Kodanikuõiguste liikumised Inimesed moodustasid Balti keti, mis oli 600km pikk Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile Baltimaade hümn: “Ärgake, Baltimaad” https://www.youtube.com/watch?v=UKtdBAJGK9I Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine
8. Nõrk tuul: 0-3 palli, kuni 5,5 m/s Tugev tuul: 4-7 palli, kuni 17 m/s Tormituul: 8-11(12 orkaan) palli, kuni 32 m/s 9. Veeauru hulk õhus sõltub õhurõhust-mida madalam on õhurõhk, seda rohkem veeauru ja soe õhk. 10. Sademete tekkeks vajalikud tingimused, jaotus maakeral: · Kõrg- ja madalrõhualade paiknemine (madalrõhualadel rohkem sademeid) · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood 11. 1972 Stockholmis algas esimene ÜRO ülemaailmne keskkonnakonverents 12. Agenda 21- maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO 13. Cartagena protokoll on 1992. aastal Rio de Janeiros vastu võetud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni lisa (rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid)
Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim. Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Neid on konverentse on juba pikka aega korraldatud. See tuleb ka ainult kasuks, kahjulikku poolt raske leida kui üldse. Üks esimesi märkimisväärseid konverentse toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents meie naaberriigi pealinnas Stockholmis. Seda sündmust peetakse keskkonnajastu alguseks. Järgmiseks peeti arengukonverents Rio De Janeiros, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste konventsioonid ning keskkonna ja selle arengu deklaratsioon. Aga kõige tähtsamaks võeti seal vastu Agenda 21. See on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng
enam räägitakse. Keskkonnakonverentsid Kõik keskkonna probleemid on väga tõsised ja ulatuslikud. Seetõttu ei saa riigid üksi nende probleemidega toime tulla. Sellest ka nende probleemide üdnimetus: globaalprobleemid. Taoliste probleemide lahendamiseks asuvad erinevad riigid üle kogu maailma koostööle, et sõlmida koostööplaane ja mitmesuguseid leppeid. Ühe esimese ja ka tähtsaima konverentsina toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse ka keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. ka Eestis. (2) Jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja
sisalda keskkonnakaitsega seotud sätteid, keskkonnakaitseline tegevus puudub. 1967-1972 Ühenduse institutsioonid ei pööra erilist tähelepanu keskkonnapoliitika arendamiseks. Vaid üksikud keskkonnakaitselised meetmed, nt direktiiv ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta ning mootorsõidukite heitgaaside emissioonide kohta. 1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, Stockholmi Deklaratsioon, millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. November 1972 - Pariisi tippkohtumine, rõhutati vajadust Euroopa Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele. Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm julgustasid liikmesriike individuaalseks tegevuseks ilma läbiva keskkonnapoliitika
tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka ning koolist väljalangevust. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengu strateegia. Paljud riigid on seda ka teinud. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia ja mitmeid teisi. TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses)
sõbralik") *maj vahendid (toetused, maksud) kuhjumine akumulatsioon looduses *Veekogude *survegrupid reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. ÖKOLOOGIA Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 Rooma Autoökoloogia üksikorganismide suhteid ümbritseva klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport, Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted.
Looduskaitsering. 1966 Asutati Eesti Looduskaitse Selts, rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon. 1971 Asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene rahvuspark selleaegse NSVL alal. Vaika Riiklikku Looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. f. VI Keskkonnakaitse etapp 1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Tänu entusiastlikule tööle saavutati Eestis 70-ndatel aastatel suhteliselt hea looduskaitse tase. Hakatakse omaks võtma rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid looduse kaitse ja korralduse alal. 1979 Koostati Eesti Punane Raamat. 1982
Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat"
harrastuseks, linnuvaatlus) c. III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel) d. IV rahvusvahelistumise etapp (ilmusid esimesed looduskaitse ajakirjad; 1913 I rahvusvaheline teaduskonverents Bernis) e. V tsentraliseeritud juhtimise etapp (spetsiaalsed rahvusvaheliste looduskaitse organisatsioonide loomine; koolitati riiklike looduskaitse spetsialiste) f. VI keskkonnakaitse etapp (1972 toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutati erinevaid probleeme mitme riigi esindajad) 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed (probleemid konkreetsed – 4-5 lausega võimalik igale küsimusele vastata) a. Rahvastiku kasvamine- Põhjused: pere planeerimatus, just arengumaades; religioossed tõekspidamised; suur suremus paneb sünnitama; arengumaades on lapstööjõudu juurde vaja.
chryssy 11 chryssy 12 KESKKONNAKONVERENTSID Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ja nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Seepärast nimetataksegi neid globaalprobleemideks. Selliste probleemide lahendamisel on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid. Ühe esimese ja ka tähtsaima konverentsina toimus 1972. Aastal ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn) on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis.
· eesmärgiks ühiskonna sidusus · kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering Demograafiline jätkusuutlikkus: · rahvastiku kvantiteet: - vähendamine - vanuseline koosseis - ülerahvastatus - migratsioon · rahvastiku kvaliteet - haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda jne Kuidas jätkusuutlikkust tagada ? · 1992.a Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 ja mitmeid teisi.
LK Eestis: http://www.envir.ee/ministeerium/trykised/Kaitsealad.html KESKKONNAKONVERENTSID Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ja nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Seepärast nimetataksegi neid globaalprobleemideks. Selliste probleemide lahendamisel on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid. Ühe esimese ja ka tähtsaima konverentsina toimus 1972. Aastal ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn) on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis.
· Alates 1924 asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jt). · 1935 võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus. 2.5. Tsentraliseeritud juhtimise etapp · Hakati looma spetsiaalseid rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone · Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste · 1948 loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit · 1971 asutati Lahemaa Rahvuspark 2.6. Keskkonnakaitse etapp 1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Eesti looduskaitse tase tõuseb, tunnustatakse rahvusvahelisi põhimõtteid, ühinetakse tähtsamate lk konventsioonidega. Olmub palju uusi ühiskondlike lk organisatsioone. Looduskaitsjad moodustavad mitmeid uusi suuri kaitsealasid. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed 3.1 Rahvastikuprobleemid
Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis 1983 ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon 1992 ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis.
keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul tuleb alati läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramise meetodid: - loetakse ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust (nt keskkonnamõju ja ... seadus) - loetakse ohtlikuks sõltuvalt ulatusest ja asukohast (nt looduskaitseseaduses tegevused ranna- ja kaldaalal) - otsustatakse igal juhtumil eraldi Parim on kombinatsioon nendest. SÄÄSTEV ARENG 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis ökoloogiline ajajärk inimkonna arengus. 1983 Brundtlandi komisjon globaalsete keskkonnaprobleemide identifitseerimine ja ettepanekud lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne ,,Our Common Future" võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development). Peamised koostisosad: säästev poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem. EL arengud Rooma leping keskendus maj
1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine 1971 – Lahemaa 1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi 2004 - Matsalu, 2004 – Jõustus esimene LKS
kõigile. • Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. • Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. • Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia „Agenda 21” ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Paljud riigid ongi seda soovitust järginud ja analüüsinud järgmise 20–30 aasta võimalikke arenguteid. Strateegia põhineb hetkeolukorra teaduslikul analüüsil, millest lähtudes tulevikustsenaariumid luuakse. Reeglina pakutakse välja mitu alternatiivset teed, näidates ära igaühe tugevused ja ohud.
1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas:
juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat"
planeedi tervise üle, üldiselt teravdusid tähelepanekud ja ühiskonna teadlikkus. 1972.aastal Rooma Klubi avaldatud raport loodusressursside ammendumise kohta andis samuti väga karmi sõnumi, mis hoiatas tsivilisatsiooni taandarengu eest. Alates sellest ajast on otsitud ka alternatiive praegusele käitumisele, kuid mis ometigi inimeste vajadusi rahuldaks. Ajalooliseks tähiseks on saanud aga 72.aastal Stockholmis toimunud keskkonnakonverents, pärast mida hakati vastu võtma keskkonnaalaseid õigusakte ja iga riigi siseselt keskkonna hoidmist kindlaks valdkonnaks muutma. Keskenduti majanduse muutmisele energiasäästlikumaks. 56.Globaalne etapp: säästva arengu kontseptsioon. Keskkonnakaitse olulisust hakati globaalsel tasandil rõhutama 1980ndatel, pärast osoonikihi õhenemise teadvustamist. 1983.aastal moodustati ÜRO eestvedamisel Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon ning 87
Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 ilmus „Eesti punane raamat“. 1999 jõustus uus metsaseadus
annaabi.ee 
