Säästev areng ja keskonna kaitse - referaat (1)

Säästev areng ja keskonna kaitse
Tallinn 2010
Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid.
Ökoloogiline tasakaal
Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut , mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku, õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks.
Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks:

Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu. Indikaatorid : looduslike ressursside varude ja taastumisvõime
Seire valdkonnad: Mageveevaru, vee kasutus, korduvkasutatava vee hulk üldises tarbimises, rannikumere seisund, produktiivse metsa osakaal kogu metsast; bioloogiliselt produktiivse maa osakaal või suhe kogu põllumaasse, taastuvate varude kasutamise osakaal - kasutamine ei ületa looduslikku taastootmist; taastuva energia osakaal kogu energiast.

Saastumise vähendamine. Indikaatorid: saastetasude mõju tootmise korraldamisele; õhu kvaliteet (toksiliste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldamise suhe; vee kvaliteet,jäätmemajanduse tase, jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise aste, pakendimaksu osakaal toodangu maksumuses; jääkide osa toodangust; korduvkasutataval toorainel põhineva toodangu osakaal, kogu toote elutsükli keskkonnamõju aste, transpordi struktuur

Loodusliku mitmekesisuse ja - alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, kaitse- ja Natura -alade osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse.
Kaasnevad ohud:

Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest.

Seoses toetust vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Soovitakse saavutada:
Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine. Ristkasutust võimaldavad loodusvarade riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika. Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises.
Selleks kõigeks on vaja, et ühiskond vastutaks ökosüsteemi ühise arendamise eest. Ressursside kasutamiseks tulevikus tuleb nendesse hetkel investeerida. Tuleb arendada välja loodusressursside kasutamis plaan.
Säästva arengu ja Keskonakaitse põhieesmärgid:

• Keskonna säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine ehk puhas keskkond
  
• Loodusressursside ja alternatiiv energia kasutamine
  
• Inimeste tervis ja selle kaitsmine
  
• Rahvusvaheline koostöö, et lahendada ülemaailmseid probleeme
  
• Keskonnateadlikud inimesed
  
• Säilitada loodusväärtusi
  

Ülemaailmsed probleemid
Inimesed eladavad mõttega, et kui ma siin olen siis ma pean saama mida ma tahan. Ja see on üks väga suur probleem. Kõik see tootmine ja tarbimine tekitab maailmas palju keskonnaprobleeme. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise , loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Ja kui nii edasi läheb võib muutuda inimesel elamine planeedil maa väga raskeks.
Seoses liigse tootmisega ja keskonna saastamisega on maakera temperatuur tõusma hakanud. Soojemates piirkondades on veelgi suuremad kuumalained ja külmades paikades on ootamatult soe. See on väga ohtlik loomadele ja taimedele, sest nad ei suuda kohaneda uue keskonnaga. Teatud piirkondades esineb ka toidu ja veepuudust. Arvatakse, et siiani on vesi tõusnud nii kiiresti, et paarikümne aastapärast võivad olla rannikualad ja madalamad saared üleujutatud.
Maal on palju vett, kuid seda mis kõlbaks igapäevaseks eluks, on vähe. Samuti on vee ressursid erinevates paikades jaotunud väga ebaühtlaselt. Osades kohtades on vett üleliia kus toimuvad pidevad üleujutused ja on ka paiku kus on kuude pikkused põuad, ning vett pole kusagilt saada. Väga suureks probleemiks on ka vee saastatus . On teada, et eluks vajalikku magevett leidub vähe. Ja see mis on, sellega ei käida korralikult ümber. Enamus sellest on saastunud. Et säilitada vett ka tulevaseks eluks oleks vaja selle kasutamist piirata ja kasutada vee korduskasutust. Kuid tuleb silmas pidada ka vee saastatuse vähendamist.
Peamine probleem on demograafiline plahvatus ehk inimeste kiire juurdekasv. See põhjustab ka inimestele erinevate ressursside puudusi. Teadlased arvavad , et maa suudab ära toita umbes 2 miljardit inimest aga hetkel elab maal üle 6 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui sellist rahvastiku kasvu piirata ei suudeta siis võib inimeste hulk suureneda ligi 2 korda 50-60 aasta jooksul. Ja siis oleks pea iga 3 inimene toidupuuduse ja haiguste küüsis.
Võib tekkida ka probleem riiklikul tasandil kus arenenud maades on ülekaalus vanemad inimesed ja riik lihtsalt ei jõua inimestele pensioni maksta.
Väga populaarne on ka linnastumine. Üle 50% maailma inimestest elab linnades. Selles on süüdi suur tööstuse areng mis toob inimesed maalt linna elama. Sellega esinevad ka keskonnaprobleemid kuna inimesi on palju ja nad toodavad palju reostust. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata.
Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng.
Rõhutatakse, et nii looduskeskkond , inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud.
Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks.
Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud:
Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist , rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning keskkonna- ja arengu küsimuste lülitamist otsustamisprotsessi.
Ressursside kaitse ja majandamine - käsitleb atmosfäärikaitset, maakasutuse korraldamist, metsade säilitamise vajadust, haavatavate ökosüsteemide majandamist, säästliku põllumajanduse toetamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, keskkonnasõbralikku biotehnoloogiat, ookeanide ja merede ning nende elustiku kaitset, mageveevarude kvaliteedi säilitamist ja kaitset, mürgiste, ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete keskkonnasõbralikku majandamist.
Peamiste gruppide rolli tugevdamine - naiste, laste, noorte ja põliselanike osa säästva arengu saavutamisel, erinevate ühenduste ergutamine ja toetamine , kohalike omavalitsuste osa Agenda 21 tegevuskava koostamisel, erinevate valdkondade (tööstus, äriringkonnad, teadus, põllumajandus) tegevuse õhutamine ja kaasatõmbamine.
Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad , teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik.
Kokkuvõte
Vaadates praegust arengut maailmas on hädasti vaja muutusi. Selleks tehakse ka tööd. Aga kuidas see õnnestub seda näeme tulevikus. On teada, et peale meid elavad maal veel tulevased põlvkonnad ja me peame neile jätma elamiskõlbliku elukeskonna . Aga kui sedasi edasi elada siis see ei õnnestu kohe kindlasti.
Kasutatud kirjandus
http://www.envir.ee/2853