*Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus),
Antigeeni-siduvad piirkonnad on varieeruvad piirkonnad. Konstantsed piirkonnad on täpselt samad igas vabas antikehas meie kehas. 24. Varieeruvad ühendamissaidid. Antikehade varieeruvus on suures osas saavutatud juba antikehade geenisegmentie assambleerimise geneetiliste mehhanismidega. Inimese ja imetajate antikehade kaasasündinud varieeruvus tuleneb antikehade geenisementide kombinatoorsest ühendamisest somaatilisel rekombinatsioonil B-lümfotsüütite diferentseerumisel antikehasid tootvateks plasmarakkudeks. 25. Rakutsükkel. Tsüklilised sündmused rakkude elus. Rakutsüklis toimub mitoosi (M) ja interfaasi (I) vaheldumine. Interfaas jaotatakse G1-, S- ja G2-faasiks. 26. Tüvirakud. Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu. 27. Epigenoomsed värvusmosaiigid. Pigmenti moodustavate
elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteemi (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). 1. KNS koosnev pea- ja seljaajust ning kontrollib kogu elutegevust, sh teiste närvisüsteemi osade tööd. 2. PNS-i moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoorne süsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem)
– Segunenud perekond: perekonna sees on piirid hajusad (sulandunud; puudub privaatsus, individuaalsus, suutlikkus individuaalseks toimetulekuks), perevälised piirid suhteliselt suletud, sest tuntakse end hästi vaid tervikliku perekonna sees. Palju psühhosomaatilisi haigusi. Esitatakse üksteisele õnneliku perekonna müüti, konfliktid peidetakse, need hakkavad avalduma somaatilisel tasandil (konflikte näib olevat ohutum lahendada somaatiliselt kui otsese väljaelamise kaudu). Sellistes peredes kasvavatel inimestel ei arene konfliktilahendusoskusi. – Harali perekond: seespool valdavalt läbimatud, ümbritseva keskkonnaga võrdlemisi hajuvad piirid. Pereliikmed jooksevad igale poole laiali. Pere sees midagi ei toimu. Sellistes peredes
(=vägivallatseja) füüsiline lähedus ja olukordade tajumine kontrollimatute ja ettearvamatutena suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu. PTSD põhjustajaks võivad olla ka muud traumaatilised situatsioonid (nt pantvangiks võtmine, piinamine, vägistamine, inimröövi või paljaks röövimise ohvriks langemine). PTSD võib olla eriti tõsine või kaua kestev juhul, kui stressiallikas on inimolend (mitte looduskatastroof). Äärmuslik stress avaldab ohvrile mõju mitmel tasandil: somaatilisel, emotsionaalsel, kognitiivsel, käitumuslikul ja hoiakute tasandil. See võib põhjustada mitmeid psühhiaatrilisi probleeme, nt söömishäired, mõnuainete tarvitamine ja ennasthävitav käitumine. Vägivalla esinemisele võivad viidata järgmised märgid: · Naine tuleb naistenõuandlasse vastuvõtule raseduse hilisemas staadiumis kui üldiselt tavaks · Rasedus pole planeeritud ja/või on soovimatu. · Ta on ealt noor (teismeline)
Fenotüübi mõistet kasutas esmakordselt Taani bioloog Wilhelm Johannsen, aastal 1909. 10. Retsiprookne ristamine, tagasiristamine, analüüsiv ristamine Analüüsiv ristamine on ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Tuletatud sordi võib saada aretuse teel mutandist, lähtesordi isendist, tagasiristamisel või transformatsioonil geenitehnoloogiat kasutades, samuti somaatilisel kloonimisel või muul seda laadi viisil. Isendi homo- või heterosügootsuse tuvastamiseks täieliku dominantsuse korral kasut. taandristamist e.tagasiristamist retsessiivse vanemvormiga.Sellist taandristamist nim. analüüsivaks e. testristamiseks. Lahknemissuhe ja järglaste fenotüüp ei olene sellest, kas emassugurakk on dominantse ja isassugurakk retsessiivse alleeliga või vastupidi.See selgus nn. retsiprooksel ristamisel ,kus dominantsete ja
vajab sekkumist. häirena/häiretena. Kui keskkonna nõudmised ja mõjud ületavad lapse toimetuleku-võime, võib laps reageerida psüühilise asemel Mure somaatilisel või psühhosomaatilisel tasemel. Nii ilmneb näiliselt põhjuseta pea- või kõhuvalu, iiveldus, une- ja isuhäireid. Selliste Keskendudes väikeste laste psühholoogilise turvatunde häirete psühhosomaatilise ja heaolu uurimisele, käsutasime põhilise indikaatorina laste hirme. Ehkki hirmud ei kata kogu kaitsetuse mõistet, võib neid pidada heaks indikaatoriks laste turvatunde uurimisel just
annaabi.ee 
