Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on ,,raudse eesriide" sümbol. 3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad. Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina. · Põhjused: Vietnami lagunemine. · Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54 USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused). 1954 rahuleping- piir mööda 17ndat paralleeli. P-V toetas NKL ja Hiina, ainult relvadega
POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON LBJ – JOHNSON(DP) 1963-1969 • OLI ASEPRESIDENT, VANDE LENNUKIS • SUUR ÜHISKOND • SUURED RASSIRAHUTUSED
lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna alistus ja kehtestati jäik kommunistlik reziim; järgnevalt tulid kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas e doominoefekt toimuski. Tagajärjeks ka lääneriikide noorte pettumus kapitalismis.
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslik...
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste li...
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS *1950a tekkisid pingekolded LähisIdas, Aasias, Euroopas. LähisIda: Iisraeli sünd, vastuolude teravnemine 14.mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale N...
Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974) Pingelõdvendusaeg, suhete parandamine Walergatei afäär Vietnami sõja vietnamiseerimine majanduskriis Ronald Reagan Maksude alandamine Selgita: Trumani doktriin- päästa Euroopa kommunismi käest Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks Makartism- Reaganoomika. 7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu. Saksamaa lõhenemine. 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik - SLV
9.klass 12.1.2006 Richard M. Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati preside...
1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25.juuni 1948 Berliini blokaad 1974 partisanisõda - aprill 1949 1972 SDV ja SLV ühinevad 23.mai Sak.Liitvab. (SLV) 1972 vietnamiseerimine 1949 umbes okt.1949 Sak.Dem.Vab. (SDV) 1972 - Vietnami kodusõda jaan. Vastastikuse Maj.-abi 1975 1949 Nõuk. (VMN) 27.jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja koostöönõup. I 1950- Aafrika riigid iseseis
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri as...
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina...
Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus · Senaator Gerald Ford presidendiks, riigisekretär endiselt H. Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981) · Demokraat lõunast, Georgia osariigi kuberner · Polnud edukas, puudus järje- ja otsusekindlus · Sisepoliitikas ei suutnud luua koostööd Kongressiga · Välispoliitikas sama inimõiguste kaitsmine maailmas ebaedu · Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G. Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja
Kartes Usa sekkumist, SDV juhtkond otsustasid 1972- president Nixon lubas Castro NSVLil püstitada Berliini müür, et otsustas läbi viia Kuubale raketid tuua, takistada põgenemist. "vietnamiseerimise" tõi millega oleks saanud USA USA väed Vietnamist ära. linnarajoone pommitada. Kodusõda aga jätkus. 1962-toodi raketid Kuubale Aug. 1961 ehitati Vietnamiseerimine sõda Kevad, 1968 Praha 1979 viis NSVL väed ja selle peale kuulutas USA sõdurite poolt müür valmis. läks vietnam. vaheliseks noored tulid tänavatele Breznevi käsul Afg.-ni. välja riigile maj.-blokaadi. Doominoteooria USA ei demonstrat. Moskva saatis Mittekommuniste toetasid Suhted NSVLi ja USA tahtnud ühegi Kagu-Aasia noorte vastu sõjaväe ja USA, SB jt.
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
25. Mis oli doominoteooria? USA (Eisenhower) lähtus Vietnami poliitikas doominoteooriast. Washingtoni arvates tuli kommunistid Indo-Hiinas igal juhul peatada. Nende kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina; Vietnami, Laose ja Kambodza langemise korral muutuksid kommunistlikeks ka ülejäänud Ida-Aasia maad (Birma, Malaisia, Filipiinid, Tai. 26. Vietnami sõda (USA sekkumine). Mis oli vietnamiseerimine? 1964 1973. Algab USA avalik sekkumine. President Johnson. 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et ASA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. 1969 oli USA sõjalise sekkumise tipp 550 000 meest. Samas viet-congidel 35 000. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist
Kuubale. Vietnami USA sekkus Vietnami USAs sõjavastane sõda kodusõtta Lõuna poolel. protestiliikumine. 1964-1973 Kehtestati USA vägede järk sõjaväeteenistuskohustus järguline väljaviimine USAs. 1969 -73. 1965 Põhja-Vietnami Sõja pommitamine õhust. vietnamiseerimine. Helikopterid. Napalm. President Nixon. Džunglisõda. USA vägede 1975 vallutas Põhja- arvu suurendamine 500 Vietnam Saigoni. tuhandeni. Kahe Vietnami 1968 - My Lai veresaun, u ühendamine. 300 vietnamlase tapmine US Hukkus u 3 mln sõdurite poolt. vietnamlast ja u 60
Kordamine ajaloo kontrolltööks! Mõisted! Külm sõda- vastasseis USA + Lääne ja NL + idariikide vahel, omavahel ei sõditud otse, vaid teiste riikide kaudu. Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV). Lääneriigid- USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Türgi). Sovietiseerimine- NL-i sarnaseks muutmine. Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina- Ameerikas ja Araabias. Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne- Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Me...
isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega. × Doominoteooria Ühe HindoHiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NL mõjusfääri (Eisenhower). × Vietnamiseerimine sõja jätkamine põhiliselt LõunaVietnami sõjaväe jõududega × Idalepingud Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina OderNeisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin OderNeisse liin) × Tähesõdade programm kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus
1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika -...
Vietnami sõda (1964-1973) – I etapp (1946-53): Indohiina sõda, Vietnam jagati kaheks: Vietnami Demokraatlik Vabariik (põhjaosa, sotsialistlik), Vietnami Vabariik (lõunaosa, kapitalistlik). II etapp (1957-63): kodusõja periood, partisanisõda. III etapp: Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, vietnamiseerimine. IV etapp (1973-75): alles jäi üks sotsialistlik Vietnam. Üliriigid USA ja NL USA NSVL 1940ndate II pool * Trumani doktriin (1947) ja Marshalli * Berliini blokaad (1948-49) plaan * Raudse eesriide tekitamine * NATO (1949-) * VMN (1949)
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja. Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo).
Välispoliitika Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja. Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism
............................................................................................. 6 4.2 Lahingupatrullid ..................................................................................................... 7 4.3 Teti pealetung ..................................................................................................... 8-9 4.4 Muutuv sõda .......................................................................................................... 9 4.5 Vietnamiseerimine ................................................................................................ 9 4.6 Sisenemine Kambodzasse .................................................................................... 10 4.7 USA väljumine sõjast ....................................................................................... 10-11 4.8 Sõja lõpp ......................................................................................................... 11-12 5. Liitlasväed.....
1972.a ilmuma ajakiri "Ms", toimetajaks naisliikumise üks liidreid Gloria Steinem,1971-1976 müüdi 850 000eks. naiste käsiraamatut"Meie kehad, meie ise", K. Milleti ,,Seksuaalrevolutsioon", Informeeritus indiaanlate probleemidest suurenes tänu massimeedias Alcazari ja Wounded Knee sündmuste kakastamisele,1969.a inimene Kuule.VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõjast taandumine:Alguses kõige ägedamad pommirünnakud, 1970.a USA väed ka Kambodzasse,1973 Vietnami relvarahu ja sõja vietnamiseerimine (USA väed välja 1973.a),Suhete parandamine HRV ja NSVL nende vastandamise püüe:1972a. Nixon Hiina RV, 1972. Nixon Moskvas,*desarmeerimine 1972 strateegilise relvastuse kõneluste tulemusena, SRP-1 =SALT-1 ehk relvastuskontrolli lepin,*Lääne-Berliini küsimuse reguleerimine 4-poolse leppega, tunnustati SDV,*Jätkuv relvaabi Iisraelile sh ka 1973.a Jom Kippuri sõjas. GERALD FORD(1974-1977). SISEPOLIITIKA: Korraldas Nixonile andestamise,seetõttu Nixonit
1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975
1970 kaotab ta ka majanusliku võimu. 70nendatel saab mõjukaimaks riigis maailmas NSVL tänu energiakriisile ja muudele stiimulitele. Vastuseis Jonshoni väispoliitkale oli nii suur et ta loobus kandideerimast uueks ajaks.. Kui presidendiks saab R. Nixon siis tema alustas Vetamist strateegilist taganemist. St. Võim antakse järkjärgult Lõuna-Vietami vägedele. Seda nimetatakse ka Vietnamiseerimiseks. 1972 on Usa oma väed Vietnamist välja viinud ning vietnamiseerimine on viidud lõule ja USA toetab Lõuna-Vietnami vaid nõuandjatega ja tehnikaga. 1973 sõlmitakse Pariisis rahuleping USA ja Lõuna-Vietman ja Põhja.Vietnami vahel. Sellega kehtestati ikka piid mööda seitsmeteistkümnendat paralleeli. Kuid sõjategevust siiski ei lõpetatud. 1975 alustavad kommunistid üldpealetungi ja aprillis Lõuna-Vietnam kapituleerub. 1976 ühinevad Vietnami riigid Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lõuna-Vietnami pealinn nimetatakse ümber
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
tsiviilelanike kallal. USA kasutas Vietnamis napalmi põletav aine, pinnas muutub kasutuskõlbmatuks. USA lootus et sõda õnnestub kiirelt võita, Põhja-Vietnami elanikud asuvad toetama USAt, ei täitunud. Sõda läks USAle palju maksma ja paljud USA mehed surid. Lääne-Euroopa ja USA üldsuses tekkis Vietnami sõjavastane liikumine, kus USA tegevus Vietnamis mõisteti hukka. Kuna sõda oli tegelikkuses kaotatud, siis oli vaja viisakalt lahkuda. Kõigepealt kuulutati USAs välja sõja vietnamiseerimine USA hakkas oma vägesid välja tooma ja sõda pidi jätkuma Lõuna-Vietnami vägedega. Sõda lõppes 1973 Pariisi rahulepinguga, aga tegelikkuses oli Pariisi rahuleping USAle kaotus pidi kõik väed kahe kuu jooksul Vietnamist välja viima ja see, mis Vietnamis edasi toimub, pidi jääma kahe Vietnami enda otsustada. 1973-75 toimus Vietnamis kodusõda. Asi lõppes sellega, et Põhja- Vietnam vallutas ära kogu Vietnami tekkis kommunistlik Vietnam. USA autoriteet maailmas vähenes.
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
võitu. Partissani sõjavastu kasutas USA lauspommitamist. Vietnamisse visati rohkem pomme kui II maailmasõja ajal kõik liitlased kokku. USA kasutas ka keemiarelva "Orange" - mürkgaas. Kuid mürk hakkas ka USA enda dessantide seas halvasti mõjuma, tekitades peamiselt ajukasvajat. Sõduritel tekkis nn Vietnamisündroom - vajadus inimesi tappa.Hoolimata ägedast pommitamisest ei suudetud partissane alistada. 1968 Song My külas tapsid USA sõdurid 500 tsiviil inimest. 1972. aastal algas sõja Vietnamiseerimine - Lõuna-Vietnam seati vastamisi Põhja-Vietnamiga. USA viis oma väed välja. Euroopas tekkis 1960ndate lõppus USA vastane liikumine. USAs hakkasid kutsealused armee eest ära jooksma. Samal ajal oli Lõuna-Vietnamis tekkinud kommunismi meelne jõud - Lõuna Vietnami Rahvavabastus Armee. See sõdis L-Vietnami vabariigi armee vastu. L-Vietnami kommunistid moodustasid ajutiselt ka Ajutise Rrevolutsioonilise Valitsuse. 1969 - Pariisis algasid salajased rahuläbirääkimised. 27.01
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
