Agenda 21 (0)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Säästev areng ja keskkonnapoliitika

Säästev areng ja keskkonnapoliitika Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning

Bioloogia

12

doc

Keskkonnakaitse

lõunapiirkonnas. Täna peavad rootslased hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Leevendust on püütud leida koguni veekogude lupjamisest. Eestis ei ole happesademed siiski kõige põletavam keskkonnaprobleem, meie metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim. Probleemi on täheldatud Lõuna-Eestis. Oluline õhukvaliteediga seonduv probleem on lubatust kõrgem tolmusisaldus linnades, mis on seotud üha kasvava transpordiga. 4. Agenda 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21

Bioloogia

17

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis. Loogilise jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid. Brasiiliasse sõitis ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel. Rios võeti vastu viis maailma keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulist dokumenti: · Agenda 21 - ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks; · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks; · Kliimamuutuste konventsioon - riikidevaheline kokkulepe nn. kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ning globaalse soojenemise riski vähendamiseks;

Keskkonnaökoloogia

36

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis. Loogilise jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid. Brasiiliasse sõitis ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel. Rios võeti vastu viis maailma keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulist dokumenti:  Agenda 21 - ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks;  Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks;  Kliimamuutuste konventsioon - riikidevaheline kokkulepe nn. kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ning globaalse soojenemise riski vähendamiseks;

Bioloogia

16

doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1

Keskkond

5

docx

Säästev areng

kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeeriumi definitsioon kõlaks nii: ,,Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus"(1).

Keskkond

18

doc

Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid eksamiks

kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt.

Keskkonnapoliitika

4

docx

Säästev areng ja keskonna kaitse - referaat

säästliku põllumajanduse toetamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, keskkonnasõbralikku biotehnoloogiat, ookeanide ja merede ning nende elustiku kaitset, mageveevarude kvaliteedi säilitamist ja kaitset, mürgiste, ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete keskkonnasõbralikku majandamist. Peamiste gruppide rolli tugevdamine - naiste, laste, noorte ja põliselanike osa säästva arengu saavutamisel, erinevate ühenduste ergutamine ja toetamine, kohalike omavalitsuste osa Agenda 21 tegevuskava koostamisel, erinevate valdkondade (tööstus, äriringkonnad, teadus, põllumajandus) tegevuse õhutamine ja kaasatõmbamine. Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik. Kokkuvõte Vaadates praegust arengut maailmas on hädasti vaja muutusi. Selleks tehakse ka tööd. Aga kuidas see õnnestub seda näeme tulevikus

Bioloogia

Kommentaarid (0)