Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #1 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #2 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #3 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #4 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #5 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #6 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #7 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #8 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #9 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #10 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #11 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #12 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #13 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #14 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #15 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #16 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #17 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID #18
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor napakas123 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
12
doc

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada ni

Bioloogia
thumbnail
16
doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, maj

Keskkond
thumbnail
4
docx

Säästev areng ja keskonna kaitse - referaat

Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja lo

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Agenda 21

AGENDA 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalus

Bioloogia
thumbnail
2
rtf

Säästev areng ja keskkonnapoliitika

Säästev areng ja keskkonnapoliitika Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega. Olulisek

Bioloogia
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus - looduskeskne Ülesandeks on e

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
5
docx

Säästev areng

investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele.(1) Kuidas jõuti säästva arengu ideeni? Säästva arengu idee sai alguse, kui mõisteti, et globaalprobleemide parandamiseks ja vähendamiseks peab midagi ette võtma. Need globaalprobleemid on: · Rahvastikuprobleemid ­ mõningate teadlaste väitel suudaks Maa ära toita ligikaudu 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Rahvastikuprobleemiks on ka rahastiku vananemine, mis on üsna uus probleem. Selle tõttu tekib riigil raskusi inimestele pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osakaal jääb üha väiksemaks.(3)

Keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun