Perekonnaopetus - PEREKOND (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Perekonnaõpetuse loengute konspektid

- Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke

Perekonnaõpetus

22

docx

Perekonnapetus

- Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke

Perekonnaõpetus

13

docx

1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL

4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud): 5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?).

Aktiviseerivad tegevused

13

docx

FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL

4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud): 5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?). 5. 7

Perekonnaõpetus

34

pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja).  Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK  olen kohandunud. Tagasiside alusel saab hinnata toimetulekut perena. Peegli valimine on oluline toimetulekuviis

Perepsühholoogia

6

docx

Perekonna kirjelduse kava

Tallinna Ülikool Psühholoogia inimeseõpetuse suund Irma Mäss PEREKOND GRIFFIN Perekonna kirjeldus Tallinn 2011 Genogramm Kirjelda piire üksikute perekonnaliikmete, allsüsteemide ning perekonna ja ümbruskonna vahel. Griffinid on hajuspiiriga pere. Neil pole kombeks midagi vaka all hoida ja kõik võivad kõigest ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad näiteks Megan ja Christopher. Samas on see selles eas olevate võsukestele täiesti

Perepsühholoogia

9

doc

Perekonna seadused

Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ­ ema ja isa ­ tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda,

Ühiskond

15

doc

Tänapäeva perekonnavormid

Lapseeas ­ vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas ­ kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas ­ loob inimene uue perekonna. Vanemas eas ­ täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu ­ kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu ­ perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond ­ tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ­ ei saa või ei soovi. · Visiitabielu ­ abielus,kuid ei ela koos. · Külalisabielu ­ omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ­ ühel liikmel juba oli abiellumine.

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)