Säästev areng (4)

Sissejuhatus
Mis on säästev areng?
1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine – kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5)
1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka “maailma tippkohtumiseks”. Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti:

• Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon
  
• Kliimamuutuste konvektsioon
  
• Metsadeklaratsioon
  
• Keskkonna ja arengu deklaratsioon
  
• Agenda 21 (5)
  

Mõistele „säästev areng” pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks „jätkusuutlik areng”. Keskkonna ministeeriumi definitsioon kõlaks nii: „Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus”(1).
Mis on säästva arengu eesmärgiks ja kuidas seda täita?

Säästva arengu põhiliseks eesmärgiks on niisugune areng, mis rahuldab inimeste praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks

Tähtis on ka tagada kõikidele inimestele võrdne ligipääs loodusele , kuna loodus ei ole ju meie oma vaid on osake meist. Samas on oluline ka see, et oleks tagatud võrdsus põlvkondade vahel.
Nende eesmärkide täitmiseks on oluliseks faktoriks riikide üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele.(1)
Kuidas jõuti säästva arengu ideeni?
Säästva arengu idee sai alguse, kui mõisteti, et globaalprobleemide parandamiseks ja vähendamiseks peab midagi ette võtma.
Need globaalprobleemid on:

• Rahvastikuprobleemid – mõningate teadlaste väitel suudaks Maa ära toita ligikaudu 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Rahvastikuprobleemiks on ka rahastiku vananemine, mis on üsna uus probleem. Selle tõttu tekib riigil raskusi inimestele pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osakaal jääb üha väiksemaks.(3)
  
• Jäätmeprobleemid – selle probleemi suurim põhjustaja on rahvastiku kasv, kuna tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult ka rohkem jäätmeid. Üha rohkem jäätmeid viiakse prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Lisaks prügilatele viiakse jäätmeid ka maailmamerre.(3)
  
• Veekriis ja veekogude reostumine - Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samas kasvab ee tarbimine palju kiiremini kui rahvastik . Lisaks sellele on veevarud jaotatud ülimalt ebavõrdselt.(2) Ka veekogude reostamine on suureks probleemiks. Peamised reostusallikad:pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub; tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette; halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette; pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi; pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid; happevihmad , mis sisaldavad vääveldioksiide; naftareostus .(4)
  
• Õhusaaste - Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu , happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest.(3)
  
• Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine - selle mõistega tähistatakse kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine , hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine .(3)
  

Neid globaalprobleeme on veel mitmeid, kuid need on ühed, millest kõige enam räägitakse.
Keskkonnakonverentsid
Kõik keskkonna probleemid on väga tõsised ja ulatuslikud . Seetõttu ei saa riigid üksi nende probleemidega toime tulla. Sellest ka nende probleemide üdnimetus: globaalprobleemid. Taoliste probleemide lahendamiseks asuvad erinevad riigid üle kogu maailma koostööle, et sõlmida koostööplaane ja mitmesuguseid leppeid.
Ühe esimese ja ka tähtsaima konverentsina toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis , kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse ka keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. ka Eestis. (2)
Jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Brasiilias Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid.(2)
Mis on Agenda 21?
Agenda 21 pole midagi mud, kui 21. Sajandi tegevuskava toimetulekuks olukorras, kus kasvavad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid on muutnud küsitavaks inimese kui liigi ellujäämise planeedil Maa.(9)
Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused.
Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. (6)
Mis on Natura 2000?
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti  korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise.(7)
Looduskaitseseadus
Looduskaitseseadus on seadus, mis kehtib Eesti Vabariigis. See seadus jõustus aastal 2004 10. Mail. Selle peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime-, seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse ning kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine.(8)
Läänemere Agenda
Läänemere Agenda eesmärk on Läänemere piirkonna säästva arengu tegevuskava 21. sajandiks. Selles protsessis osalevad: Eesti, Island , Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa, Taani ja Venemaa.(10)

Tuntumad rahvusvahelised organisatsioonid

• Greenpeace – aktiivne ja hästi tuntud keskkonnaorganisatsioon, ülesandeks kaitsta loodust, keskkonda ja rahu maailmas.
  
• Maailma Looduse Fond (WWF) – Eestimaa Looduse Fond on Eestis WWF-i partnerorganisatsioon. WWF viib ellu ohustatud liikide kaitseprojekte ja algatab looduskaitsealade asutamist arengumaades.
  
• Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) – Eesmärgiks on looduskaitsealase tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti Kaitsealade Liit ja ELF on IUCN-i liikmed.
  
• Rooma klubi – rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust .(6)
  

Kasutatud kirjandus:

http://www.envir.ee/2853

http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html

http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine#Vee_reostuse_allikad

http://www.arhipelaag.ee/coastlearn/planning/sustainable_development.ht m

www.ak.rapina.ee

http://www.envir.ee/natura2000/

http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitseseadus

„Kohalik Agenda 21”, SEI (Säästva Eesti Instituudi) väljaanne nr 2, Tallinn 2000, lk 5.

„Läänemere Agenda 21E”, välja antud 2002, lk 9