Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“ (0)

Inimeseõpetuse 
kursus  
„Perekonnaõpetu
s“ 
Arma  Eensalu
2011
Õppekirjandus
 „ Perekonnaõpetus . 
Inimeseõpetuse 
õpik 
gümnaasiumile.” 
Margit Kagadze, 
Inger  Kraav, 
Katrin Kullasepp 
Koolibri 2007
Perekonnaõpetuse 
teemad
 Perekond
 Püsisuhe
 Abielu
  Lapsevanemaks  
olemine
 Laps
 Kodu ja argielu
 Perekonna 
majanduselu ja 
õigus
Hindamine
Kursuse (35 ainetundi) 
jooksul kogub õpilane 
kolm arvestuslikku 
hinnet:
1) referaat või essee, 
2) õpimapp ehk  portfoolio
3) kontrolltöö.
PS. jooksvad hinded:
tunnikontrollid, 
ettekanded
suuline  vastamine.
Küsimused
 Mis on perekond?
 Miks on perekonda vaja?
 Millised on perekonnatüübid?
 Perekonna funktsioonid.
 Perekonna areng muutuvas 
ühiskonnas.
Miks on perekonda vaja?
Perekonda kuulumist ja peretunde 
olemasolu on inimene tähtsustanud 
läbi sajandite. Perekonda on 
mõistetud erinevalt, aga just 
perekonnast, kuhu inimene sünnib, on 
olulisel määral sõltunud see, kelleks 
ta saab, kes teda elus toetab, millised 
on tema kohustused ning õigused. Ja 
seda mitte ainult lapsena, vaid ka 
täiseas.
Perekond ja/või  leibkond
 Perekond on abielul või veresugulusel
põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine
olme, vastastikune abi ja  moraalne  toetus.
 Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste
rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või
toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad
end üheks liikmeskonnaks.
Leibkond
  Ehkki   kõnekäänd  leibu ühte kappi  panema
  viitab  abiellumisele ja ühise perekonna
 loomisele, pole leibkond perekonna  vorm.
Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks  perioodiks  
sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. 
Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid  jagades .
Omaette leibkonna moodustab 
ka üksi elav indiviid.
Perekond
Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab 
ühine  eluase  ja majandamine ning 
perekonda sündivad lapsed. 
Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, 
kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud 
seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks 
laps.
Miks see perekonna definitsioon meie 
ühiskonda ei sobi?
…. sest
 Perekond võib koosneda ka ühest
täiskasvanust ja lapsest/ lastest
 Laste vanemad ei pea olema
vastassoost
 Lapsed on juba  perest  lahkunud
 Täiskasvanud ei pea olema omavahel
abielus
Perekonnatüübid
  Tuumperekond
  Laiendatud perekond/  suurpere
 Mittetäielik perekond/ 
üksikvanemapere
   Uuspere
   Lasteta  abielupaar
Tuumperekond
 Tuumperekond
koosneb mees, naine 
või üks  nendest  ja 
üks või mitu 
alaealist last
 Tuumperekonna 
mõiste ei ole seotud
vanemate 
abielusuhete 
olemasolu või
puudumisega!
Mittetäielik tuumperekond 
- ühe
vUan
mbese
 n m
elja aga 
ndik las pe
test 
kasvab ühe  vanemaga  rekond
perekonnas. Tavaliselt on 
selleks üheks vanemaks 
naine.
Ühe vanemaga perekondade 
peamised probleemid:
 1) majanduslikud küsimused
 2) sotsiaalne 
aktsepteeritavus
Laiendatud perekond ehk 
suurpere
 Lisaks tuumperekonnale 
kuulub siia veel 
täiendavaid  liikmeid, 
kes on omavahel 
lähisugulus,  partnerlus - 
või hõimlussuhteis.
Hõimlus – abiellumise 
kaudu tekkiv sugulus.
Miks on laiendatud 
perekonna tähtsus
ühiskonnas vähenenud?
… sest … 
 Toimub  linnastumine
 Ränne/  riigipiirid  vabad
 Individualiseerimine
 Tagatud sotsiaalsüsteemid pere
toimetulekuks 
Abielu kaudu tekkinud 
uued rollid 
 KÜDI mehevend
 NADU meheõde
 NÄÄL  naisevend
 KÄLI naiseõde
 LANGUD mehe ja naise vanemad
omavahel
Uuspere
 Uuspered moodustavad teist või enamat
korda abiellunud inimesed, kellel on
eelmisest (abi)elust laps(ed). 
Probleemid:
 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud
bioloogilise vanemaga.
 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev
ettekujutus.
 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad
vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on
vabaabieluga.
Lasteta abielupaar
 Kes pole veel lapsi saanud
 Kes pole veel lapsi soovinud
 Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud
 Küsimus: Vabatahtlik lastetus?
 Küsimus: Lapsendatud laps 
perekonnas?
 Oluline tolerantsus
Lapsendamine
 Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-
aastane isik, kes on suuteline 
lapsendatavat kasvatama, tema eest 
hoolitsema ja teda ülal  pidama . Kohus võib 
lubada lapsendajaks olla ka  nooremal  kui 
25-aastasel täisealisel isikul.
 Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- 
aastast isikut) üksnes lapse huvides. 
 Lapsendamine tekitab lapsendaja ja 
lapsendatu vahel vanema ja lapse 
vahelised õigused ja kohustused.
Abielu mitut moodi
 (vaba) kooselu ehk 
prooviabielu  …
  Vaba kooselu ehk 
vabaabielu  …
 Kooselu (registreeritud/ 
registreerimata)
 Abielu - õiguslik 
regulatsioon  sugupoolte
suhete korrastamiseks soo 
jätkamise ja perekonna 
huvides
 Külalisabielu …
  Kordusabielu  …
 Fiktiivabielu …
Kooselu vormide 
mitmekesisus
  Monogaamia  ehk ainuabielu – ühe mehe ja ühe 
naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas 
sajandeid)
  Bigaamia  ehk kaksikabielu – ühe mehe 
samaaegne abielu kahe naisega / ühe naise 
samaaegne abielu kahe mehega
  Polüandria  ehk mitmemehepidamine – ühe 
naise samaaegne abielu mitme mehega
  Polügüünia  ehk mitmenaisepidamine – ühe 
mehe samaaegne abielu mitme naisega
  Polügaamia  ehk mitmikabielu – mehe või naise 
samaaegne abielu mitme vastassoost  isikuga
Perekonna olemus, 
ülesanded
 Perekond on läbi 
sajandite teinud 
suuri muutusi, kuid 
on siiani säilinud ja 
täidab inimeste elus 
suurt rolli
 Perekonnata ei 
eksisteeriks ükski 
riik
  Perekond kui 
väärtuste kandja
Muudatused kaasaegses 
perekonnas
 Perekonna funktsioonide muutumine
 Abielude arvu vähenemine, vabaabielu 
 Tuumperekonna suurem privaatsus  ning 
kaugemate sugulassuhete nõrgenemine
 Uuesti abiellumine  ja perede kasv, kus on 
lapsed eelmistest abieludest
 Lahutuste arvu kasv
 Rohkem sünde väljaspool abielu
 Pere suuruse vähenemine
 Üksikvanematega perede arvu kasv
PEREKONNA 
ÜLESANDED
Pesu ei saa kunagi pestud.
Ahi ei saa kunagi köetud.
Raamatud ei saa kunagi loetud.
Elu ei saa kunagi valmis.
Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg
püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks.
Kui  tara  on ühest otsast korras,
laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on  praod ,
laste püksipõlved on katki.
Jaan Kaplinski
PEREKONNA 
ÜLESANDED
Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu
pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi
ülesandeid.  
Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow 
püramiid ).
Maslow vajaduste 
hierarhia
PEREKONNA 
ÜLESANDED
  SOOJÄTKAMINE  - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis 
tagab rahvastiku püsivuse
 SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe
 MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja 
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute 
hankimine , arvete tasumine 
  SOTSIALISEERUMINE  -  pereliikmete  omavaheline 
suhtlemine , sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine 
  HOOLITSUS  – vastastikune hoolitsemine
 HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja 
oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine
 TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest 
välismaailma ohtude eest. 
 TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus,  lähedus  ja 
oma  liikmetele  vastastikuse toetuse pakkumine
SOOJÄTKAMINE
 Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna 
keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe 
sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi 
saada).
 Igatsetakse last, keda hoida ja  armastada . 
Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab 
vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades 
soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga 
vananevaid vanemaid.
  Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse 
sageli lausa elu mõtet.
 Just laste olemasolu oli vanasti abielu 
õnnestumise põhinäitaja.
SEKSUAALFUNKTSIOON
Tänapäeval ühiskond suhtutakse  varasemast  
tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, 
ammugi pole need enam karistatavad. 
Perekond pakub turvalisemat 
seksuaalsuhet, eriti tänu armastusele, 
lugupidamisele.
Seksuaalsuse  4 dimensiooni:
- soojätkamine
- armastus
- nauding
- sooidentiteet
MAJANDUSLIK 
TOIMETULEK
Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud 
kodutööd,  igapäevase  söögi  ostmine  ja valmistamine, 
kodu korrashoid ja  remont , transport, arsti juures 
käimine jne.
Tööjaotus  peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, 
samas  laseb  ka enda eest hoolitseda
SOTSIALISEERUMINE
 Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide 
õpetamine lastele.
 Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse 
õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, 
sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida 
ning täita. 
 Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse 
vaheline  kiindumussuhe , mida on peetud kõige 
omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. 
Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga 
tegelevasse isasse.  Kiindumus  on kahe inimese 
vaheline emotsionaalne side.
Ema ja lapse 
kiindumussuhe
Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse  vanust  5.-6. 
elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu 
laps ühte  inimesse , siis tema edaspidised suhted 
on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud 
sõprussuhted, puuduv  süütunne , sotsiaalse 
kohanemise  häired, ebapiisavad emotsionaalsed 
väljendused, vaene sõnavara ning algklassides 
halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei 
ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993).
HOOLITSUS
 Just perekonnas saadakse 
kogemus hoolitsemisest ja 
hoolitsetud olemisest – siin 
väljenduvad vabamalt 
inimeste nõrkused, hädad 
ja haigused.
 Abikaasad hoolitsevad 
vastastikku teineteise eest, 
pakkudes  seega eeskuju 
lastele. 
  Väikelaps  sõltub täielikult 
tema eest hoolitsevatest 
täiskasvanutest, õpib ja 
harjub aga seega ka ise 
märkama , millal tema saab 
hoolitseja rolli täita.
HARIV/ KULTUURILINE 
FUNKTSIOON
Lapsed õpivad vanematega suheldes  hindama  kirjandust ja 
valima  teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. 
Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja 
vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja 
vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka 
käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on 
see-eest olulisel kohal muusikakeskus,  fotoaparaat , 
filmikaamera, arvuti, internet. 
Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või 
kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri.
Laste  huvialad  on seotud vanemate väärtushinnangutega.
Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud 
vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle 
vanemad muusikat armastavad ja  hindavad , tegelevad 
rohkem muusikaga.
TURVALISUSE 
FUNKTSIOON
 Turvalisuse vajadus on üks inimese 
põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa 
saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme 
jagada.
 Missugune kodu on turvaline?
Turvalisus
Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil 
metsloomad  ja röövlijõugud mööda maad 
rännates ohvrit otsisid – hirm ohtliku 
välismaailma ees pole kadunud. Last 
hoiatatakse juba varases eas võõraste eest. 
Inimene ei suuda hästi pikka aega üksi elada, 
ta vajab teisi enda ümber, ehkki peab aeg-
ajalt saama ka eralduda. 
Kooselu,  rõõmude  ja murede jagamine  
pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta 
on tähtis ja mõistetud. Just see loob aluse 
turvatundele.
Muutunud funktsioonid 
tänapäeval
On leitud, et moodne perekond on loobunud 
(vähemalt põhiosas) endisel kujul täitmast 
traditsioonilisi pereülesandeid, nagu tootmine, 
tervishoid, hoolitsus vanurite ja haigete eest ning 
usuline tegevus.
Ühistegevusi on järjest vähem, kuid kiindumus ja 
lugupidamine, sõprus ja armastus kujunevad 
välja just ühistegevuses. 
Ühiskond on üritanud perekondi toetada, võttes 
enda kanda üha enam perekonna seniseid 
funktsioone. Inimene muutub selle tagajärjel 
isekamaks, egoistlikumaks, materialistlikumaks ja 
elunautivamaks.
Kokkuvõte
Terve hulk perekonna funktsioone on püsinud samadena: 
1)peres kasvatavad mees ja/või naine oma järeltulijaid, 
2)pere kaitseb inimest välismaailma ohtude eest, pakkudes 
turvalisust,
    3) laste  sotsialiseerimine , toidu ja peavarju, aga ka 
emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele,
    4) ühiskonna stabiilsus ja  harmoonia .
 Perekond on ainuke koht maailmas, kus inimest 
armastatakse mitte sellepärast, mida ta teeb või annab, 
vaid sellepärast, et ta on olemas.
  Perekond on kui süsteem, millele on omane pereliikmete 
pidev mõju üksteisele: perekond mõjutab iga tema liiget ja 
tema probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada 
perekonna teisi liikmeid. 
Kooselu vormid
on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, 
pidevalt arenenud. Üleminekud  ühelt  kooselu 
vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib 
veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise.
Rühmaabielud
Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse
(emajärgse) kogukonna aega. 
Lapse päritolu isa järgi ei teatud. 
Ainus kindel  lapsevanem  oli ema.
Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste 
eest vastutajana ja nende kasvatajana oli 
naine ühiskonnas au sees.
Matriarhaat tänapäeval
Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas 
Lõuna-Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, 
koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu 
abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi 
öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma 
öise partneri valib naine ning kutsumise märgiks heidab ta 
lambiga mehe peale valgust. 
Ühis- ehk rühmaabielu
Vanim kooselu vorm on ühis- ehk rühmaabielu, 
kus üksteisele kuuluvad  terved  rühmad mehi ja 
naisi. Sellel on mitu arengujärku:
 Sugulusabielud.  Hõimudevahelised abielud.
Sugulusabielud
Omavahel võisid 
seksuaalvahekorras olla 
ka lähisugulased. 
Üksikisikul puudus isiklik 
vara, kõik kuulus kõigile. 
Armukadedust kui sellist, 
arvatakse, ei  esinenud  – 
armukadedus on 
tekkinud koos eraomandi 
tekkimisega.
Sugulusabielu
Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste 
vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on 
sugulusaste, millest alates  vahekorda  loetakse 
intsestuaalseks.
Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste 
järgi on  seksuaalsuhted  keelatud külgnevate, 
alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. 
Intsest on lähisugulaste (õdede ja  vendade  või 
vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. 
Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse 
vaaraodel.
Miks on sugulusabielud halvad?
Sugulusabielud hävitasid 
Hispaania  Habsburgid
 Lähedaste sugulaste vahelised 
abielud  vähendavad järglaste 
saamise võimet, võib tekkida 
viljatus .
 Võimu enda käes hoidmiseks 
hakkasid Hispaania Habsburgid 
eelistama sugulusabielusid.  
Paljud liikmed  sündisid  vaimselt 
alaarenenutena ning  kehaliste  
puuetega. Selle  suguvõsa  
liikmetel kujunes 
geenimutatsiooni tõttu eriliselt 
pikk ja etteulatuv  lõug . Viimane 
Hispaania Habsburgide kuningas 
Carlos  II suri pärast kahte 
abielu lasteta, suguvõsa hääbus 
pärast 200 aastat valitsemist.
Hõimudevahelised abielud
Kui rännakul (hõimud ei olnud veel 
paikseks jäänud) kohtuti oma 
abielulistes suhetes oleva 
hõimuga, siis selle liikmetega ka 
seksiti.
 Võõra hõimu  liikmega  
seksuaalvahekorda  astumist  
karistati  rängalt . Viimati kohati 
sellist kooselu Austraalias 
aborigeenide hulgas 19.sajandil. 
Sellele näib viitavat ka  eskimote  
“külalislahkus” - külalisele 
pakutakse lisaks öömajale ka 
oma naist.
Indiaani  hõimude salajased 
tseremooniad tänapäeval
Kwagu’l’i  –735-liikmeline Kanadas 
Vancouveri  saarel elav hõim, kes 
avastati 1792. aastal.
Potlach’i käigus tuleb hõimupealikul 
oma külalistele ja esinejatele 
jagada kingitusi ja raha.
Nimepanemistseremooniat peetakse 
lapse kümnenda elukuu järel. 
 Hõimu rahvast hoiavad koos ühised 
traditsioonid, rituaalsed tantsu- ja 
laulupeod.
Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma 
hõimu lastele indiaani nimed anda 
ning neile iidseid laule ja tantse 
õpetada. 
Lastevahetus hõimude 
vahel
 Vaikses ookeanis asuva  Vanuatu  
saareriigi kaks sõjajalal hõimu 
vahetavad rahu sõlmimise nimel 
lapsi. 
 Laste vahetamine loovat kahe 
vaenupoole vahele rahusilla ja 
muudab nende suhted 
tugevamaks. Vanuatu saareriigis 
on see  iidne  komme. 
 Seda harrastasid ka Euroopa 
kuninglikud suguvõsad. Kuid neil 
olid selleks niinimetatud 
poliitilised abielud, kus naised 
abiellusid oma suguvõsa 
kokkuleppe kohaselt vastavasse 
riiki. 
Suhkruhaigus ohustab 
põlisrahvaid 
 Põhja-Ameerika indiaanlastest 
kannatavad  suhkruhaiguse käes 
40 protsenti ja Põhja-Austraalias 
Torresi väinas asuvatel saartel 
elavast põlisrahvast on 
haigestunud iga kolmas.
 Neid hõime, kus pooled 
täiskasvanud liikmetest on 
suhkruhaigusesse haigestunud, 
ootab väljasuremine. 
 Teadlase arvates tuleks 
põlisrahvad oma traditsioonilise 
söömis-,  majapidamis - ja 
põlluharimisharjumuste juurde 
tagasi suunata.
Paarabielud
Ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse
eraomandi tekkimist. 
 Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise 
saagist vara, mida ta tahtis pärandada 
oma  lihastele  järglastele ning  tekkis 
patriarhaat  (isajärgsus). Valitsevaks 
sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise 
kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused.
Polügüünia – 
mitmenaisepidamine
 Niisuguseid abielusid esines ka juba rühmaabielude
perioodil. 
Polügüüniat soodustasid:
- pikaajalised sõjad (vähenes meeste arv) 
- meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus
(maailma kõige viljakamal mehel on 888 
seaduslikku järeltulijat, kõige viljakamal naisel
69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena).
Polügaamia (polügüünia ehk 
mitmenaisepidamine) 
Polüandria - 
mitmemehepidamine
Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks 
polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava
hukata vastsündinud tütreid. 
Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja 
lapsed kuulusid vanemale  vennale  ( Tiibetis
nimetasid lapsed teisi vendi “väikesteks
isadeks”). Polüandria  viiteid  on leitud ka iiri
legendidest ja  skandinaavia  saagadest.
Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni.
Polüandria tänapäeval
Tiibetis ja Nepaalis 
esineb tänapäeval 
polüandria ehk 
mitmemehepidamise 
näiteid - vendadel 
ühine naine. 
Monogaamia
Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega.
Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme
naise ülalpidamine käis  paljudele  meestele üle jõu.
Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus.
Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist,
kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud
polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul
pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud
mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt
tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja  töökus , siis
tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja
sobivus. Seaduslik kaitse!
PEREKONNA AJALOOST
Perekonna  minevik
  Vanaaeg  – matriarhaadi  lagunemine , võim 
perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib 
kodust majapidamist ja kasvatab lapsi.
  Keskaeg  – abielu on majanduslik ja 
juriidiline ettevõtmine.
  Uusaeg  –  naises  hakatakse nägema mehe 
kaaslast .
 Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja 
naisel on võrdsed õigused.
Vanaaeg
Tärkas arusaamine, et  seksuaalelu  ja lapse sünni vahel on 
seos.
Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. 
Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et  omandit  
järglastele pärandada.
Juudi ehk  heebrea  ühiskonna elukorraldust kajastab  Piibel . 
Piibel – perekond kui  jumalik  tee isikliku rahu poole. Vanas 
Testamendis  ilmneb selge  rõõm  inimese kehast ja 
seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust.
Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli 
korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei 
peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe.
Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja 
naisel teineteisest võõrdumist.
 Leskedel lubati uuesti  abielluda .
Vanaaeg
Olulisel kohal olid perekonnas lapsed,
rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
ja kasvatada, samas aga sisendati lastele
sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes.
Antiikmaailm
Vastandlikud hoiakud:
  seksuaalne vabadus
 tsölibaat (seksuaalelu vältimine).
Mehe roll  instrumentaalne  – mees on toitja, 
hankija , distsiplineerija, juht.
Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi 
emotsionaalsena.
Selgelt ilmneb  antiikajal  moraali topeltstandard:
mehe seksuaalelu on vaba,  naise suhtes kehtivad 
kindlad reeglid, millest üleastumine on  rangelt  
karistatav.
Antiikmaailm
Roomas valitses perekonda  patriits  – naist, lapsi, 
orje jt.  Rooma  patriitsi kasutuses olid orjatarid ja 
lõbumajad, keelatud ei olnud  homoseksuaalsus . 
Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi.  
Antiik-Kreekas oli naine kas abielus, ori või 
hetäär .
Hetäär – vabade elukommetega haritud naine, kes 
sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui 
ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust.
Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et 
hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi.
Askees
Askees (kehalisest 
armastusest loobumine) 
tekkis antiikajal vastusena 
seksuaalsele vabadusele.
Askees tähistab elulaadi, 
loobumist millestki mingi 
eesmärgi nimel. Tähistab 
tasakaalu söömises, 
naudingutes. Sageli
äärmuslik rangus, et jumalale 
meeldida.
Kloostrikultuuris on askeetlus 
tavapärane.
I sajand Vana-Rooma naine
Demostheneselt (384–322
eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks 
naudinguks on meile hetäärid, 
igapäevasteks vajadusteks
kaunid orjatarid, abielunaise
ülesanne olgu aga lapsi sünnitada 
ja majapidamise järele vaadata. 
Naine oli reeglina mehest 
paarkümmend aastat noorem ja
täielikult temale allutatud.
I sajandi Vana-Rooma
sõjamees.
Selgelt eristati mehe ja naise 
rolli, nagu ütleb näiteks 
Xenophon (u 430–355 eKr): 
Mehe keha ja hinge tema 
korraldas niiviisi, et ta suudab 
paremini taluda külma ja 
kuuma, reise ja sõjakäike, 
sellepärast määras tema talle 
tööd väljaspool kodu. Naise 
keha seevastu lõi jumal 
selleks vähem suutlikuna ja 
sellepärast, arvan,
määras talle kodused talitused.
Mees peab tegutsema toitjana, 
hankijana, distsiplineerijana
ja perekonna üldise juhina – 
mehe instrumentaalne roll.
Laps oli Roomas oma 
vanemate vara
vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. 
Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste 
arvu osati piirata raseduse vältimise ja 
abortidega, aga kasutati ka vastsündinute 
hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid 
orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti 
tüdrukutest.
Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid
võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. 
Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja 
pedagoog.
Keskaeg
See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis 
prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine 
tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja 
lõbustused.
 
Kristlus
I sajandi keskel tekkis Palestiinas 
kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid 
ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid 
askeesi  ehk lihasuretust. 
Varakristlased rõhutasid lõbule 
pühendumise kahjulikkust ja hinge 
puhastamise tähtsust. Väideti, et 
seksuaalsuhe on saatana leiutis, 
pattu langenud Aadama väljamõeldis.
Eriti kriitiline oli  kirikuisa  Augustinus 
(354–430), kes ise ristiusu 
vastuvõtmise järel loobus suhetest 
naissooga, valides tsölibaadi. 
Keskaeg (476)
Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. 
Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik 
võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras 
suguvõsa! 
Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; 
sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma 
olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid.
 
Varakeskaeg
Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste 
ühiskonnaks.  Sündimus  oli suur, aga 45% lastest suri, 
nende vanemad olid napilt täisealised. 
Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat. 
Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem.
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel 
lõpetasid nende elutee varemgi kui lahingud meeste oma.  
Vanu inimesi oli vähe. Noortest koosnev ühiskond 
väärtustas jõudu ja tervist.
 Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise 
väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise  tapmine  tõi 
kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. 
Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati 
sageli nende eluasemed ja laastati põllud.
Suhtumine seksuaalsusesse oli 
kahene:
  Kristlik  moraal  hindas askeesi – paastud
  Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja
tunnete avalik väljendamine.
 Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja
lapsed kuulsid ja  nägid  kõike pealt.  Rikkamatel olid 
eraldi meeste ja naiste toad.
 Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – 
see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et 
noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust 
veel maha suruda.
Keskaeg – karm lapsepõlv
Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. 
Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases 
mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks 
vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. 
Tüdruk pandi  nooremat  õnnast hoidma niipea, kui ta 
kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba 
enne viiendat  eluaastat . Poisid saadeti meestetuppa ja 
välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama 
said.
Haridus  keskajal
Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need 
olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga 
see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati 
usklik . Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. 
Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See 
tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. 
Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. 
Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, 
tantsimist, luuletamist ja  muusikariistadel mängimist.
Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii  tüdrukutele  kui ka 
poistele. 
Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides.
Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, 
tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi 
juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale 
võtma.
Aaskeetlik kasvatus
Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse 
saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde 
jätta, et kasvaks meelepärane minia.
Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti 
tüdruku) kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule 
ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. „Ära lase 
tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult 
süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei 
näeks meelitavaid magusaid palu.” Päev soovitati sisustada 
lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga – 
tuleb õppida „… valmistama heiet, punuma võrku, 
valmistama korve, keerutama värtnat ja looma  kangast  … 
(ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit.”
Allikas: Tilk, 2004
Keskajal Eestis
 Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-
1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). 
 Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel
aladel peeti lahinguid (toit hävis).
 Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes  kajastub  naise 
alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud 
kerge  palve  emale:“Emakene, ennekene, 
panna ära tütart paiga tõttu,
anda ära aseme tõttu,
kinki kirju karja tõttu!
Pane ta mihel meele tõttu,
kaasal  kalli  armu tõttu.”
Rahvalaul Helmest
EESTI VANASÕNU
MEHEST, NAISEST JA 
PE
• TööR
ku E
s o EL
n en U
am  S
kui T
rikkus.
• Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt.
• Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti 
puhastustuli.
• Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas.
• Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik  neiud  mehele.
• Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine.
• Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub.
• Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest.
• Kes laialt otsib, see lahja leiab.
• Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga
Uusaeg XIV- XVII
Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös 
ja ametis –majandusinimene ehk 
homo economicus.
Tekkis kõnekäänd “enne töö, pärast 
lõbu”. 
Kodu ja perekonna roll ühiskonnas 
ning kasvatuses tõusis, senisest 
rohkem hakati tähtsustama 
perekonna loomise rituaalset külge 
– laulatust ja pulmatseremooniat.
 Martin Luther nõudis vaimulike 
tsölibaadi kaotamist, soovitas 
abielluda.
Johann  Calvin  väitis, et 
seksuaalsuhe on väärtuslik ja 
püha, kuna on jumala poolt antud, 
ja peab seega olema abikaasadele 
naudinguks.
Uusaja kasvatus ja suhtumine 
lastesse
Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute 
elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati 
mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, 
enesekontrolli  ja töökust. Vanemaid 
hoiatati endiselt liigse leebuse eest – 
distsipliin  kodus pidi olema karm. Rõhutati 
isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, 
juua ega  magada  küllastumiseni. Arvati, et 
last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult 
ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu 
probleemide eest. 
Muutused uusajal
Vallalisust peeti vääraks, väärtustati 
perekonda, abielu.
Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas 
nn kolm K’d(sks  Kinder - Kirche -Küche 
– lapsed- kirik -köök).
 Naises hakati järjest enam nägema 
aseksuaalset olendit.
Uusaeg (XVI– XVIII sajand kui 
inimliku pesematuse 
perioodiks)
 Keha häbenemine (peitmine, 
ööriided)
 Suleti avalikud  saunad , arvati, et 
pesemine on tervisele kahjulik 
(eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja 
jalgu  pesti  veega, muidu piirduti 
enese ülehõõrumisega niiske 
rätikuga.
 Saunad säilisid vaid Põhjamaades, 
sealhulgas Eestis – piirkondades, 
kus oli piisavalt vett ja puid. 
Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli 
vanduda, lobiseda, itsitada, 
matkida teisi).
 
Eesti laps
kasvas  endist  viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-
kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste 
kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja 
talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud.
Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust 
kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, 
sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja 
teiste matkimist. 
Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.
Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld.
Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia.
Paha kuulata olgu paksud kõrvad.
Pea suu kinni, seisab selg terve.
Paha keel tõstab tüli.
Välimist mööda võetakse inimest vastu,
kõnet mööda saadetakse ära.
XIX Sajand – traditsiooniline 
perekond
Suurpere, mis koosnes kolmest 
sugupõlvest, sugulastest ja 
töötegijatest asendus vanematest ja 
lastest koosneva perega.
Suurenes riigi huvi perekonna vastu, 
perekonnas hakati nägema põhijõudu 
ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. 
Tõusis abielu, kodu, emaduse, 
kasvatuse tähtsus.
Kodukesksuse ja intiimsuse 
väärtustamine, armastuse ja tunnete 
olulisus, emotsionaalne kokkusobivus
Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga 
abiellumine tähendas üldiselt 
töökohast loobumist ning 
pühendumist kodule, mehele ja 
lastele.
Rollijaotus
Selge rollijaotus - ema on 
pühendunud lastele ja perele, 
tegutseb väsimatult 
varahommikust hilisõhtuni, on 
hea, õrn, mõistev ja armastav, ei 
kurda ega hädalda, ei tunne 
igavust ega igatse koduvälist elu. 
Isa   vahendab  perekonnale 
välismaailma norme, nõudmisi ja 
uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal 
on raske oma armastust ja hellust 
välja näidata), aga ta on õiglane ja 
töökas ning jäägitult oma peret 
toetav  ja armastav.
Naised tahavad Kinder-Kirche-Küche 
ringist väljuda ja teostada ennast 
isiksusena hoopis väljaspool kodu. 
Eestis XIX sajandil -
kaotati pärisorjus ja teoorjus
Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks 
osta. Oli tegemist kiire arengu 
perioodiga. Talu vajas peremeest ja 
perenaist, kelle töökusest, teadmistest 
ja oskusest sõltus kogu perekonna 
käekäik – seega oli abikaasa valik 
otsustav samm,  kusjuures  hakati 
rõhutama, et naine oma isiksuse ja 
tööga on olulisem kui kaasavara, mis 
ta kaasa saab tuua.
Just XIX sajandil hakati avaldama 
kõikvõimalikke õpetusi 
põllumajanduse, loomakasvatuse ja 
aianduse kohta, aga samas pakuti ka 
teadmisi kodumajandusest, 
tervishoiust ja lastekasvatusest. 
Eesti talupojakultuur XIX 
sajandil 
See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see 
olnud läbi sajandite.
Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära 
jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. 
President  Pätsi isa-ema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, 
õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad 
Peeter ja Konstantin. 
Eesti talupojakultuur
Kui üldiselt oli naiste elu enam 
reeglistatud kui meestel, siis 
avatumalt võisid võõrastega 
suhelda noored neiud.
Nad käisid pidudel, pulmades. 
Auasjaks peeti, kui neiul käis 
rohkesti kosilasi.
Võrgutamine ja erootika 
naiselikkusega seonduvad. 
Tütarlaps pidi võitlema, et 
õigel ajal ja majanduslikult 
kasulikult mehele saada.
Sugudevaheline tööjaotus
Agraarkultuuri tööd olid 
jaotunud:
1. Meestetööd - külvamine, 
kündmine, hobuste eest 
hoolitsemine, koduloomade 
tapmine, jaht, kalapüük, 
metsa- ja veotööd.
2. Naistetööd – kariloomade 
talitamine, laste eest 
hoolitsemine, 
söögivalmistamine, 
aiatööd, pesupesemine, 
koristamine , põetamine, 
tekstiiliga seotud tööd.
XX sajand Eestis
Hiline  abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, 
aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja 
meestel 24,5 eluaastat.
Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem 
põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku 
vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist 
ei olnud noorte hulgas  taunitav .
Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. 
Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise 
rasestumine.
XX sajand Nõukogude 
Liidus
Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal 
ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. 
Selle põhjused:
sisemigratsioon  idast
rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus
puuduv  seksuaalkasvatus
eelised korteri saamisel ja  töökohale  suunamisel.
 Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, 
kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool 
abielu kasvas. 1979-1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku 
kohta, kasvas kordusabielude osakaal.
Taasiseseisvumisel
vähenes abiellumus, vabaabielud
kasvas sünnitamise vanus
Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes 
madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige  teisena  
sündivate laste arvelt.
Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel.
Eesti Vabariigis 1991-
2008
1990. aastatel oli Eestis ametlikult 
registreeritud abielude  osakaalu  langus 
üsnagi järsk. 1995.aastaks oli Eesti 
jõudnud madala abiellumusega Euroopa 
riikide  tasemele .
Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku 
poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. 
Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist 
soodustavad tegurid ja soov abielluda võib 
vaba kooselu jooksul muutuda paaridele 
vähem oluliseks.
GLOBAALSED  PROTSESSID
XX sajandi teisel poolel
  Urbanisatsioon  ehk linnastumine
  Migratsioon  ehk ränne
  Aktseleratsioon  ehk arengu kiirenemine
  Emantsipatsioon
 Virtuaalse maailma osakaalu kasv
Urbanisatsioon ehk 
linnastumine
 Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike 
arv suurenes, elu  koondus  linnadesse, linna 
õppima läinud noored ei pöördunud enam maale 
tagasi, vaid  leidsid  elu ja töökoha linnadest. 
Alates 1990. aastate lõpust on märgatav
vastupidine  tendents .
Migratsioon ehk ränne
Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
vahetama  ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu. 
Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis 
pikemat aega samas kohas  elades  välja kujuneb.
Esimestel sõjajärgsetel  aastakümnetel  oli paljudel 
veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. 
Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. 
Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi 
põlvkond juba peamiselt linnainimestest.  Kadus  
talu õu laste mängupaigana, mitmekorruseliste
majade vahele tekkisid parkimisplatsid ja autoteed
Aktseleratsioon ehk arengu 
kiirenemine
Noorema  sugupõlve 
kiirem küpsemine
ja areng. Vanematel on 
raskem oma lapsi 
mõista, kuna nad ise 
olid sama vanana 
teistsugused. 
Hirm, et lapsed ei tule 
toime varitsevate 
ohtudega, aidata ei 
oska, kuna oma 
kogemused
on teistsugused.
Emantsipatsioon
Naiste võitlus oma 
iseseisvuse ja 
võrdõiguslikkuse eest.
Eestis olid naise õigused ja 
võimalused haridust saada 
juba XX sajandi alguses 
suuremad kui mitmetes 
Euroopa riikides. Ka Eestis 
tekkis tendents lükata 
lapse sündi edasi. Eriti 
väärtustavad haritud 
naised eneseteostust 
väljaspool pere konda.
Kui naine  sobivat  meest ei 
leia, jääb ta pigem üksi ja 
kasvatab üksi last.
Virtuaalse maailma 
osakaalu kasv
Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli  kanalite  valik minimaalne ja televisioon 
vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat.
1990. aastatel avanes vaataja ees  kirev  ja sageli  ilustatud  pilt pereelust kogu 
maailmas.
Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed,  armumine , pettumine, lahkumine, 
eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused.
Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid. 
Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast. 
XXI sajandi perekonna
väärtused?
Eesti perekond.  Pereväärtused  
ja hoiakud.
2009. aasta alguses korraldati Turu-
Uuringute AS poolt küsitlus, mille käigus 
uuriti Eesti elanike perekonnaga seotud 
hoiakuid.
Uurimus: Muutuvad pereväärtused 
muutuvas Eestis,  Kairi   Kasearu  TARTU 
2009
Pereväärtused ja hoiakud.
1.
Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine 
emaga on lapsele parem kui jäämine isaga.
2.
Abielu tuleks sõlmida kogu eluks.
3.
Õnnetu abielu lahutamine on õige, isegi kui peres 
on lapsed.
4.
Kui lapsed saavad 18-20 aasta vanusteks, 
peaksid nad hakkama elama iseseisvalt.
5.
Homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema 
samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel.
6.
Naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada.
7.
Mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada.
Vanemate  lahutus
Kui vanemad lahutavad, siis lapse 
jäämine emaga on lapsele parem kui 
jäämine isaga – antud väitega nõustus 
36% eestimaalastest. Lapse emaga 
jäämist pooldasid rohkem venekeelt 
kõnelevad ja vanemad inimesed.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. 
Tallinn: Rahvastikuministri büroo.
Abielu
Abielu tuleks sõlmida kogu eluks – 
antud väitega nõustus 66% küsitletutest,
ning abielule pühendumist ja abielu 
pikaajalisust pooldab rohkem  venekeelne
elanikkond ja vanemaealised inimesed.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. 
Tallinn: Rahvastikuministri büroo.
Lahutus
Õnnetu abielu lahutamist, isegi kui peres on 
lapsed -
 pooldas 71% eestimaalastest. Enam  toetavad  seda 
naised. Hoiak õnnetu abielu lahutamisesuhtes ei 
sõltu vastaja  vanusest , küll aga rahvusest. 
Eestlased pooldavad lahutamist enam kui 
venekeelne elanikkond. Samuti ilmnesid 
regionaalsed erinevused – maapiirkondades 
pigem taunitakse lahutust. 
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: 
Rahvastikuministri büroo.
Noorte iseseisvaks saamine
Pooled eestimaalased nõustuvad, et kui 
lapsed saavad 18-20 aasta vanusteks,
peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. 
Meeste hulgas oli nõustujate osakaal
suurem kui naiste seas. Samuti venekeelne 
elanikkond toetab antud väidet
rohkem kui eestlased. 

Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. 
Tallinn: Rahvastikuministri büroo.
Homoseksuaalsus
13,3% eestimaalastest pooldab, et 
homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema 
samad õigused kui heteroseksuaalsetel 
paaridel. Naisi on nõustujate seas rohkem kui 
mehi, samuti on antud hoiak tugevalt seotud 
küsitletava vanusega, nooremaealised on 
tunduvalt tolerantsemad kui vanemaealine 
elanikkond.
Võrreldes eestlastega on venekeelne elanikkond 
rohkem homoseksuaalide õigusi toetav. Võrreldes 
vallalistega on vähem tolerantsed abielus/vabas 
kooselus ja lahutatud inimesed.
 Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas 
Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.
Lapsed naise 
eneseteostuses
52,9% inimestest usub, et naisel peavad 
olema lapsed, et ennast teostada. 
Laste olemasolu eneseteostusena on 
olulisem vanemaealistele inimestele. 
Väitega nõustujate osakaalu erinevus 
noorimas ja vanimas vanusrühmas on 
kahekordne. Lapsed on naise 
eneseteostuse jaoks venekeelsele 
elanikkonnale olulisemad kui eestlastele. 
 Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. 
Tallinn: Rahvastikuministri büroo.
Lapsed mehe 
eneseteostuses
43,7 % inimestest nõustub, et mehel peavad 
olema lapsed, et ennast teostada.
Vanemate inimeste jaoks on laste olemasolu ka 
meeste puhul tähtsam kui noorematele.
 Lapsed on mehe eneseteostuse jaoks venekeelsele 
elanikkonnale olulisemad kui eestlastele.
 Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: 
Rahvastikuministri büroo.
Kuidas suhted alguse 
saavad?
Soov läheduse järele viib elukaaslase,           
         seadusliku abikaasa, poiss- või 
tüdruksõbra otsimise ja leidmiseni.
See küsimus köitnud ka teadlasi. Arvukad 
uurimused on aidanud avada teemat „kes 
kellele meeldib”. Leitud on üldised tegurid, 
mis soodustavad suhete kujunemist. 
SUHETE KUJUNEMISE 
NURGAKIVID
Suhete kujunemist 
soodustavad:
• füüsiline (ka ruumiline) 
lähedus,
• kontaktide sagedus ja 
tuttavlikkus ,
• isikutevaheline 
sarnasus ja füüsiline
atraktiivsus ehk köitvus.
Füüsiline (ruumiline) 
lähedus
Füüsilise läheduse all 
mõistetakse viibimist
samas keskkonnas. 
Näiteks on tähele
pandud, et sageli 
tutvutakse tulevasega
bussis. Sama ruumi 
kasutamine lihtsalt
annab võimaluse 
inimesega  kohtuda  
ning teda märgata.
Kontaktide sagedus ja 
tuttavlikkus
Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib 
tekkida huvi kaaslase vastu.
Kui neiul tekib soov poisi tähelepanu endale 
tõmmata, siis eelistab ta jalutada piirkonnas, kus 
suure tõenäosusega viibib ka  noormees  (näiteks 
tolle toa  akende  ees).
Atraktiivsus ja sarnasus
Ühes klassis õppimine või 
ühes ruumis töötamine ei
loo soovi käima hakata.
Üheks olulisemaks tõukeks on 
atraktiivsus, mille 
tekkimisel mängib olulist 
rolli isikute sarnasus. 
Sümpaatsem  kipub  olema 
inimene, kes  jagab  samu 
väärtushinnanguid , on 
samalaadse sotsiaalse 
staatuse, haridustaseme ja 
kultuuritaustaga.
Atraktiivsus
 Harvardi Ülikoolis läbiviidud  uuringus  leiti, et 
homoseksuaalsete meeste jaoks on kõige 
atraktiivsemad maskuliinsete nägudega mehed.
 Heteroseksuaalsed mehed eelistavad aga 
naiseliku näoga naisi. 
Milline on füüsiliselt 
atraktiivne  mees/naine? 
V
N a
oors
m t
e a
es:va
 „Pead
le   1
esim7
es –
t s 1
uh 9
et  -aastased
mõtlesin,
Noormees: „... mulle 
et teist korda ma enam 
meeldivad  igasugused. 
„ämbrisse ei astu” sellega, et 
Vahet pole, kas punaste, 
vaatan ainult välimust.” 
valgete, tumedate 
juustega. Võib-olla siis 
Neiu : „Pigem jääb silma just 
oma erilisusega
rohkem sellised lühemad ja 
ja silmasäraga. Aga kui täiesti 
pehmemad. Käed paned 
üldiselt võtta, siis meeldivad 
ümber, tunned, nagu oleks 
pigem tumedajuukselised,
padi  … mitte teine mees … 
Pruunisilmsed, pikkuseks 
Tegelikult jään alati 
vähemalt 175 cm ( minust  
endast paar cm pikem), keha 
vaatama selliseid 
võiks olla sportlik (aga mitte 
tüdrukuid, kellel on eriline 
üle pumbatud, vaid toonuses), 
pilk … silmades on  vist  
kindlasti mitte liiga  peenike , 
asi.”
pigem natuke täidlasem.” 
Välimus pole alati tähtis
 Neiu: „... kuskil 170 
cm, minust pikem, tal 
võiks olla  põselohud . 
Tumedate  silmadega .  
Suhteliselt ümar 
näokuju. Minu enda 
kaaslane  ei vasta 
sellele kirjeldusele, 
kuid oma isiksusega 
lõi ta mu pahviks ning 
välimus ei lugenud 
enam üldse.”
Milline on ilus naine?
Milline on ilus mees?
Ilus nägu
on heas mõttes keskmine 
nägu,  sümmeetriline  nägu. 
Paljude inimeste näopiltide 
alusel sünteesiti n-ö 
keskmine nägu, mis sai 
kõrgemaid 
meeldivushinnanguid kui 
enamik algsetest nägudest. 
Lapselike tunnustega naise 
nägu tajutakse 
atraktiivsemana. 
Lapselikud tunnused on 
suuremad silmad, kõrgem 
laup, ümarad põsed, väike 
lõug, kõrgemal asetsevad 
kulmud.
Naise atraktiivsus mõjutab
 sperma kiirust
Hiljuti tehtud uurimus 
väidab, et mehed 
võivad sperma kiirust 
ja efektiivsust muuta, 
lisades rohkem või 
vähem 
seemnevedelikku 
purskesse. Oluline 
faktor selleks on fakt, 
kas naine tundub 
mehele olevat 
atraktiivne. 
Maitse üle ei vaielda
Toredad ning kenad  tunduvad  paljud, 
kuid mitte igaüht ei  taheta  
kaaslaseks.
Välimusel on sellistes suhetes tähtis
koht, kuid ilu on alati vaataja 
silmades.
Füüsilist veetlust hindab inimene 
lähtudes enda eelistustest.
Puudub reegel, mis ütleks, kust 
jookseb  piir ilusa, kena ja inetu 
vahel. 
Välimus mõjutab sündmuste arengut 
eriti tugevalt seni, kuni sõlmitakse 
lähem tutvus. Suhte jätkudes 
kaotab välimus aegamisi tähtsuse.
Armumine kui lähedussuhte 
algus
Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub 
justkui iseenesest, siit ka  ingliskeelne  väljend  fall  in love.
Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. 
Kasvab  motivatsioon  teha tööd, õppida, kedagi abistada, 
tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast 
pakatav. Positiivsed  emotsioonid  kannavad justkui 
iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad 
saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut 
hakatakse idealiseerima.  Armunu  vaatab vigadest mööda ja 
keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. 
Kuidas end tunnete, kui olete 
armunud?
Vastavad 17–19-aastased
Noormees: „Enneolematult!”
Neiu: „Ma tunnen seda, mille kohta 
öeldakse „ liblikad  kõhus”. Lisaks 
veel  pilvedes  hõljumise tunne. 
Selliseid väikeseid reaalse elu asju, 
mis muidu oleksid võinud mind 
pahandada , ei pane üldse tähele.”
Noormees: „Kogu aeg on ängistus, 
siis kui kokku saad temaga, siis 
jälle hea olla.”
Neiu: „Armunud olles olen nagu 
kusagil pilvedes ära, õppida ei 
viitsi, mõtted on ainult ühe inimese 
peal, armudes kipun
tihtilugu asju kõigile välja  lobisema .
Armumiseks kulub ainult 
0.2 sekundit.
Armumise korral vabanevad eufooriat esile kutsuvaid ained: 
dopamiin , oksütotsiin,  adrenaliin  ja vasopressiin. 
Armumise põhjustajaks on aju, kuid samas on ka süda sellega 
seotud, sest armastus on keeruline nähtus, mille puhul toimuvad 
protsessid, kus mõlemad organid teineteist vastastikku mõjutavad. 
Aju teatud osade aktiveerumine võib stimuleerida südant, mille 
tulemuseks on tunne, et "liblikad on kõhus". 
Kui armumine teeb haiget
Armumine ei pruugi olla ainult 
nauding. Sellega kaasneb palju 
ärevust. Raskust lisab vastandlike 
tunnete kogemine.
Ühel hetkel võib kaaslane põhjustada 
viha ja abituse  tunnet , järgmisel 
aga tõsta kõrgustesse.
Tundlikkus kellegi  tegude  ja sõnade 
suhtes tuleneb omakorda 
emotsionaalsest sõltuvusest, mis 
tähendab, et armunu  enesetunnet  
(õnnetunne, viha, vastikus) 
mõjutavad kaaslase teod ning 
sõnad.
Kui armastus ei toimi, siis võib see 
kaasa tuua märkimisväärset stressi 
ja depressiooni. 
Kampaania „Kui armastus 
teeb haiget“ (8. märtsil 
20
200105
 aast )
al viidi läbi Eestis 
esimene sotsioloogiline uuring 
– aasta jooksul kannatab iga 
viies naine vägivalla all; 
perevägivalla  tõttu saab 
vigastusi 
~40 000 naist aastas, ~7000 
saab raskeid vigastusi; iga 
aasta jääb perevägivalla tõttu 
sündimata ~2000 last
Perevägivalla  ohvrid  saavad abi 
naiste tugigruppidest ja 
varjupaikadest. Kampaania 
moto  on: Ära jää üksi! Otsi abi!
 
Kas armumine on positiivne 
kogemus?
Vastavad 17–19-aastased
Neiu: „Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. 
Kogemusest ta võidab, see juba lihtsalt kogemusena 
oluline, see tunne. Ja kui siis tulebki lõpuks krahh ning 
suhe saab otsa, siis teeb see inimese vaid tugevamaks. 
Lõpuks kaotust nagu ei  olekski .”
Noormees: „Igal juhul on kasulik, kuid samas on ka kogu aeg 
mingi  ängistus, muudele asjadele ei suuda keskenduda. 
Mõtled kogu aeg teisele – öö otsa. Ainult siis, kui 
kossuvõistluste ülekanne on  telekas , ei ole  ängi .”
Neiu: „Kui ollakse armunud, siis võidakse end palju paremini 
tundma õppida (kui  hooliv  ma olen, kas ma olen liiga 
isekas , kas ma olen valmis  selliseks  asjaks, mis on minu 
jaoks kõige tähtsam).”
Noormees: „Jah, kindlasti on see positiivne kogemus, sest  
armumise ajal on tunne, et see kestab igavesti.”
Mis on armastus?
Vastavad 17–19-aastased
Noormees: „Vajadus olla teise lähedal,
ei midagi muud.”
Neiu: „Armastust kirjeldada on väga raske.
Mina isiklikult lihtsalt tundsin …
see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid
kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru.”
Neiu: „Mina ei ole veel kedagi armastanud,
olen olnud ainult armunud … Armastus
on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik 
tänu minu armastusele.
Noormees: „Kui ma tüdrukut armastan,
siis ma tunnen, et tema võiks mu laste
ema olla.”
Armastus
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse 
mõiste on raskesti  defineeritav . Tavakeeles 
mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat 
kiindumust kahe inimese vahel või erakordset 
tunnet, mis kogu maailma imelisena paista laseb. 
Armastuse definitsioon
Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis 
põhineb  vastastikusel andumusel ja usaldusel, 
seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle 
tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik 
ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele 
allumatu. 
Armastuse kolm faasi
Helen  Fisher  pakkus välja 
armastuse kolm faasi: iha, 
kiindumus ja  seotus . 
Iha - seksuaalinstinktid ning 
füüsilised signaalid.
Kiindumuse - isiklik side ja 
truudus partnerile.
Seotus - asendab esialgset 
tugevat füüsilist kirge 
keskmiselt 2-3 aasta jooksul.
Armastuse kolmnurkne 
mudel
Ameerika  psühholoog  Robert 
Sternbergi  järgi armastus:
  intiimsus  ehk lähedus
  pühendumine  ehk kohustus
  Kirg  (füüsiline tõmme)
Armastussuhete tüübid
 Ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, 
kaaslane on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis 
hoidma suhet ka tulevikus. 
 Tühi armastus -  partnerid  jätkavad
paarina, kuigi puuduvad lähedustunne ja füüsiline tõmme.
Armastuse tüübid 
romantilistes suhetes 
(Sternbergi järgi)
TÜÜP
LÄHEDUS
KIRG
KOHUSTUS
Armastus puudub
Vähe
Vähe
Vähe
Meeldimine
Palju
Vähe
Vähe
Pime armastus
Vähe
Palju
Vähe
Romantiline armastus
Palju
Palju
Vähe
Tühi armastus
Vähe
Vähe
Palju
Kaaslaslik  armastus
Palju
Vähe
Palju
Sisutu armastus
Vähe
Palju
Palju
Kõikehõlmav 
Palju
Palju
Palju
armastus
Missugust tüüpi 
armastusega on teie arvates 
läh
E
isu
namik p ht
aarie
d s 
estr
  as
pü ke
üdleb  le
kõi p
kepida?
hõlmava 
armastuse poole. Kuid vahel lepitakse 
sisutu armastusega, sest pühendumist 
hinnatakse olulisemaks kui emotsionaalset 
lähedust. Rahulolu suhtega sõltub 
ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt 
ootab. 
Kirjuta vihikusse, millist tüüpi armastusega 
on Sinu arvates raske leppida!
Kanada  sotsioloog John Lee 
armastuse värviteooria
Eros ,  Ludus  ja  Storge  on esmased 
armastuse stiilid, nagu 3 põhivärvi.
Eros on armastus  esimesest
silmapilgust (kirglik, romantiline).
Ludus on mänguline armastus.
Storge on sõprusel põhinev 
armastus.
Mania  (segu Erosest ja Ludusest) on 
armastus, mis paneb partnerist 
sõltuma.
Pragma (segu Storgest ja Ludusest) 
on praktiline, mõistusel tuginev 
armastus.
Agape (segu Erosest ja Storgest) on 
kõike  andev   isetu  armastus.
Eros on armastus esimesest
silmapilgust
 Kirglik, romantiline 
armastus.
Partneri valikul on määrav 
füüsiline ilu. „Keemia” ja 
seks on suhtes tähtsad.
Füüsiline lähedus tekib pigem 
enne emotsionaalset kui 
vastupidi. On oht, et pärast 
tunnete jahenemist pole 
suhtel  jätkumiseks 
potentsiaali.
Ludus on mänguline 
armastus
  Omaseks  jooneks on vähene 
pühendumine suhtele. 
Armastajale meeldib 
„armastuse mängu” 
mängida mitme partneriga 
samaaegselt. Kui ta 
tunneb, et kaaslane
hakkab sügavamalt kiinduma, 
astub ta sammukese 
tagasi. Selline armastaja 
saab suhte lõppemisest 
kergesti üle.
Storge on sõprusel põhinev 
armastus
Selle stiili korral on raske öelda, millal muutus 
sõprus armastuseks. Valdav on arusaam, et 
armastus ilma sügava hoolimiseta teisest pole 
võimalik.  Oodatakse , et  armastatu  oleks 
ennekõike sõber.
Mania (segu Erosest ja 
Ludusest) 
Mania on armastus, mis 
paneb partnerist sõltuma.
Armunu veedab unetuid öid, 
tunneb tugevat 
armukadedust ja 
intensiivseid emotsioone.
Probleemide korral tunneb 
armastaja end lausa 
haigena – süda on paha ja
kõhus keerab. Suhete 
lõppemist elab ta väga 
raskelt  üle. Iseloomulik on 
vähene  enesekindlus  ja 
kahtlemine partneris.
Pragma (segu Storgest ja 
Ludusest)
Pragma on praktiline, mõistusel 
tuginev armastus.
Domineerib  ratsionaalne 
kaalutlemine, mitte 
emotsioonid. Enne kui 
inimene end partneriga 
seob, mõtleb ta järele, 
kuidas viimane sobib tema 
eluplaanidega ja karjääriga.
Pildil on lastetu Prantsuse 
abielupaar, kes on kasvatanud 
120 kilogrammi kaaluva  gorilla  
13 aastat oma lapsena. 
Agape (segu Erosest ja 
Storgest)
Agape on kõike andev isetu 
armastus. See on partneri 
tingimusteta armastamine. 
Olulisim on kaaslase 
toetamine ja tema hea olu. 
Selle nimel on armunu 
valmis ohvreid tooma ning 
loobuma enda soovidest. 
Õnnelikuna tunneb ta end 
ainult siis, kui seda on ka 
partner.
Emotsioonid ja kirg suhetes
Emotsionaalne sõltumine  kaaslasest 
on üks põhjus, miks armastaja 
meeleolu võib kõikuda. Lisaks 
õnnele ja imetlusele kogetakse 
armastuses ka viha, kurbust, 
abitusetunnet ja armukadedust.
Suhtel, mis on rajatud intensiivsetele
emotsioonidele või mida iseloomustab 
liigne sõltumine partnerist, pole 
sageli potentsiaali kesta aastaid.
Intensiivsed emotsioonid pole kõige 
olulisemad suhte pikaajalisel 
kestmisel. Pühendumine, soov 
hoolitseda teineteise eest hoiab 
inimesed paarina koos aastaid.
Pühendumine suhtele
Pühendumine väljendub partnerite 
otsuses jääda kokku nii  halvas  
kui heas.
Pühendumist toetavad 
mitmesugused  rituaalid  (kihlus, 
abielu, sünnipäevapeod, 
eluetappide tähistamine), 
sõprade toetus, laste olemasolu 
või tehtud  investeeringud .
Ka arusaamad ja hoiakud 
mängivad rolli (näiteks „lahutus 
on halb laste jaoks”).
Ameerika psühholoogide
 3- faktoriline mudel
  Elaine  Hatfield ja  William Walster 
koostasid mudeli, mille järgi on 
armastuseks vajalikud:
1) füüsiline erutus („liblikad kõhus”);
2) armastamise objekt, keda saab  seostada  
erutusega (atraktiivne mees/naine);
3) teadmine sellest, et armastus kui selline 
on olemas (et oleks võimalik tunnet 
nimetada).
Isiklik armastuse mudel
Inimesed saavad armastusest 
erinevalt aru. See, mis väljendab 
armastust ühe jaoks, ei pruugi olla 
armastuse näitajaks teise jaoks.
 Kui inimene usub, et armastuse 
kestmine eeldab suurt pingutust, 
on ta selleks ka valmis. 
Ettekujutus armastusest mõjutab 
seda, kui sageli inimene 
armastuse leiab ja kaotab. Väga 
ebarealistlikud ootused muudavad 
raskeks kohata inimest, keda 
armastada.
Lähedus ehk intiimsus
on osaliselt seotud lapsepõlvega, mil kujunesid arusaamad 
enda, teiste ning suhete kohta.
1. Turvaline kiindumisstiil tekib, kui ema on kaitsev ja 
hoolitsev neil hetkedel, mil laps on  ärev . Selline inimene 
suhtub endasse ja teistesse positiivselt. Ta tunneb end 
lähisuhtes kindlalt, seksuaalsuhtes hästi ega  karda  
lähedust.
2.  Vältiv  kiindumisstiil kujuneb, kui ema ignoreerib 
järjepidevalt  pinges  lapse füüsilise kontakti soovi (näiteks ei 
võta sülle, ei  kallista , ei hoia käest kinni). Suhetes on seda 
tüüpi inimesel vähe intiimsust.
3. Ärev/ambivalentne seotuse stiil  tekib, kui ema otsis 
lapsega lähedust, kuid tema tähelepanu lapse 
lähedusesoovile oli  muutlik . Taoline käitumismuster 
muudab lapse ärevaks. Romantilistes  suhetes  kerkib  
sellisel inimesel küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, 
ilma et see haiget teeks.
Miks armastus võib 
lõppeda?
 Muututakse ise ja soovitakse kogeda uusi kiindumisi ja 
armumisi.
  Kasvatakse eri suundades – alguses nii sarnased partnerid 
muutuvad erinevateks.
  Suhte käigus ilmneb partneri nõrkusi, mis muutuvad häirivaks.
  Tekivad tülid, mida ei suudeta rahumeelselt lahendada.
  Pikaleveninud lähedussuhe hirmutab, sest ei ole veel soovi 
ennast pikemalt kellegagi siduda.
  Tekib liiga suur sõltuvus teineteisest – ei saa enam oma 
hobidega tegeleda ja teiste sõpradega suhelda.
  Armukadedus põhjustab riidusid, kahtlused vähendavad 
usaldust.
  Sunnitakse partnerit tegema seda, mida teine teha ei taha.
  Partner on truudusetu – see solvab ja kõigutab enesehinnangut.
 Ärritavad partneri harjumused – alkoholi tarvitamine, 
suitsetamine , pesematus,  vandumine  või  vägivaldsus .
  Pikem lahusolek on põhjustanud tunnete jahtumist.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Slide 63
• Slide 64
• Slide 65
• Slide 66
• Slide 67
• Slide 68
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Slide 72
• Slide 73
• Slide 74
• Slide 75
• Slide 76
• Slide 77
• Slide 78
• Slide 79
• Slide 80
• Slide 81
• Slide 82
• Slide 83
• Slide 84
• Slide 85
• Slide 86
• Slide 87
• Slide 88
• Slide 89
• Slide 90
• Slide 91
• Slide 92
• Slide 93
• Slide 94
• Slide 95
• Slide 96
• Slide 97
• Slide 98
• Slide 99
• Slide 100
• Slide 101
• Slide 102
• Slide 103
• Slide 104
• Slide 105
• Slide 106
• Slide 107
• Slide 108
• Slide 109
• Slide 110
• Slide 111
• Slide 112
• Slide 113
• Slide 114
• Slide 115
• Slide 116
• Slide 117
• Slide 118
• Slide 119
• Slide 120
• Slide 121
• Slide 122
• Slide 123
• Slide 124
• Slide 125
• Slide 126
• Slide 127
• Slide 128
• Slide 129
• Slide 130
• Slide 131
• Slide 132
• Slide 133
• Slide 134
• Slide 135
• Slide 136
• Slide 137
• Slide 138
• Slide 139
• Slide 140
• Slide 141
• Slide 142
• Slide 143
• Slide 144
• Slide 145
• Slide 146