satub prügimägedele suurel hulgal ning tema veaks on see, et ta ei lagune nii kergesti kui tavaline pappkarp. Statistiliselt tekkib Eestis keskmiselt 85 kg pakendijäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Tootjad peavad mõtlema sellele olulisele globaalprobleemile rohkem ning müüma oma toodet lahtise kaubana. Tarbija peab omakorda olema probleemist teadlik ning tekitama nõudluse lahtistele toodetele. Ainult koostööga on võimalik, asju paremuse poole suunata. Õige prügimäe kuningas sorteerib oma jäätmeid ja aitab pakenditel ringlusesse saada. Eestis ei ole jäätmete sorteerimine nii populaarne, kuid paljudes Euroopa riikides kuulub olmejäätmete sorteerimine igapäevaelu juurde. Jäätmete sorteerimine võtab tegelikkuses vähe nii aega kui ka ruumi - tuleb vaid proovida! Kodustes tingimustes (köögis) peaks olema lisaks segaolmejäätmete prügikastile veel koht pakendite hoidmiseks ja väiksem anum biolagunevatele jäätmetele. Eraldi, mitte
probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse püsijäätmetesse. Maa ala on saastatud ning sellele pinnasele on väga keeruline midagi ehitada. Kuidas on Euroopas prügimajandus arenenud, millised on arengusuunad? Mõndades riikides on prügimäed üldse keelatud Inimesed tarbivad palju ja sellest tekib palju prügi, mida ei ole hiljem kuhugi laduda Kuidas on Eestis toimunud prügimajanduse areng (plussid ja miinused)
vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks.
Jäätmeprobleemid esitlus Probleemi põhjused · Rahvastiku arvu suurenemine · Tarbimise ja tootmise suurenemine · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu Tagajärjed · Linnade ümber kasvavad prügimäed · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega Mida saab ette võtta? · Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni · Eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks Meil Eestis · Umbes 300 prügilat · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed · Kokku 10 tonni jäätmeid aastas eestlase kohta Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis · Epler & Lorenz AS · Keskkonnaehitus AS
Neodada Taust 1950-1960 vahetusel tugevnes New Yorgis ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutnud massilisek moeks. Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid. Eeskujuks võeti Dadaism ja M.Duchamp'i pärand. Kunst Pariisis Y. Klein keskendus sinisele värvile : patenteeris nn ''Kleini sinise'' – nt originaalne poolpehe reljeef s.o ühevärvilised pinnad koos sinna kleebitud pesukäsnaga. Samuti ''antropomeetriad'' – etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel (lk 150) N de Saint Falle valmistas hiiglaslikke ümaravormilisi ja kirjuks maalitud plastikust naisfiguure, nn Nanad (lk 152) J. Tinguely konstrueeris ''metamehaanilisi'' absurdseid masinaid (lk 153). Mõned olid lausa kombaini suurused, mürina ja valguse vilkumise saatel ...
tagasihoidlikuma tarbimisega. 2. Prügimäed Linnade ümber on ja tekib aina juurde prügimägesid. Prügimägede all olev pinnas on väga saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid ning kui pikka aega järjest sajab vihma, siis tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Prügi lagunemise tulemusena tekib palju gaasilisi ühendeid, mis levitavad prügimäe ümber mittemeeldivat lehka. Prügimägede kahjulik toime võib olla lühikese aja jooksul üsna väike, kuid pikema ajaperioodi vältel võivad kahjustused ning levi olla tunduvalt laialdasemad. 3. Prügi maailmameres Ka maailmamerre satub palju prügi. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse.
Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed 1. Linnade ümber kasvavad prügimäed 2. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti 3. Pinnase, õhu- ja veesaaste Mida saab ette võtta? Vähem tarbida ja toota seda, mida ei saa taaskasutada Takistamaks saaste imbumist pinnasesse katta prügimäe ala eelnevalt vastava kilega Prügilast eralduv nõrgvesi - kanalisatsiooni Eralduvaid gaase (metaani) - koguda ja kasutada kütmiseks Prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed Korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid Ohtlikud jäätmed - kogumispunktidesse Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis Kas teadsid, et..? Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti.
Toidupuudus: Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid(GMOd); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Põhjused:rahvastiku kasv; tarbimise suurendamine; tootmise suurendamine; kasutusel olevad materjalid Tagajärjed: prügimäe kasv, ookeani saastumine; pinnase,õhu ja veesaaste. Lahendused: kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse; prügimäe alla kavandatava ala katmine vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed.
Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed. Tagajärjed: okaspuude kahjustamine, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happeliseks,
Välisõhu kaitse seadus AS Õhurõhk otsustab rajada katlamaja, kus küttena kakatakse kasutatama prügi, sest katlamaja asub ise prügimäe juures. Seejures, et vältida ümbruskonna suuremat reostumist, ehitatakse korsten 260m kõrge. Mõne aja pärast lähevad katki põlemisgaase puhastavad filtrid ning firma jätkab töötamist nendeta. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Korstent ei tohiks ehitada kõrgemat kui 250m · selleks võib taotleda eriluba, et saastavust vähendada. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse
Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade ümber kasvad prügimäed ning tänu nendele on pinnas, vesi ja õhk saastatud kahjulike ühenditega. Need juhtuvad tänu rahvastiku arvu suurenemise; tarbimise ja tootmise suurenemise. Samuti on käibel materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Mida saaks ette võtta? Takistamaks saaste imbumist pinnasesse tuleks katta prügimäe alune ala eelnevalt vastava kilega, kasvõi oma enda koduaias. Samuti prügilast eralduvat nõrgvett võiks suunata kanalisatsiooni. Prügilast eralduvaid gaase nt. metaani tuleks koguda kokku ning kasutada kütmiseks, mitte lasta sel niisama õhku lennelda. Tuleks kasutada võimalikult palju korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Tuleks tegeleda võimalikult palju jäätmete sorteerimisega, millega saaks hakkama iga inimene. Viimaks, kõik ohtlikud jäätmed
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. J äätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Kohtla-Nõmme aherainemägi Jäätmete poolt põhjustatud hädad Jäätmed saastavad õhku, vett ja maapinda, kuna sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks.
Kunst II maailmasõja ajal Abstraktne ekspressionism Taust Prantsusmaa okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti Okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki P. Mondrian Tema NY-aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad J. Pollock Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini Ta lähtus ideest, et pilt on protsessi, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed Sellist kunstiteose valmimist publiku ees kutsutakse tegevusmaaliks (ka abstraktne ekspressionism) ja sellest kujunes omaette kunstisündmus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale Ta eelistas maalida värvi pritsides või ti...
- pöörete arvu kasv nii, et kolvi kiirus ei kasvaks s.t kolvi käigu ja silindri läbimõõdu suhe väheneb (S/D). Samal ajal lühikese käigulised toksilisemad? Mootorite uus kasutusala- soojuse ja elektri koostootmine kasutades gaasil töötavat sisepõlemismootori, mis töötab kas diisli või otto tsükli järgi. Näiteks mõne aastaga paigutati Saksamaal neid 2000 tükki. Eestis ka , Tartus, Põlvas, Kundas, Narvas, Kristiine kaubanduskeskus, Pääsküla prügimäe gaasil. 6 3.PILDID neljataktiline sisepõlemismootor Kahetaktiline sisepõlemis mootor 7 4. KASUTATUD ALLIKAMATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/Sisep%C3%B5lemismootor ,,Tehnikaleksikon" (Tallinna 1981) 8
vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Tänapäevase prügila rajamisel saab tarvitusele võtta kaasaegseid abinõusid Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega, prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks, prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed jpm. Heitmed on probleemiks ka Eestis
Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase, õhu ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega, prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide
saastunud. Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase-, õhu- ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega, prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus- ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide
92 Kulud abistavatele tegevustele 921 Mõõtmine Hoonete, rajatiste telgede mahamärkimine, geodeetiline mõõdistus 0,4 ha Telgede, paigalduskoa mahamärkimine 8 h 922 Parandus ja remonttööd 2 kuud 923 Ruumide korrashoid 7 kuud 924 Ehitusplatsi korrashoid(ehitusaegne koristus) Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 72 h 925 Lõplik koristamine Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 40 h 94 Talvised lisakulud 943 Hoonete kütmine ja kuivatamine Väikse diiselpuhuri (68kw) rent sh kütus 5 tk 19 3.3. Detail-eelarvetabel Tabel 5. Detail-eelarvetabel
- vähemalt 50 m laagrist alla tuult - rangelt kinni pidades tuleohutusnõuetest Prügi käitlemine Üldist: - kaks jäätmete põhi liiki: toidujäätmed ja pakendmaterjalid (papp, paber, kilepakend jne) - hea keskkond putukate ja näriliste jaoks - kõik jäätmed tuleb kas hävitada (kõige tõhusam on tuhastamine) või välilaagrist välja vedada - matmist võib kasutada olukordades, kus tuhastamine ei ole võimalik - oma prügimäe loomine on rangelt keelatud Jäätmete kogumine - Prügi kogumiseks võib kasutada kilekotte, konteinereid jm mahuteid. - Kõik jäätmete mahutid peavad olema kaanetatud. - Mahuteid tuleb sageli tühjendada Jäätmete matmine - Lühiajalise peatuse korral võib prügi ja jäätmed matta aukudesse. - Pikema peatuse korral sobib jäätmete matmiseks kraav. 6 Saastamine Saastamine ohtlike jäätmetega
plahvatus. 600 inimest sai surma, üle 3500 said kannatada ja loomulikult oli suur ka materiaalne kahju. Kuid vigadest õpitakse ja nüüd osatakse selliseid õnnetusi vältida. [7], [13] Kõik nõuded ja klassifikatsioonid on loodud ohtuse loomiseks. Üks kurb näide sellest kui neid ei täideta on kahekümne esimesest märtsist aastast 2006 kui laeval M/V Hyundai Fortune, mis on suur ookeani konteinerlaev, toimus massiivne plahvatus Umbes 60-90 konteinerit lendas üle parda, mis moodustasid prügimäe ümbes laeva. Pärast seda tekkis tulekahju ning uus plahvatus, sest tule tõttu plahvatasid ka seitse konteinerit, milles oli ilutulestik. Kuna tuld ei saadud kontrolli alla, siis laeva meeskond hülgas sõiduki. Siiski oli tegemist pigem õnneliku õnnetusega, sest inimesed jäid ellu. Katastroofi põhjuseks peetakse konteinerit, mis oli täis naftapõhiseid puhastusvedelikke. Tänu sellele, et kaubasaatja ei teavitanud oma lasti ohtlikusest paigutati konteiner masinaruumi lähedale.
bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed: purustatakse tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull) samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi savi või väheväärtusliku pinnasega Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga
bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed: purustatakse tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull) samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi savi või väheväärtusliku pinnasega Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid.
Metaani osakaal võib sõltuvalt reaktsiooni toimumise tingimustest kõikuda 40% ja 70% vahel, kuid tavaliselt on see 50%. Metaani kütteväärtus on enamasti ligikaudu 4 kWh/m3 (Lehtveer, 2007). Prügilad ei ole mitte ainult ebameeldivad ja maad raiskavad rajatised, vaid eritavad ka kasvuhoonegaasi metaani. Sellised gaasieritised lehkavad vastikult ja võivad iseenesest süttida. Gaasi saab aga ka aktiivselt välja pumbata või lihtsalt prügimäe alt torude kaudu välja juhtida. Gaas vabastatakse üleliigsest niiskusest, analüüsitakse automaatselt ja põletatakse ahjudes või tööstusseadmetes (Lehtveer, 2007). Jäätmetest saadav bioenergia. Kodumajapidamistes ja tööstusettevõtetes tekkivate jäätmete mahu üha kasvav suurenemine on muutunud paljudes riikides järjest tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Jäätmeid võib vaadelda kui energiaressurssi, mis pakub koos
Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed: - purustatakse - tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull) - samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi - savi või väheväärtusliku pinnasega Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga
Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
Järelvalve 6 kuu 92 Kulud abistavatele tegevustele 921 Mõõtmine Hoonete, rajatiste telgede mahamärkimine, geodeetiline 0,12 ha mõõdistus Telgede, paigalduskoha mahamärkimine 16 tund 925 Lõplik koristamine Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 40 tund 2.3. Detail-eelarvetabel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Jrk Tähis Koo Nimetus Maht Ühik Ajano Ajakulu Masi Kokk M
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: - jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; - jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. - Jäätmete paigutus ja käitlemine: jäätmete omadused ja olemus määravad nende paigutuskoha ja käitlusviisi. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed purustatakse, tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull), samuti kaetakse
puurida jäätmemassi või kaevata jäätmemassi sisse. Prügilagaasi kogumine vähendab nii atmosfääri reostamist kui ka alandab nõrgvee reostustaset. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: Jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid. Jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Jäätmete paigutus ja käitlemine: jäätmete omadused ja olemus määravad nende paigutuskoha ja käitlusviisi. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed purustatakse, tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull), samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi, savi või väheväärtusliku pinnasega.
Keskkonnaprobleemid 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: innade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta:Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine
Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: - jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; - jäätmete vastuvõtu korraldamine - Jäätmete paigutus ja käitlemine:Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed purustatakse, tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull), samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi, savi või väheväärtusliku pinnasega; tihendatud ja kaetud jäätmekihti ei saa pesitsema asuda hiired, rotid või muud loomad. Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga; Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügilagaaside ja
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetu...
aastal ning see lõppes 1987.aastal. Siis hakati tarvitama karmimaid meetmeid: suuremad trahvid (u. 30 rubla) ja arestid (kuni 1a). Üks tüdruk võeti selle pärast kinni, et tal olid kirjud püksid jalas. See kestis õnneks vaid mõni kuu ning siis leebus. Aastast aresti ei jõutud selle ajaga kellelegi määrata. Enne seda aga oli üks ekstreemsem karistus. Pandi istuma naha- ja suguhaiguste dispanseri erireziimiga osakonda, mis oli nagu vangla, tänu trellidele. See asus Pääskülas prügimäe kõrval. Sinna trellide taha pandi need kes olid reziimi rikkunud, kuigi neist paarisajast seal olijast olid vaid kolm inimest reziimi rikkunud, teised olid lihtsalt tänavatelt kokku korjatud. Samuti pandi sinna retsidiviste ja kriminaale, kelle vastu ei olnud piisavalt tõendeid, et kohtus süüdi mõista. (Rinne 2008:75-79) Tihti võis juhtuda, et ühte punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse tassiti. Anti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
