Perekonnaopetus - PEREKOND (0)

12.PEATÜKK

PEREKOND

Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga . Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist.
Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia . Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena.
Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused

• kindel võimujaotus
  
• kindel struktuur, liidrid
  
• avatud suhtlemine
  
• suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist)
  
• vajaduste rahuldamise kõrge tase.
  

Perekonna struktuur :

• on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi
  
• on reeglite summa, mis tagab pereliikmete vaheliste suhteskeemide ( kuidas, mil viisil, millal, kellega suhelda) funktsioneerimise
  
• reguleerib perekonna igapäevast tegutsemist
  
• võimaldab suhete püsimist pereliikmete vahel.
  

Perekond kui süsteem sisaldab mitmeid allsüsteeme. Perekonnas võib leiduda allsüsteeme, mille liikmeid ühendavad :

• sama sugu
  
• kuulumine samasse põlvkonda
  
• sarnased huvid
  
• sarnased funktsioonid
  

Perekonna erinevad funktsioonid realiseeruvad erinevate allsüsteemide kaudu. Iga pereliige võib samaaegselt kuuluda perekonna mitmesse allsüsteemi. Samal isikul võib erinevates allsüsteemides olla erinev võimutase, erinev roll.
Rollid perekonnas peavad olema komplementaarsed, vastastikused :

• poeg peaks käituma nii, et isa saaks käituda isarolli kohaselt (ja vastupidi)
  
• abikaasa peaks käituma nii, et teine abikaasa saaks käituda partnerina
  
• isa peaks käituma nii, et ema võiks täita emarolli (ja vastupidi).
  

Allsüsteemi olemuse määrab selle liikmeks oleku iseloom :

• kes osaleb allsüsteemis ja mis rollides on osalised
  
• kes kuulub allsüsteemi ja kes jääb sellest välja.
  

13.PEATÜKK
MEHE JA NAISE ROLLI KUJUNEMINE.
Abiellumine toob inimeste ellu mitu uut rolli, millega ta pole varem kokku puutunud - naise ja mehe rolli, minia ja väimehe rolli jne.
R o l l i m u d e l tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisust teatud ettekujutus .
Sellise rollimudeli saab inimene kaasa kodust, õppides vanemate pealt, kogedes kasva-
tust ja olles ühtlasi vastava kultuuri mõjuväljas.
R o l l i o o t u s on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest.
Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alates kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Tähtsat osa etendavad ühe poole rolliootused teise poole rolli kujunemisel.Vastastikuste rolliootuste selgumine ning teineteisega kohanemine võtab aega ja nõuab kannatlikkust.Palju määrab ka kodust kaasavõetud “kohvri “ konkreetne sisu. Vastastikune kohanemine algabki kaasatoodud “kohvrite” lahtipakkimisest. Mehe ja naise rolli väljakujunemist soodustavad :
* omaette elamine
*teadlikkus, et kohanemine on keeruline protsess, mis nõuab energiat, tahet ja oskusi;
*suutlikkus lahendada konflikte - tekkivaid vastuolusid võetakse kui arengu loomu- likku osa,ei püüta neist kõrvale hiilida, vaid lahendatakse need ;
* suhtlemisoskus - avatus, oskus väljendada oma vajadusi ja tundeid ning kuulata teist
inimest;
*positiivne ellusuhtumine;
*kohanemisvõime ehk paindlikkus - suudetakse mõnest põhimõttest või seisukohast
ühiste eesmärkide nimel loobuda , s.t.olla vahel ka kaotaja.
NAISE JA MEHE TRASITSIOONILISED ROLLID
Perekonnas on nii naisel kui ka mehel palju erinevaid rolle. Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab .
Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused. Rolliootuste kokkulangevus on suurem siis, kui abiellujate algperekondade vaated ja väärtushinnangud on sarnased.

SOOROLLI OMAKSVÕTT

Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele õpetada, mida tähendab olla poiss või tüdruk, miks mees peab olema mehelik ja naine naiselik jne.
Samastumist soodustavad südamlikud suhted vastassoost vanemaga. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Kui poisile on oluline venna olemasolu, siis tüdrukutel ei mängi õde nii suurt osa. Tüdrukud on aga tundlikud vanematevaheliste konfliktide suhtes. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas . 5.eluaastast võiks pojaga tegeleda rohkem isa, sest temalt õpib poiss rohkem iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust.
ROLLID PEREKONNAS
Roll ehk osa on määratletud pereliikme kohaga perekonnas. Rollid koosnevad vastaval kohal asuva pereliikme oodatavatest käitumismallidest.
Teatud rollid on perekonnas olemas sõltumata sellest, kes konkreetselt seda rolli täidab. Nii on üksikvanema perekonnas olemas mõlema vanema rollid. Olemasolev vanem asub siis tavaliselt täitma ka puuduva vanema rolli või delegeeritakse see täiskasvanule, kes ei ole peres kasvava lapse vanem.
Roll on paariline nähtus; rolli täitmiseks on kellelgi olemas ootus, soov, et keegi teine asuks vastavat rolli täitma.
Roll on ka teatud mask. Kõik inimesed esinevad mitmetes rollides vastavalt olukorrale ja oma kohale mingis koosluses, grupis . Täiskasvanud inimene peaks normaalselt olema võimeline oma perekondlikke, tööalaseid ja sotsiaalseid rolle edukalt või rahuldavalt täitma, s.t. valdama mitmeid käitumismalle, mis sobivad tema rollidega. Selliste käitumismallide kohaselt tegutsemine eeldab teatud sotsiaalse oskuse olemasolu.
Kasvuperekonnas omandatakse eeskuju kaudu paljusid sotsiaalseid oskusi ja mitmetele rollidele vastavaid käitumismalle. Heal tasemel võivad selleks eeskuju anda vaid hästitoimivad perekonnad. Düsfunktsionaalses perekonnas kasvanud lapse võimalused omandada normaalseid sotsiaalseid oskusi, käitumismudeleid ja rolle on tunduvalt kesisemad.

• rolliootus on määratud inimese kohaga perekonnas. Puuduva vanema rolli oodatakse eelkõige täiskasvanut. Eeldatakse, et uus partner võtaks vastu ka selle rolli.
  
• Rollikujutlus on ettekujutus sellest, mil viisil rolli peaks täitma. Erinevatel pereliikmetel on tavaliselt (eriti noore pere puhul) mõnevõrra erinevad rollikujutlused
  
• Rolli omaksvõtt või selle eiramine sõltub sellest, kas perekonnas teatud kohal asuv pereliige soovib või ei soovi asuda ootuspärasesse rolli.
  

Perekonfliktide põhjuseks on sageli asjaolu, et mõni pereliige ei võta omaks ootuspärast rolli või täidab seda viisil, mis on vastuolus teiste pereliikmete rollikujutlusega. Peresisesed rollinormid kujunevad välja erinevate pereliikmete ja välismõjurite koostoime tulemusel.
Kuna pole olemas identseid perekondi, siis võetakse abiellu kaasa mõlema abikaasa kasvuperedest pärinevad erinevad rollimudeleid. Nende erinevuste vaheliste vastuolude ületamine on kujuneva perekonna jaoks väga oluline.
Rollikäsitluse juurde kuuluvad ka järgmised mõisted :

• positsioon - koht perekonnas :" kes sa oled ?"
  
• staatus - koht pere hierarhias :"kui tähtis sa oled?"
  
• prestiiz - tuleneb rolli täitmise täpsusest ja kvaliteedist; rollikäitumise vastavusest ootustele.
  

Prestiiz ja staatus ei tarvitse kokku langeda. Pereliige võib säilitada kõrge staatuse ka siis, kui ta prestiiz teatud rolli täitjana on madal ja vastupidi, tema staatus võib olla madal ka siis, kui prestiiz mõnes rollis on kõrge.

ROLLIPINGED e. KONFLIKTID

Nii nagu igas koosluses, esinevad ka peres mitmed rollipinged ja konfliktid. Näiteks :

• rollisisesed konfliktid - rolli täitja normid, oskused ja väärtused ei lange kokku rolliootaja rollikujutlusega
  
• rollidevaheline konflikt - rollitäitjate poolt esitatud erinevate rollide ootused on vastuolulised, rollid ei sobi kokku nende täitjate erinevate normide, oskuste, väärtuste tõttu.
  

Rollikonflikti tõttu tekib perekonnas sisepinge . Edasi võib käituda kahel viisil : kas jätkata vanamoodi või teha valikuid oma rollide ja rollikäitumise suhtes. Kasulik on teha teadlikke valikuid, see eeldab aga teadmiste olemasolu rollidest, normidest ja sotsiaalsetest oskustest, empaatiat ning partneriga arvestamise väärtustamist.
Rollipinge võib tekkida pereliikme sattumisest teatud olukordades sellisesse positsiooni, millele vastav roll on teise pereliikme poolt juba täidetud.

PROBLEEMSED ROLLID

• rollitu roll - puudub rolliootus ja vajadus rolli täitmiseks, inimene püüab olla teatud rollis mingitel ebamäärastel põhjustel (näiteks oma kujutluse tõttu, et ta peaks selle rolli täitma). Sisuliselt puudub rolli otstarve. Püüdes täita otstarbetut tolli, segab selline rollitäitja perekonnas teiste pereliikmete rollikäitumist.
  
• Määratlemata roll - rollitäitjal puudub rollikujutlus. Lastekodus kasvanu ei suuda sageli täita pereliikme rolli, sest tal puuduvad vastavad eeskujud ja kogemused.
  
• Halvasti normitud rollid - rollitäitjal ja rolliootajal ei ole selgeid reegleid, milline peaks olema rollikäitumine
  
• Taunitud rollid - rollid, millele ühiskond on kinnistanud negatiivse märgi. Selliseid rolle (luuser, alkohoolik) ei vali rollitäitja vabatahtlikult
  
• Häbimärgistatud rollid - veidrikud, "linnukesega"
  
• Autsaiderid - ei soovi kuuluda teatud kooslusesse, käituda selle koosluse normide kohaselt. Vabalt valitud roll.
  
• Kallaletungijad - selle rolli normiks on normide rikkumine
  
• Hälbinud rollid - seotud teiste ootustele vastupidise käitumisega : piilujad, salajoodikud, "liputajad"
  
• Rituaalsed rollid - tegutsevad protsessi jätkumise nimel eesmärke mitteteadvalt.
  

PROBLEEMID ROLLITÄITMISEL

• toimetulematus rolliga haiguse tõttu
  
• rolliküündimatus
  
• rollimotivatsiooni puudumine
  
• ebaadekvaatne rollitaju - rolliootusi nähakse teistest erinevalt
  
• rolli tagasitõrjumine - abiellub küll, aga ei hakka abikaasaks
  
• rollihülgamine - ükskõiksus rollitäitmise vastu
  
• ebapiisav ettevalmistus rolli täitmiseks
  
• rolli täitmise puudulikkus ressursside puudulikkuse tõttu : raha, seadused, partnerid
  
• rollisisene konflikt - vastukäivad nõuded rolli enda sees
  
• rollidevaheline konflikt
  
• interpositsiooniline rollikonflikt - pereliikmete positsioonid ei ole komplementaarsed, ei täienda teineteist, vaid kattuvad või ristuvad
  
• rollide segunemine - ei suudeta erinevaid rolle lahus hoida
  
• kokkusobimatud rollid - sama isiku erinevad rollid ei sobi kokku ja seetõttu ei saa neid täita
  
• rollimuutus - partneri rollimuutus toob paratamatult kaasa teise partneri rollimuutuse
  
• raskused uue rolli täitmisel - ebapiisavad oskused
  
• ülemäärased rolliootused
  
• frustreerivad rolliootused
  
• rollide täitmise häiritus kriitiliste olukordade tõttu
  
• rollisegadus - ei ole võimeline erinevaid rolle eristama
  
• rolliretro - tagasilangemine vanasse mugavasse rolli
  
• rolli ümberpööramine - ootuspärast rolli üritatakse täita selle täiendrollile vastavate mallide kaudu
  
• rolli moonutamine - rolli täidetakse selleks sobimatute reeglite järgi
  
• rollishokk - rollitäitmine käib üle jõu: "rohkem ma enam ei suuda
  

Rolliga on otseselt seotud vastutus teatud olukordade, asjaolude ja käitumiste eest.
Roll on väga tugeva mõjuga. Rolli survel võib tagaplaanile jääda moraal, isegi inimlikkus. Tundub, et teatud rollis olles on tähtsam sooritada mingeid tugeva mõjuga tegusid kui juhinduda moraalsetest või eetilistest põhimõtetest. Vanemate vägivaldsust laste suhtes püütakse sageli põhjendada just vanema või vastutaja rolliga. Ka õpetaja roll võib kalduda sama tendentsi suunas.
Lapsevanema rolli parameetrid :

• roll on dünaamiline, arenev
  
• eeldab teatud oskusi ja võimeid
  
• ei kesta igavesti
  
• tähendab eelkõige lapse iseärasustega arvestamist
  
• on olemuselt autoritaarne, lapsevanemal on täidesaatva võimu kandja funktsioon, sest lapsed ja vanemad ei ole arengutasemelt võrdsed
  
• vanema autoriteeti tunnustavad lapsed ja teine vanem
  
• vanemad kooskõlastavad kasvatuslikud seisukohad, tegevused ja sanktsioonid omavahel.
  

Vanemate allsüsteemi heaks toimimiseks on eriti oluline vanemate omavaheline hea koostöö. Nii kujunevad välja laste kasvatamist reguleerivad ühised normid, hoiakud, tavad.
Sellist koostööd ei saa tekkida, kui vanemate suhetes valitseb mingil põhjusel ebaselgus, puudub harmoonia. Lapsevanemad kuuluvad ka abikaasade allsüsteemi ja nende suhted on loomulikult mõjutatud selle allsüsteemi toimimisest.

PIIRID

Kuulumine allsüsteemi ei ole iseenesest nii oluline, kui allsüsteemide vaheliste piiride selge tunnetamne. Piirid allsüsteemide vahel on otseselt seotud perekonnas kehtivate normide ning võimusuhetega. Mida selgemad on normid, piirid ja võimusuhted, seda stabiilsem on perekonna ja tema allsüsteemide funktsionaalsus. Peresiseste allsüsteemide piirid on dünaamilised, muutuvad.
Allsüsteemide vahelised piirid :

• määratlevad kontaktide olemuse ja tugevuse - kes ja kuids suhtleb
  
• kaitsevad iga allsüsteemi eripära
  
• võimaldavad allsüsteemide autonoomset arenemist
  
• võimaldavad piisaval määral eralduda
  
• aitavad hoida ühtekuuluvust
  
• võimaldavad toetust ja kokkuleppeid
  
• võimaldavad iseolemist ja vabadust
  
• suurendavad perekonna heaolu.
  

Selged piirid ei ohusta pereliikmete heaolu ja kindlustavad perekonna toetuse üksikliikme tegevusele.
Piirid perekonna allsüsteemide vahel võivad olla piisava läbilaskvusega, liiga läbilaskvad ja liiga jäigad.
ERINEVATE PIIRITÜÜPIDEGA KAASNEVATE SEOSTE VÕRDLUS.
Piirid allsüsteemide vahel on liiga jäigad, suhted ja-hedad, pereliikmete vahel on liiga suur distants
Piirid allsüsteemide vahel on liiga läbilaskvad, suhted liiga tihedad, distants liiga väike
Piirid allsüsteemide vahel on parajad , suhted ja distants optimaalsed ja adekvaatsed
Iseseisvus , sõltumatus, vastutus otsuste ja tegude eest
Turvalisusvajadus on rahuldatud, rohke toetus teistelt pereliikmetelt
Rahuldatakse heal tasemel pereliikmete vajadusi, selged reeglid ja normid, võimalus omandada toimetulekuks vajalikke oskusi ja norme, piisav toetus ja turvalisus, samuti iseseisvus ja vastutus oma otsuste ja tegude eest
Toetust teistelt pereliik-metelt saadakse vähe, turvalisusvajadus on rahuldamata
Seotus , sõltuvus; puudub võimalus iseseisvateks otsusteks ja vastutuseks, kohane-matus väljaspool peret
Kui perekonnas kasvab väga erinevas vanuses lapsi, siis tähendab see eelkõige suurt koormust vanematele. Pikeneb periood, mille vältel nende partnerisuhe on tagaplaanil. See aga vähendab võimalust pakkuda teineteisele stressi puhul leevendust, suurendab riski eralduda.
Tihti delegeeritakse sellises olukorras osa vanemafunktsioone vanematele lastele, s.t. kaasatakse nad vanemate allsüsteemi. Kui see ei toimu piisavalt läbimõeldult, kontrollitult ja selgete normide - reeglite järgi, võib selline teguviis osutuda kahjulikuks. Ka vanemad lapsed (mitte täisealised) jäävad lasteks, nad lihtsalt ei suuda olla vanemate ülesannete kõrgusel.
Sageli sugeneb ebaadekvaatsete rollide tõttu laste omavahelistesse suhetesse vägivald, mis harjumuslikuks kujunedes toob kaasa raskeid tagajärgi.
Keeruline on olukord perekonnas ka siis, kui lapsed sünnivad liiga tihti. Laste poolteisest aastast väiksemat vanusevahet loetakse laste probleemkäitumiste riskiteguriteks. Sellises olukorras langeb emale eriti suur koormus ja pinge, tal on vähe puhkamis- ja taastumisvõimalusi. Paljud emad lihtsalt põlevad seetõttu läbi ja vajaksid välist abi. Ka väikese vanusevahega laste omavaheline konkurents on pingeline , nad vajavad palju tähelepanu, mida kurnatud ema aga ei ole võimeline pakkuma.
Laste sünd on katsumuseks igale perele, ka sellele, kus lapsi väga soovitakse. Koos lapsega sünnivad ka isa ja ema. Alles nüüd selgub ühelt poolt, kui tugevad on nendevahelised sidemed ja teiselt poolt, kuidas oskavad nad kohaneda lapsevanema rolliga, millised on kasvuperest kaasavõetud oskused.
Paljud perekonnad satuvad lapse sündides tõsisesse kriisi, mille edukas lahendamine sõltub mõlema poole teadmistest ja tahtest uues olukorras kokku hoida. Sageli ei suuda mehed leppida naise tähelepanu ja hoole kandumisega neilt lapsele, sellega, et partnersuhted jäävad tahaplaanile. Õigemini ei taipa nad enamasti, mis toimub ja peavad end kõrvaletõugatuks. Kui nad ei saa tekkinud olukorra kohta selgust, taba neid tugev stress, mille ületamiseks hakatakse tihtipeale kasutama käepäraseid vahendeid, näiteks alkoholi. Selline käitumine toob aga endaga alati kaasa rohkem probleeme, kui algselt oli ja suureneb perekonna lagunemise oht.
Eeltoodu tõttu vajavad noored lastega perekonnad sageli välist kvalifitseeritud abi, mille saamise võimalused on üsna piiratud. Abi vajavad tegelikult kõik perekonnad, milles on arenenud ebaterved suhtemustrid, mis on düsfunktsionaalsed, s.t. ei suuda heal tasemel rahuldada oma liikmete vajadusi. Eriti düsfunktsionaalsed on sõltuvushaigete ja /või psühhiaatrilise sümptomaatikaga vanemate perekonnad, sest neis puudub normide, piiride ja nõudmist järjepidevus, valitseb kaos.
PEREKONNA tervise määratlemiseks on olemas lihtsad tunnused :

• terves perekonnas on hea olla, pereliikmed tunnevad end vabalt ja koduselt. Suhtlemine on siiras ja spontaanne. Ebaterves perekonnas on elu pingeline, pereliikmed ei tunne end hästi, suhtlemine põiklev, ettevaatlik, kahtlustav, tavaline on valetamine.
  
• Terves perekonnas reguleerivad elu ja suhtlemist mõned selged ja avalikud reeglid, mida võib arutada ja vaidlustada. Ebaterves perekonnas on palju ebaselgeid ja varjatud reegleid, millede arutamine ja vaidlustamine on ebasoovitav - " tabu ". Konfliktide lahendamist välditakse , neid püütakse maskeerida ja maha salata .
  
• Terve perekond on avatud, suhted väliskeskkonnaga on lihtsad ja selged, perekond suhtleb aktiivselt, pere võtab külalisi vastu ja käib ka ise külas. Ebaterve pere on suletud, suhted väliskeskkonnaga on keerulised ja ebaselged, tihti vaenulikud. Külalisi eriti ei soovita, sest ebaterves peres puudub järjepidevus, kunagi ei tea, mis juhtub.
  

14.PEATÜKK

KODU LOOMINE

Paljusid sõnu mõistavad eri inimesed eri moodi.Näiteks mõtleb üks inimene usalduse
all kõige ärarääkimist, teine aga täieliku vabaduse nautimise võimalust. Kuid kodust
rääkides mõistame üsna üheselt, millest jutt käib. Kodu tähendab kohta, kus elatakse,
osa inimesi ka töötab. Kodus puhatakse päeva askeldustest ning pingetest ja taastatak-
se ennast.Kodu on turvaline kasvukoht lastele, pelgupaik ja kaitsev kindlus , kuhu nad täiskasvanultki tulevad veel turvatunnet ja tuge otsima. KODU TULEB LUUA. See
kujutab endast mitmetahulist protsessi. Kodu turvalisuse eeldusi on, et pere liikmetel
oleks seal hubane.
1.Omaette elamispind maja või korterina.
*Mehe ja naise issetulekud võimaldavad seda osta.
*Ühel abielupoolel on eraldi elamispind juba olemas(mees ei abiellu enne, kui tal
on naist kuhugi viia).
*Elamispind ostetakse noore pere laenu abil.
2.Elamispinda saab üürida.
*Üürimine on üsna kulukas , nii et see tuleb kõne alla vaid ajutise lahendusena või siis
väga soodsatel tingimustel.
*Mõnel juhul on võimalik üüritud pinda hiljem välja osta.
*Ka väike üüripind on parem kui vanematega korteri jagamine.
3.Ehitatakse kodu ise.
*Oskused ja rahalised võimalused lubavad seda.
*On olemas vanemate toetus(nii materiaalne kui ka oskusabi).
*1. ja 2.lahend on välistatud.
Kodu loomine tähendab valitud tingimustes niisuguse elustiili ja reeglistiku kujunda-
mist, et tekiks “kindlus” , kus kõik pereliikmed end hästi tunnevad.Läbi aegade on kodusoojuse kandjaks olnud ikka naine. Samuti oskab naine maandada pingeid ja jõuab
kõike. Mehe ülesanne on kodu kaitsta ja garanteerida pere heaolu.Kodu väärtuse võiks
lühidalt kokku võtta Lev Tolstoi mõtteteraga:” Õnnelik on see , kes on õnnelik oma kodus “.
PEREKOND KUI KULTUURIKANDJA
Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab , on perekond. Perekond on nii kultuuri tarbija kui ka selle looja. Vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmisegagi, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid.
Traditsioon aitab vähemalt vaimse arengu algstaadiumis mingit kindlat tugipunkti leida, millele toetudes saab iseenda ja sellega kogu rahva spirituaalset taset tõsta, rahva traditsioonile isiklikku panust lisada. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades, haritud maades, põliste haritlase juures.

PÕLVKONDADE JÄRJEPIDAVUS

Sugupõlve, põlvkonda võib määratleda kui ligikaudu ühel ja samal ajavahemiku jooksul sündinud inimeste hulka või kui ajavahemikku, mille jooksul enamik sel ajal sündinud inimesi jõuab ühelt põlvnemistasandilt teisele. Teisalt võib rõhutada põlvkondade sisemist, hingelist ühtsust. Põlvkond koosneb inimestest, kes on seotud ühiste lapsepõlve ja noorukiea läbielamiste kaudu, mis tekitab ühise isiksusetüübi.

PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDE TÄHTSUS

Perekonna käekirjaks võib pidada traditsioone.Mida vanem on traditsioon, seda tähtsam tundub ta pere liikmetele. Näiteks :
*sünnipäevalapse üleslaulmine,
*tema erisoovide arvestamine sel päeval,
*igale pereliikmele istutatakse hingepuu,
*perel on päeva jooksul kindlasti üks ühine söömaaeg,
*iganädalane pereüritus, mille tarbeks varub aega igaüks.
Peale rõõmsate traditsioonide peaksid perekonnal olema ka tülide ja pahanduste lahendamise tavad, mida tuleks kujundada teadlikult ja eesmärgipäraselt. Näiteks:
*arusaamatused räägitakse selgeks otsekohe ja hiljem seda teemat enam ei puudutata;
*ka pahandusi ega tülisid ei võeta mitu korda üles,
*karistab ainult üks vanem.
Peredes, kus istutakse koos kas hommiku - või õhtulauas, on vähem sisepingeid ja ini-
mesed on edukamad ka tööl ja koduvälises isiklikus suhtlemises. Kui peres leiavad kõik aega ja energiat traditsioonide alalhoidmiseks, annab see tunnistust perekonna
väärtusest iga pereliikme silmis .Ühtlasi väärtustab traditsioonide elujõud kodusooju-
se looja vaeva ning aitab motiveerida rutiinset kodust tööd.
Kõik pereliikmed arenevad ja muutuvad pidevalt, aga argitoimetused ei jäta tihti või-
malust muutustesse süveneda. Igaüks võib oma perekonna traditsioone loovalt rikastada ja värskendada.
15.PEATÜKK

PEREPLANEERIMINE

Küsides inimestelt, mida tähendab nende arvates pereplaneerimine,saame tihti vastu-
seks, et see tähendab, millal ja kui palju lapsi neil sünnib.Tegelikult hõlmab perepla-
nerimine inimese paljusid tahke - soovimatust rasedusest ja suguhaigustest hoidumist,
elustiili, toitumistavasid, alkoholi tarbimise kultuuri, suitsetamist või mittesuitsetamist.
Lühidalt öeldes kõike, MIDA TA TEEB TÄNA SELLEKS, ET TAL SÜNNIKSID
HOMME TERVED LAPSED.
Pereplaneerimisel mõeldakse nii laste arvule, esimese lapse sünni ajale kui ka laste
vanusevahele.Vanematel on aga õigus otsustada, millal ja mitut last nad soovivad.
Pereplaneerimisega seonduv nõuab vastavaid teadmisi ning oskust neid rakendada.
RASESTUMIST VÄLTIVAD ABINÕUD
Katkestatud suguühe on rasedusest hoidumise meetoditest vanim: suguühe katkestatakse enne seemnepurset ja sellega välditakse seemnevedeliku sattumist naise suguteedesse.
Kalendermeetod tähendab seda, et eeldatavad viljastamist võimaldavad päevad arvutatakse eelmiste menstruaaltsüklite põhjal.
Kehatemperatuuri meetod põhineb sellel, et ovulatsiooni järel kehatemperatuur tõuseb.
Emakasisesed vahendid paigutatakse emakasse pikemaks ajaks (kuni viieks aastaks) ja seda teeb arst pärast günekoloogilist kontrolli.
Mehaanilistest vahenditest on kõige levinum kahtlemata kondoom ehk preservatiiv.
Tupepessaar ja emakakaela pessaar on mehaanilised kaitsevahendid, mis takistavad seemnevedeliku jõudmist emakasse.
Käsnu on mehaaniliste vahenditena kasutatud juba sajandeid . Neid valmistatakse ühes mõõdus looduslikust sidekoest või sünteetilisest materjalist ning nad sisaldavad spermatsiidi.
Tupeloputus ei ole tõhus vahend, sest seemnerakud jõuavad naise munajuhadesse juba 5 minutit pärast suguühet.
Hormoonpreparaatidest on enamkasutatavad kombineeritud rasestumisvastased tabletid, gestageentabletid, suguühtejärgselt võetavad tabletid ja kestva toimega ehk depoopreparaadid.
Erinevate rasestumisvastase meetodite kasutamiskindlus (Pearli indeks, mis näitab meetodit kasutades tekkinud rasestumiste arvu 100 naiseaasta kohta. 1 naiseaasta = 12 menstruaaltsüklit):

Meetod Pearli indeks

Ilma rasestumisvastaste vahenditeta 115 – 200
Kombineeritud preparaadid 0,1 – 0,9
Gestageenpreparaadid 0,4 – 2,5
Süstitav depoopreparaat 0,2 – 2,6
Siirdatav depoopreparaat 0,2 – 1,1
Emakakaela pessaar 3 – 34
Tupepessaar 7
Spermitsiid 0,7 – 7
Kehatemperatuuri meetod 1 – 3
Kalendermeetod 14 – 35
Katkestatud suguühe 8 – 38
Emakasisene vahend (spiraal) 0,5 – 5
Laparoskoopiline steriliseerimine 0,3
Kondoom 6 – 28
Laste arvule perekonnas võivad mõju avaldada järgmised faktorid:

• demograafilised, s.t. elanikkonna soolis -vanuseline struktuur, abiellumisvanus, lahutumus, migratsioon jms.
  
• sotsiaal-majanduslikud, s.t. hariduse tase, pereliikmete sotsiaal-professionaalne staatus, perekonna sissetulek, naise tööhõive väljaspool kodu, korteriolud, lasteasutuste võrk jms.
  

Abiellujad maapiirkonnast on orienteeritud rohkematele lastele kui linnast pärit abiellujad.

RASEDUS

Rasedust on nimetatud õnnistatud olukorraks.Seda võib pidada ka naise tähtsündmu-
seks, sest kellelegi elu anda on suur õnn ja vastutus.Rasedus on õnnestunud viljastu-
mise tulemus : viljastatud munarakk on kinnitunud emakaseinale ja hakkab arenema loode.Iga naine kogeb lapseooteaega erinevalt. Rasedus on naisele loomulik seisund.On tähtis, et rasedat ei koheldaks nagu haiget. Kõige tundlikum periood tulevase lapse tervise suhtes on raseduse kolm esimest kuud.
*Esimestel nädalatel pole naine sageli oma rasedusest ja seega ohutegurite vältimise
vajadusest teadlik.
*Esimese kahe kuu jooksul moodustuvad lootel peaaegu kõik organid ja kehaosad
ning negatiivse toimega faktor võib neid pöördumatult kahjustada.
Raseduse katkemist esineb kõige rohkem teisel ja kolmandal kuul. Põhjused :
* juhuslikud - haigestumine , kukkumine, avariis vigasaamine jne.
*naise tervisega seotud - kroonilised haigused, mis takistavad raseduse kulgu )põh-
justavad mitme järjestikuse raseduse katkemist).
Loote hilisemas arengus võib kriitilisemaks pidada 18. ja 22.nädala vahele jäävat
perioodi. Kahjulikud faktori on näiteks :
*ema psüühiline stress,
*ema ja isa halvad harjumused( suitsetamine ,alkoholitarvitamine),
*haigused, mida ema raseduse ajal põeb(eriti viirushaigused),
*teatud olmetegurid(ema kokkupuude mitmesuguste värvainetega korteri remondi ajal
vms.).
Raseduse esimesel perioodil, enne loote liigutusi, võib naise psüühiline seisund olla
üsna vastuoluline .Tihti mõjutab selle perioodi tundmusi mehe suhtumine.
Raseduse teisel perioodil, tundes loote liigutusi, saab naine kindlust juurde.Sel perioo
dil toimuks nagu ema ja lapse kokkukasvamine.
Kolmas periood on sünnituseelne.Naise füüsiline koormus tõuseb haripunkti ja sellega toimetulek nõuab ka psüühilist jõudu.
Tänapäeval on naine kogu raseduse vältel meditsiinilise jälgimise all.
Kui naises loob ja arendab ematundeid üheksa kuud lapse kandmist, siis mehel ISATUNNETE KUJUNEMISEKS nii vahetuid tingimusi ei ole. Mees kohtab sel teel spetsiifilisi probleeme :
*isakssaamise vanus - enne 25. eluaastat pole mees isaduseks küps,
*naise enesekesksus - koos raseduse edenemisega kasvab naise tähtsus tema enda silmis, tähelepanu mehele võib väheneda;
*kujuneb isarolli sisu - kas mehest saab nn.romantiline isa, jumaldav austaja oma naisele, kes kannab tema last, või perekeskne isa, kes tunnetab oma kohustuste ulatust ja seab need esiplaanile;
*muutused seksuaalelus - naise kahanev huvi seksuaalelu vastu.

LAPSE SÜND

Lapse sünd on noorele abielupaarile enneolematu kogemus.Seni on mees ja naine armastanud teineteist ja jaganud tähelepanu teineteisele, nüüd ilmub aga kahe vahele
armastust ja tähelepanu nõudma kolmas.
Sünnitustegevuse algamist tähistavad emaka kokkutõmbed( tuhud ), mis toimuvad umbes esialgu 15-20-minutise vahega.Sünnitustegevus jaguneb kolme järku - avanemis-,
väljutus- ja päramiste perioodiks.
Esimesel perioodil avaneb emakakael ja siin ei saa naine kuidagi kaasa aidata.Peab vaid sügavalt hingama. Avanemisperioodi lõpul hakkab naine ise aktiivselt sünnituses osalema , otsides asendit, milles oleks enesetunne parem ja valu väiksem. Loodusrahvastel on kirjeldatud üle 40 sünnitusasendi.
Väljutusperiood, mille lõpus laps sünnib, on ajaliselt üsna lühike.Kui lapse pea on
juba näha, ei lähe enam kaua. Nabaväät lõigatakse läbi siis , kui see enam ei pulseeri.
Umbes 10-15 minutit pärast lapse sündi tajub naine uuesti valusid (endisest kergemat)
ja pressimistunnet, mis tähendab, et platsenta hakkab irduma.
On oluline, et vastsündinu viibiks ema juures, see mõjub mõlemale hästi ja tugevdab
nende sidet.Rinnapiim(algselt ternespiim) sisaldab immunoglobuliine, mille osa lan-
geb esimese tunni jooksul 30 % ja esimese ööpäeva jooksul 50 %, seetõttu on tähtis,
et laps saaks rinnale vahetult sündimise järel.
Läbi aegade on püütud valu vähendada või hoopis kaotada. Valu põhjustavad organis -
mis toimuvad protsessid :
*emakakaela venimine,
*lapse pea surve emaka naaberorganitele,
*emakarõhu tõus.
Valu suurendavad :
*selle kiirgumine seljale närvikiudude ristumispiirkonda,
*hirm ja ärevus.
Nagu näitavad uuringud, mängib valu sünnituse toimumises oma osa ja seega võib valu äravõtmine sünnitustegevusele isegi halvasti mõjuda.Tänapäeva meditsiin on välja töötanud mitmesuguseid valutustamisvõtteid ja - vahendeid, mille kasutamiseks naine võib soovi avaldada. Mõni näide :
*narkootilise toimega süstid ja küünlad,
* naerugaasi ja hapniku segu inhalatsioon(sissehingamine),
*kohaliku tuimestuse süstid,
*epiduraalanesteesia (täielik valutustamine ).
Võimalik on valida ka mõni alternatiivne sünnitusmoodus, näiteks vette sünnitamine.
Sünnitada võib koduski.

PERESÜNNITUS

Peresünnituse puhul viibib isa sünnituse juures.Eestis on see viimastel aastatel päris
laialt levinud.Ajalooliselt pole mees kunagi sünnituse juures viibinud.Et aga meestel
puudub kogemus selles naiste vallas, siis on see neile justkui avastamata maa.Peresün-
nituse tugevaima pooltargumendi esitavadki selles osalenud mehed, kes leiavad, et uus
kogemus on eriline ja side lapsega tekib kiiremini. Mehed on väitnud, et see kogemus
võõrutab neid naisest ja tekitab hilisemas seksuaalelus probleeme. Paljudele naistele
on mehe juuresviibimine tähtis.

LAPSELE NIME PANEMINE

Uuele ilmakodanikule nime panemine on ühtaegu lihtne ja eriline toiming.Tavaliselt valivad vanemad mõne endale meeldiva nime ega mõtle, et ka nimepanek sisaldab vastutust lapse ees.
Nimevalikul arvestatakse veel teisigi põhimõtteid :
*leitakse nimi eelmistest põlvkondadest,
* seostatakse lapse nimi sünnipäeva nimega,
*ees- ja perekonnanimi peavad omavahel sobima,nimi ei tohiks olla liiga keeruline,
*nimi peab olema õigesti kirjutatav esimese hääldamise järgi.
UUS OLUKORD PERES
Lapse kojujõudmisega algab perekonnas uus elu - nüüdsest ei viibita enam kahekesi,
vaid alati on kahe vahel kolmas. Ehkki laps on oodatud pereliige, paneb kolmas inime-
ne kahe vahel paratamatult ka tunded proovile. Muutused, mille kolmas liige perekonda toob, on nii psüühilised kui ka füüsilised.
Enne lapse sündi Pärast lapse sündi
naine ----- mees naine----- mees
laps
Füüsilised muutused puudutavad rohkem naist:
*naise organism on pärast rasedust ja sünnitust täiesti teistsugune, “võõras” ;
*otseselt sünnitamisega kaasnenud muutused avaldavad mõju seksuaaleluga seonduvale
* imetamine toob uusi elamusi, aga ka väsimust;
*sünnitusjärgne ülekaalulisus, mis võib naist häirida.
Psüühilise toimega muutused seonduvad nii mehelö kui ka naisel eeskätt lapsega :
*lapse eest vastutamine;
*arusaam, et lapse vajadused taandavad mehe-naise vajadusi;
*bioloogiline seotus lapsega võib tõsta lapse naise silmis esikohale, mees võib tunda
end teisejärgulisena;
*naisel võib esineda sünnitusjärgne depressioon ;
*uus olukord tekitab perekonnas pingeid ja pingetele reageerib iga inimene ettearvamatult;
*raske on muutunud tunnetest rääkida (eriti meestel).
Igal perel kulgevad asjad eri moodi ja selletõttu ei saa anda mingeid konkreetseid juhiseid.Ainuke soovitus meelespidamiseks : kõik toimuv tuleneb neist inimestest endist, kes koos elavad, ning ka laheneb tänu nende TARKUSELE JA TAHTELE.
OTSIDA TULEB PROBLEEMIDE PÕHJUSI, MITTE TEGELDA TAGAJÄRGE-
DEGA.
EMADUS JA ISADUS
Ühelt poolt on emadus ja isadus bioloogilised nähtused, teiselt poolt aga kujutavad en-
dast sügavalt sotsiaalseid protsesse.
E m a d u s e kujunemist soodustavad
*üheksa kuud kestev rasedus,
*sünnitus,
*bioloogiline nabaväät,
*imetamine,
*emainstinkt.
I s a d u s e kujunemist soodustavad
*peresünnitus,
* sagedane lapsega tegelemine,
*naise ja mehe omavahelised suhted.

SEKSUAALELU RASEDUSE AJAL JA PÄRAST SÜNNITUST

Seksuaalelu on oluline koostisosa .Seks tähendab tunnete füüsilist väljendamist ja ei rasedus ega sünnitus kaota tundeid kuhugi. Normaalselt kulgeva raseduse korral võib ainukeseks piiravaks teguriks olla naise enesetunne. Ohtlikum aeg on 2. ja 3. rasedus- kuu täissaaamisel(s.o.päevadel, mis varem peetud kalendri järgi olnuksid menstruatsioonipäevad).Siis soovitatakse suguelu vältida, sest raseduse katkemise risk on suurem.
Mehed peavad arvestama, et naise sugutungi vähenemine raseduse vältel on tavaline nähtus ega tähenda tunnete vähenemist.
Keerukamaks võib osutuda sünnitusjärgne periood.
22