Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled
Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism Praha kevad: 1968 liider-Alexander Dubcek- Tsehhoslovakkias toimunud sündmused- D. Nn inimnäolise sotsialismi rajamine-sotsialism jäi, aga muudeti-Kaotati tsensuur, ideoloogiline järelvalve.NSV otsus- Lõpetada vabavolilisus- Arvati et tahetakse lahtiöelda sotsialismist, NSV võimust-Sõjavägi.- Tankid
13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on ,,raudse eesriide" sümbol. 3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad. Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina. · Põhjused: Vietnami lagunemine. · Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54 USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused). 1954 rahuleping- piir mööda 17ndat paralleeli. P-V toetas NKL ja Hiina, ainult relvadega
POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON LBJ – JOHNSON(DP) 1963-1969 • OLI ASEPRESIDENT, VANDE LENNUKIS • SUUR ÜHISKOND • SUURED RASSIRAHUTUSED
lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna alistus ja kehtestati jäik kommunistlik reziim; järgnevalt tulid kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas e doominoefekt toimuski. Tagajärjeks ka lääneriikide noorte pettumus kapitalismis.
riigil teha, saates sellega otsese hoiatuse NSVL'ile. Strateegilise relvastuse lepingud (1972) Esimene leping puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist. Lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid üle kahe, hiljem otsustati piirduda ühega. Teine kokkuleppe sätestas, et USA ja NSV Liit külmutavad järgmiseks viieks aastaks oma tuumarelva strateegiliste kandurite arvu saavutatud tasemel ehk kumbki pool 2400 ühikut. ''Vietnamiseerimine'' ja Pariisi rahuleping (1973) Vietnamiseerimine tähendas sojapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade ja nõuasjate abil vastu pidada ning selle kõrval peeti rahuläbirääkimisi. Pariisi rahulepingu alusel pidi sõjategevus lõppeja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahkusidki, kuid kodusõda kestis edasi. Watergate'i skandaal ( 1972-74) 1972.a valimiskaampaania ajal avastati Wategate'i-nimelises hotellis, kus paiknes
terroristlikud- korraldasid kogu euroopas kümneid poliitilisi mõrvu.nt punaarmee. Inglismaa- Briti Rahvaste ühendus-seos K.Adenauer - areng SLV Prantsusmaa 60.aastatel C.de Gaulle J.Kennedy pärand ja mõrv, L.Johnson- pärand NSVL-suur sula.- pärast Stalini suma Nsvl järk-järgult alanud period. N.Hrustsovi ajastu, võimult lahkumine,- kuulutas välja seitseaastaku- et saada rikkamaks riigiks, 1964, pidi parteiladviku sunnil valitsusohjad käest andma. L.Breznev ajastu vietnamiseerimine- 1973 USA regulaarvägede väljaviimine Vietnamist, Eisenhoweri doktriin-1957- tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt Usa oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõõrjumaks komminismi levikut( aasias ja lähis-idas) Breznevi doktriin 1968- Nõukogude Liit takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljasaatmist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katset kõigutada kommunistide võimumonopoli phes või teises riigis.
Ideoloogia mõjutab kultuuri suurel määral. Näiteks totalitaarsetes riikides on kogu kultuur allutatud võimu ülistavale propagandale. Dissidendid, kes julgevad kultuuri tuua ka reaalset ühiskonnapilti, hukatakse või saadetakse maalt välja(NSVL ja Hitleri-Saksamaa). Samuti on kultuur seotud tugevalt ka usuliste ideoloogiatega. Näiteks islamiriikides on omad ranged reeglid ja mujal muu usuga seonduvad reeglid. lk 80 1.Seletage mõisted ,,Eisenhoweri doktriin", ,,Breznevi doktriin" ja ,,vietnamiseerimine". 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini,, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. NLKP kõrgem juhtkond otsustas tsehhide-slovakkide eksperimendi jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Breznev, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi(st nõukogulikku reziimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus Breznevi doktriin. 1968
Tsehhoslovakkia reformimeelne juhtkond sunniti lahkuma ametisse seati uus valitsus (G. Husaki) dissidentluse tugevnemine Nimed: *D. MacArthur ÜRO vägede juhataja *N. Hrustsov NSVL juht 195664. *W. Gomulka Poola kompartei juht *I.Nagy Ungari valitsuse uus juht, kommunist *Ho Chi Minh PVietnami valitsuse juht *Pol Poth Kambodza diktaator *A. Novotny Tsehhoslovakkia riigipea *A. Dubsek Novotny asemel uus riigipea vietkongid punapartisanid vietnamiseerimine sõjapidamise üleandmine lõunavietnamlastele, lootuses et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada
Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974) Pingelõdvendusaeg, suhete parandamine Walergatei afäär Vietnami sõja vietnamiseerimine majanduskriis Ronald Reagan Maksude alandamine Selgita: Trumani doktriin- päästa Euroopa kommunismi käest Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks Makartism- Reaganoomika. 7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu. Saksamaa lõhenemine. 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik - SLV
Watergate'I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus. Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud . Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal
1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25.juuni 1948 Berliini blokaad 1974 partisanisõda - aprill 1949 1972 SDV ja SLV ühinevad 23.mai Sak.Liitvab. (SLV) 1972 vietnamiseerimine 1949 umbes okt.1949 Sak.Dem.Vab. (SDV) 1972 - Vietnami kodusõda jaan. Vastastikuse Maj.-abi 1975 1949 Nõuk. (VMN) 27.jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja koostöönõup. I 1950- Aafrika riigid iseseis
Watergate'I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus. Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud . Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel
Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus · Senaator Gerald Ford presidendiks, riigisekretär endiselt H. Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981) · Demokraat lõunast, Georgia osariigi kuberner · Polnud edukas, puudus järje- ja otsusekindlus · Sisepoliitikas ei suutnud luua koostööd Kongressiga · Välispoliitikas sama inimõiguste kaitsmine maailmas ebaedu · Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G. Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja
Kartes Usa sekkumist, SDV juhtkond otsustasid 1972- president Nixon lubas Castro NSVLil püstitada Berliini müür, et otsustas läbi viia Kuubale raketid tuua, takistada põgenemist. "vietnamiseerimise" tõi millega oleks saanud USA USA väed Vietnamist ära. linnarajoone pommitada. Kodusõda aga jätkus. 1962-toodi raketid Kuubale Aug. 1961 ehitati Vietnamiseerimine sõda Kevad, 1968 Praha 1979 viis NSVL väed ja selle peale kuulutas USA sõdurite poolt müür valmis. läks vietnam. vaheliseks noored tulid tänavatele Breznevi käsul Afg.-ni. välja riigile maj.-blokaadi. Doominoteooria USA ei demonstrat. Moskva saatis Mittekommuniste toetasid Suhted NSVLi ja USA tahtnud ühegi Kagu-Aasia noorte vastu sõjaväe ja USA, SB jt.
Seitseaastak- Hruštšovi poolt välja kuulutatud plaan VI viisaastaku asemel, mille lõpuks pidi olema NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ja on maailma kõige rikkam maa. Kommunism- ideaalne ühiskond. Berliini müür- betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Vietkongid- punaparteilased Vietnamis. Vietnamiseerimine- Vietnami sõjas sõjapidamise üleandmine USAlt lõunavietnamlastele, lotuses, et nad suudavad USA relvade ja nõuandjate abil vastu pidada. Pariisi rahuleping- sõlmiti 1973, selle alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Inimnäoline sotsialism- sotsialismi alustalad pidid paka jääma, aga neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur. Sotsialismi alustalad- riigi otsustav sõna majanduselu juhtimisel, kompartei juhtiv roll.
25. Mis oli doominoteooria? USA (Eisenhower) lähtus Vietnami poliitikas doominoteooriast. Washingtoni arvates tuli kommunistid Indo-Hiinas igal juhul peatada. Nende kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina; Vietnami, Laose ja Kambodza langemise korral muutuksid kommunistlikeks ka ülejäänud Ida-Aasia maad (Birma, Malaisia, Filipiinid, Tai. 26. Vietnami sõda (USA sekkumine). Mis oli vietnamiseerimine? 1964 1973. Algab USA avalik sekkumine. President Johnson. 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et ASA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. 1969 oli USA sõjalise sekkumise tipp 550 000 meest. Samas viet-congidel 35 000. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist
Kuubale. Vietnami USA sekkus Vietnami USAs sõjavastane sõda kodusõtta Lõuna poolel. protestiliikumine. 1964-1973 Kehtestati USA vägede järk sõjaväeteenistuskohustus järguline väljaviimine USAs. 1969 -73. 1965 Põhja-Vietnami Sõja pommitamine õhust. vietnamiseerimine. Helikopterid. Napalm. President Nixon. Džunglisõda. USA vägede 1975 vallutas Põhja- arvu suurendamine 500 Vietnam Saigoni. tuhandeni. Kahe Vietnami 1968 - My Lai veresaun, u ühendamine. 300 vietnamlase tapmine US Hukkus u 3 mln sõdurite poolt. vietnamlast ja u 60
lõpetamine, seda alustas I.Nagy Ungaris. Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Parim näide on Berliini müür (1961-89). Doominoteooria- USA teooria, et kui üks riik langeb kommunismi võrku, võivad järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid.
isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega. × Doominoteooria Ühe HindoHiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NL mõjusfääri (Eisenhower). × Vietnamiseerimine sõja jätkamine põhiliselt LõunaVietnami sõjaväe jõududega × Idalepingud Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina OderNeisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin OderNeisse liin) × Tähesõdade programm kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus
Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes? USA ja Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami ning Hiina ja NSVLi toetusel moodustatud Põhja- Vietnami vahel tekkisid pinged
Vietnami sõda (1964-1973) – I etapp (1946-53): Indohiina sõda, Vietnam jagati kaheks: Vietnami Demokraatlik Vabariik (põhjaosa, sotsialistlik), Vietnami Vabariik (lõunaosa, kapitalistlik). II etapp (1957-63): kodusõja periood, partisanisõda. III etapp: Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, vietnamiseerimine. IV etapp (1973-75): alles jäi üks sotsialistlik Vietnam. Üliriigid USA ja NL USA NSVL 1940ndate II pool * Trumani doktriin (1947) ja Marshalli * Berliini blokaad (1948-49) plaan * Raudse eesriide tekitamine * NATO (1949-) * VMN (1949)
de facto - faktiliselt, tegelikult Benelux - Belgia, Holland, Luxemburg NATO - North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (Külma sõja ajal idabloki sõjaline org.; loodi 1955 VMN Vastastikuse majandusabi Nõukogu; sotialismimaade majandusalane organis., mida juhtis Nõukogude Liit; siia kuulusid peamiselt Ida-Euroopa kommunistlikud riigid (va. Jugoslaavia) ja Kuuba, Vietnam ning Mongoolia. hegemoonia - ülemvõim vietnamiseerimine - USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. külm sõda - USA ja NSV Liidu vastasseis II maailmasõja järgsel perioodil, mis avaldus nii ideoloogilisel, propagandistlikul, kultuurilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel alal. Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste hankimine, kriiside, konfliktide ja pingekollete õhutamine, võidurelvastumine olid igapäevased nähtused. Kuumast
Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja. Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo).
Välispoliitika Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja. Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism
............................................................................................. 6 4.2 Lahingupatrullid ..................................................................................................... 7 4.3 Teti pealetung ..................................................................................................... 8-9 4.4 Muutuv sõda .......................................................................................................... 9 4.5 Vietnamiseerimine ................................................................................................ 9 4.6 Sisenemine Kambodzasse .................................................................................... 10 4.7 USA väljumine sõjast ....................................................................................... 10-11 4.8 Sõja lõpp ......................................................................................................... 11-12 5. Liitlasväed....
1972.a ilmuma ajakiri "Ms", toimetajaks naisliikumise üks liidreid Gloria Steinem,1971-1976 müüdi 850 000eks. naiste käsiraamatut"Meie kehad, meie ise", K. Milleti ,,Seksuaalrevolutsioon", Informeeritus indiaanlate probleemidest suurenes tänu massimeedias Alcazari ja Wounded Knee sündmuste kakastamisele,1969.a inimene Kuule.VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõjast taandumine:Alguses kõige ägedamad pommirünnakud, 1970.a USA väed ka Kambodzasse,1973 Vietnami relvarahu ja sõja vietnamiseerimine (USA väed välja 1973.a),Suhete parandamine HRV ja NSVL nende vastandamise püüe:1972a. Nixon Hiina RV, 1972. Nixon Moskvas,*desarmeerimine 1972 strateegilise relvastuse kõneluste tulemusena, SRP-1 =SALT-1 ehk relvastuskontrolli lepin,*Lääne-Berliini küsimuse reguleerimine 4-poolse leppega, tunnustati SDV,*Jätkuv relvaabi Iisraelile sh ka 1973.a Jom Kippuri sõjas. GERALD FORD(1974-1977). SISEPOLIITIKA: Korraldas Nixonile andestamise,seetõttu Nixonit
1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975
1970 kaotab ta ka majanusliku võimu. 70nendatel saab mõjukaimaks riigis maailmas NSVL tänu energiakriisile ja muudele stiimulitele. Vastuseis Jonshoni väispoliitkale oli nii suur et ta loobus kandideerimast uueks ajaks.. Kui presidendiks saab R. Nixon siis tema alustas Vetamist strateegilist taganemist. St. Võim antakse järkjärgult Lõuna-Vietami vägedele. Seda nimetatakse ka Vietnamiseerimiseks. 1972 on Usa oma väed Vietnamist välja viinud ning vietnamiseerimine on viidud lõule ja USA toetab Lõuna-Vietnami vaid nõuandjatega ja tehnikaga. 1973 sõlmitakse Pariisis rahuleping USA ja Lõuna-Vietman ja Põhja.Vietnami vahel. Sellega kehtestati ikka piid mööda seitsmeteistkümnendat paralleeli. Kuid sõjategevust siiski ei lõpetatud. 1975 alustavad kommunistid üldpealetungi ja aprillis Lõuna-Vietnam kapituleerub. 1976 ühinevad Vietnami riigid Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lõuna-Vietnami pealinn nimetatakse ümber
SDV SLV valitsusjuhtide läbirääkimised "Vabadusraadio" alustab eestikeelste saadetega Münchenist Eestis algab üleminek kohustuslikule keskharidusele -------------------------------------------------------------------------------- 1971 Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa) -------------------------------------------------------------------------------- 1972 SDV ja SLV suhete leping SRP-1 Moskvas sõlmitakse NL ja USA suhete aluste kokkulepped Vietnamiseerimine USA-s Torontos toimuvad esimesed ülemaailmsed Eesti päevad (kodueestlaste osavõtt pole võimalik) -------------------------------------------------------------------------------- 1973 Algasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas, Viinis SDV ja SLV võeti vastu ÜRO-sse Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp) Brezhnevi visiit Washingtoni Euroopas julgeoleku ja koostöönõupidamise algus (Helsingi protsess)
tsiviilelanike kallal. USA kasutas Vietnamis napalmi põletav aine, pinnas muutub kasutuskõlbmatuks. USA lootus et sõda õnnestub kiirelt võita, Põhja-Vietnami elanikud asuvad toetama USAt, ei täitunud. Sõda läks USAle palju maksma ja paljud USA mehed surid. Lääne-Euroopa ja USA üldsuses tekkis Vietnami sõjavastane liikumine, kus USA tegevus Vietnamis mõisteti hukka. Kuna sõda oli tegelikkuses kaotatud, siis oli vaja viisakalt lahkuda. Kõigepealt kuulutati USAs välja sõja vietnamiseerimine USA hakkas oma vägesid välja tooma ja sõda pidi jätkuma Lõuna-Vietnami vägedega. Sõda lõppes 1973 Pariisi rahulepinguga, aga tegelikkuses oli Pariisi rahuleping USAle kaotus pidi kõik väed kahe kuu jooksul Vietnamist välja viima ja see, mis Vietnamis edasi toimub, pidi jääma kahe Vietnami enda otsustada. 1973-75 toimus Vietnamis kodusõda. Asi lõppes sellega, et Põhja- Vietnam vallutas ära kogu Vietnami tekkis kommunistlik Vietnam. USA autoriteet maailmas vähenes.
Osapooled: Põhja-Vietnam (+ N.Liit ja HRV) <> USA + Lõuna-Vietnam Põhjused: 1. USA eesmärk peatada kommunismi levik Indo-Hiina poolsaarel, hävitades kommunismi tugipunkt Põhja-Vietnam. 2. Põhja-Vietnam toetas Lõuna-Vietnamis tegutsenud vietkonge, kes võitlesid Lõuna- Vietnami reziimi vastu. Tagajärjed: 1. 1973.a. Pariisis sõlmitud rahulepinguga lõpetas USA sõjategevuse ja ameeriklased lahkusid Vietnamist (juba varem oli alanud vietnamiseerimine). 2. Lõpliku rahu kehtestamine pidi jääma kahe Vietnami riigi enda otsustada. 1975.a. algas Põhja-Vietnami pealetung Lõuna-Vietnamile ning kogu Vietnam läks kommunistide võimu alla: 1976.a. ühendati kaks Vietnami riiki Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. 29 Võidurelvastumine ja desarmeerimine · Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid
võitu. Partissani sõjavastu kasutas USA lauspommitamist. Vietnamisse visati rohkem pomme kui II maailmasõja ajal kõik liitlased kokku. USA kasutas ka keemiarelva "Orange" - mürkgaas. Kuid mürk hakkas ka USA enda dessantide seas halvasti mõjuma, tekitades peamiselt ajukasvajat. Sõduritel tekkis nn Vietnamisündroom - vajadus inimesi tappa.Hoolimata ägedast pommitamisest ei suudetud partissane alistada. 1968 Song My külas tapsid USA sõdurid 500 tsiviil inimest. 1972. aastal algas sõja Vietnamiseerimine - Lõuna-Vietnam seati vastamisi Põhja-Vietnamiga. USA viis oma väed välja. Euroopas tekkis 1960ndate lõppus USA vastane liikumine. USAs hakkasid kutsealused armee eest ära jooksma. Samal ajal oli Lõuna-Vietnamis tekkinud kommunismi meelne jõud - Lõuna Vietnami Rahvavabastus Armee. See sõdis L-Vietnami vabariigi armee vastu. L-Vietnami kommunistid moodustasid ajutiselt ka Ajutise Rrevolutsioonilise Valitsuse. 1969 - Pariisis algasid salajased rahuläbirääkimised. 27.01
annaabi.ee 
