PEREPSÜHHOLOOGIA (0)

 
PEREPSÜHHOLOOGIA  
 
Süsteemiteooriast 
Tekkis 20. saj. 30ndatel  – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”),  mis 
tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane  Ludwig von Bertalanffi. 
 
Sel  ajal  oli  valitsevaks  maailmavaateks  Newtoni  klassikalised  füüsikaseadused  (sellele  põhines   käsitlus  
maailmast  /  „one  ring  rules   them   all“  –  kõikide  teooriate  puhul  on  aluseks  üks  kindel  teooria/reegel,  millest 
lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju ( psühhoanalüüs  räägib samuti sisemisest jõust 
ja  energiast).  Samuti:  kui  valitsevaks  oli   religioon ,  oli  ka  inimesekäsitlus  sellest  lähtuv  (nt  haigus  –  kurjast 
vaimust  vaevatus).  Klassikaline  füüsikaseaduste  teooria  ei  suutnud  üks  hetk  enam  kõike  juhtuvat  hõlmata  - 
järgnes teadusrevolutsioon  (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). 
 
Süsteem  on  mingisuguste  objektide  kogum  koos  nende  omavaheliste  seostega  ja  nende  objektide 
omaduste/atribuutide vaheliste seostega (Hall ja Fagan). Bertalanffi – süsteem on vastastikku seotud elementide 
tervik.   Süsteemiteooria   on  tänu  võimalikele  allsüsteemidele  võrdlemisi  paindlik-  süsteeme  saab  moodustada 
erinevate omaduste alusel, vaadelda neid vastanditena.  
 
Inimsüsteemide  olulisim  omadus,  millega  nad  erinevad  muust,  on  kommunikatiivsus  (omavaheline 
suhtlemine / rääkimine ). Inimesed eristuvad kui terviksüsteem ka selle poolest, et läbi kommunikatiivse käitumise 
loovad  omavahelisi  suhteid/seoseid  (eristumine  seoste  põhjal  /käitumine  loob  suhteid  süsteemi  elementide 
vahel). 
Süsteemide vaatluse võib piiritleda mingite seoste/omaduste alusel. Sageli tarvitseb määratleda mingi allsüsteem 
võrreldes keskkonnaga (ei tähenda  tervet  maailma).  
 
Keskkond  -  see  osa,  mis  on  ühine  vaadeldava  süsteemiga...  mis  vahetult  mõjutab  vaadeldava  süsteemi 
käitumist/toimimist  ja  mis  kutsub  esile  kommunikatiivse  käitumise  selle  süsteemi  sees.  Keskkond  võib  olla 
ükskõik  kus,  ei  pruugi  sõltuda  vahemaast,  kuid  sageli  on  suurimaks  mõjutajaks  vahetu  keskkond. 
Keskkonnaelemendiks võib olla iga nurk (ükskõik, kas lähedal või kaugel), mis omavahelisi suhteid mõjutab. 
 
Vaadeldavat süsteemi saab jagada allsüsteemideks, erinevate tunnuste/teooriate alusel.  Jagamise  aluseks olevad 
omadused  tuleks  valida  vaatlusülesandest  või  teoreetilisest  käsitlusest  lähtuvalt.  Nt  soo  (mees,  naine), 
kommunikatsiooni (suurem suhtleja, lähedasem jm), funktsiooni (ema, isa, laps, abikaasa jm) jm alusel. Tuleb 
vaadelda süsteemi suhet keskkonnaga ja allsüsteemide toimimist. 
 
Avatud süsteemi omadused: 
(Perekond  on  avatud  kommunikatiivne  süsteem.  Nad  kujunevad  kommunikatsiooni  alusel,  mis  toimub  nii 
süsteemi sees kui ka selle piiridest väljaspool. Osa kommunikatsiooni kandub välja, osa peegeldub tagasi, osa 
tuleb sisse, osa ei jõua süsteemini.) 
 
   Terviklikkus  
Iga  süsteemielement  on  seotud  teiste  sama  süsteemi  elementidega  nii,  et  muutused  ühes 
süsteemielemendis kutsuvad esile muutused kõigis teistes sama süsteemi elementides. Võimalik, et ka 
laiemas kontekstis. Iga väiksem muutus toob tegelikult kaasa muutuse kogu süsteemis.  
 
  Tsirkulaarsus (ringlus) 
Eristab kahte  maailmavaadet : 
- 
20.sajandini oli valdav klassikalise füüsika ja lineaarse  põhjuslikkuse  printsiip -  A→B (sündmus 
A põhjustab sündmuse B → kui esineb sündmus B, on selle põhjuseks sündmus A /  A põhjustab 
B, kui eksisteerib nähtus B, siis järelikult on kindlasti olemas ka põhjustaja A) 
- 
Tsirkulaarse  põhjuslikkuse  printsiip  –  tegureid  on  palju,  mitte  ainult  A  põhjustab  sündmuse  B, 
sündmuse B esinemine ei ole viidav tagasi ainuüksi sündmusele A. Eksisteerivad ka sündmused C 
ja  D  jne  ning  need  kõik  on  omavahelises  seoses  ja  mõjutavad  üksteist,  ei  ole  kunagi  ainult 
ühtainsat seost, vaid ning nende vahel võivad esineda igasugused seosed.  Sündmusel  pole kunagi 
üht kindlat põhjust, vaid need on seotud mingi teise sündmuse kaudu 
 
Lineaarne  seos  on  tsirkulaarsuses  erandjuhus.  A  on  B-ga  seotud  läbi  teiste/ kaudsete   seoste.  Lineaarne 
seos  on  üldistatud/lihtsustatud.  Lineaarsete  seostena  (põhjus-tagajärg)  saab  tsirkulaarsest  välja  tuua 
konkreetseid juppe. 
 
 
 
Br. Keeney: tsirkulaarsus on hea, kuid liiga keeruline. Sõltuvalt ülesandest võib lihtsustada ringmudelit, 
kuid ei tohi unustada, et põhjuslikkus on alati tsirkulaarne. 
 
Gr. Bateson: maailm jaguneb kaheks: 
- 
creatura (elusloodus) –  eluslooduses ei toimu midagi lineaarselt, kõik toimub tsirkulaarses ahelas. 
- 
pleroma  (füüsikaline maailm)– elutute asjade maailm 
 
Kui  me  lähtume  lineaarsest  põhjuslikkusest  tsirkulaarses  maailmas,  siis  eeldame,  et  on  meil 
kontroll/mõju/võim  probleemide  lahendamise  üle  (nt   psühholoogid   kujutavad  ette,  et  neil  on  kontroll 
probleemide üle, vanematel kontroll laste üle,). Tegelikult on tsirkulaarsuses see kontrollimõte tühi, sest 
kõik on vastasmõju protsess (kontroll sõltub sellest,  kui palju teine  seda  mõju on nõus vastu võtma  - 
ema  suudab  last  mõjutada  vaid  siis,  kui  laps  mõju  vastu  võtab).  Mõjutaja  on  pigem  see,  kelle  peal 
tahetakse  kontrolli  rakendada.  Ka  ajaloosündmusi  tuleks  vaadelda  tsirkulaarse  mudeli  kontekstis  (nt 
diktatuurid –  ühiskonnal  oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). 
 
  Tagasiside 
Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad  
Süsteemiteoorias:  iga  süsteem  on  nagu  must  kast  (perekonnad  ei  saa  ise  aru,  kuidas  nad   toimivad ). 
Süsteemi  toimimise  väljundist  sidestatakse  tagasi  infot,  kuidas  süsteem  toimib  (kas  peab  midagi 
muutma   või  mitte).  Ümbritseva  keskkonna  tagasiside   tajumine   tagab,  et  perekond  kohaneks  mingis 
sotsiaalses kontekstis paremini. 
 
On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline 
käitumine on OK  ja  milline  mitte (teatud  sorti  ajakirjandus  seab  norme  mingite  sotsiaalsete  gruppide 
kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui  toimimine  vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK   olen 
kohandunud.