel. Kriisis osalesid: Iisrael ja Araabiamaad. 78-sõlmiti Camp Davidi kokkulepe Iisraeli (M.Dgin) ja Egiptuse (A.Sadat) vahel. Sisu: diplomaatiliste suhete kehtestamine ja iisraeli tagasitõmbumine Siinailt. Lubati lahendada Palestiina probleem, k.a. Gaza ja läänekalda üle.
PVO – organisatsioon loodu 1964. a araablaste poolt võitluseks iisraeli vastu.
Suessi kriis- Toimus Suessi kandi pärast Egiptuses 56. a kui Egiptuse president Nasser natsionaliseeris kanali. Sellele olid vastu Inglise-Prantsuse aktsionärid, kellele kanal varem kuulus.Puhkes sõjategevus, kuhu sekkusid Iisrael (soovis endale Siiani ps-t), Inglismaa ja Pr et tagasi võtta kanal. Sellele reageeris NSVL, kes pakkus Egiptusele oma abi kui ta võtad suuna kommunismile. Nii juhtuski. Lääneriigid taganseid ja Egiptus arenes mõnda aega NSVL toel. Peale Nasseri surma muudeti Egiptuse arengusuunda, eemaldus NSVList
Ungari ülestõus- 1956 Põhjused: 1953 suri Stalin ja tema poliitika sattus kriisi alla; Austria lähedus – Kõrgem elatustase; VLO (1955) baaside paigutamine Ungarisse; põllumaj. kolhoseerimine
1956. aasta sügisel toimusid Budapestis nõukogudevastased miitingud. Miitingulisi tulid rahustama nõukogude tankid , hukkus 3000 ungarlast. Tagajärjed: kõrvaldati võimult J.Nagy(liiga demokraatlik), Ungarist põgenes 200 000 in.; kolhoseerimine peatati
Kuuba kriis – või Kariibi kriis, 59.toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Riik oli vaene ja suurtes maj. raskustes, toodeti peamiselt suhkrut ja tubakat . Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLiidul paigutada Kuubale raketid , millega oleks vajadusel saanud pommitada USA tähtsamaid linnade rajoone. 1962 toodigi raketid kuubale ja selle peale USA kuulutas välja riigi suhtes maj.blokaadi. Suhted USA ja Nliidu vahel teravnesid. NL lubas ka kogu Kuuba suhkru ära osta, nii et teotada sealset režiimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva survel 1962 kohtusid 2 suurriigi liidrid Kennedy ja Hruštšov ja leppisid edaspidise suhtes: NSVL viib oma raketid Kuubalt ära kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse; seati sisse telefoni otseside Moskva ja Washingtoni vahel, NSVL jätkas Kuuba suhkru eksporti kuni Gorbatšovi ajani, kes katkestas selle mõttetu tehingu, oli NL-le kahjulik.;sõlmiti I tuumarelva katsetusi piirav leping 1963 aastal.
Berliini kriis – 1961 ehitati Berliini müür, Põhjused: SLV (lääne-skm) ei tunnustanud SDVd iseseisva riigina, mis häiris NSVLi); SDVst põgeneti pidevalt Lääne-Berliini (üle miljoni); SDVd kimbutas tööjõupuudus (puudus positiivne iive); NSVL püüdis endiselt liita idatsooniga lääne-berliini.
1961, sügis ehitati Hruštšovi ettepanekul sõjaväe poolt läbi Berliini linna massivne müür. Põgenejad hukati koha peal. Tagajärjed: lääne-berliin jäi isoleerituks ülejäänud saksamaast, saavutas sellele vaatamata kõrge elatustaseme, müür lammutati sügisel 89.
Vietnami sõda – 1954- jagunes Vietnam kahte ossa: Põhja-V (kommunistlik) ja Lõuna-V (USA toel) Kahe vietnami vahel algas kodusõda. 64 viis USA oma väed Põhja-V vastu, Kennedy ettepanekul. Sõda venis pikale. 72 president Nixon otsustas läbi viia vietnamiseerimise – tõi USA väed Vietnamist ära. Kodusõda jätkus ja 75 muutus kogu Vietnam kommunistlikuks maaks. Tagajärg: USA maine langes, seotud hipiliikumisega, palju hukkunuid.
Praha kevad e Tšehhoslovakkia kriis – 1968 kevad, Põhjus: KP liider A. Dubcek püüdis läbi viia demkraatlikke reforme Lääne eeskujul; üliõpilasliikumine seotud hipiliikumisega kogu euroopas.
Lõpuks otsustas moskva Prahhasse ikkagi saata oma tankid olukorra stabiliseerimiseks. Puhkes veresaun , kus hukkus palju noori. Tagajärg: võeti vastu Brežnevi doktriin(üks olulisemaid põhimõtteid külmas sõjas) – moskva võib relva jõul sekkuda sots. riikide siseasjadesse. Br. doktriini tühistas Gorbatšov.
Afganistani sõda - 1979-89. 1973 kukutati Afgs monarhia . 78 tulid võimule kommunistid. toimusid pidevad kodusõjad. 79 viidi Brešnev käsul väed afganistaani, mittekommuniste toetasid USA, SB jne.
NSVLiidu maine langes selle süja tõttu nii läänes kui ka islamimaades , samuti kiirendas see tema lagunemist. Sõda tõi talle materiaalseid probleeme, hukkus palju sõdureid. 89 tõi Gorbatšov lääneriikide mõjul väed Afgst välja. seejärel puhkes seal uus võimuvõitlus ja kodusõda, kodusõda muutus eelkõige usurühmade vaheliseks võitluseks, neid tugevamaks osutus Taliban. Sõja tagajärjel hoogustus narkokaubandus NLiitu.