Taimerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Loomarakk: https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Seenerakk: https://www.slideshare.net/chryssy/seenerakk Bakterirakk: https://www.slideshare.net/mobile/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud.
vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
Loomarakk https://www.thinglink.com/scene/617755176173830145 Taimerakk https://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk Seenerakk https://www.quora.com/Is-fungi-a-multicellular-or-unicellular-organism Bakterirakk https://www.slideshare.net/chryssy/bakterite-ehitus-suurus-ja-kuju
kromoplastid E. Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes. Golgi kompleks F. Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlus. tsütoskelett G. Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. chryssy 2007 Tööleht: Rakk tsentrosoom H. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 9x3 mikrotuubulist. 5. Jaga järgnevad seened sobivatesse rühmadesse. Kirjuta kasti täht. 8 p a)pärmiseened, b)rohehallikud, c)täpphallikud, d)jahukasted, e)majavamm,f )kärbseseened, g)roosteseened, h)mürkel Kottseened Kandseened Ikkesseened
Iseloo mustab füüsilise ja vaimse töö tegemise võime. Saame kõne ja sümbolilise keele abil suhelda. Tekkis kultuur. Tekkisid inimrassid. 23 Kasutatud kirjandus http://image.slidesharecdn.com/eluarengmaal11947273216214203/95/slide9728.jpg? 1194720122 ,,Bioloogia põhikoolile IV" lk 170173, lk 174176 ,,Õpilase teadusentsüklopeedia" lk 3839, 56, 68, 72 http://www.slideshare.net/helina20/snajalgtaimed http://lemill.net/community/people/chryssy/collections/evolutsioon/content/webpages/elu arengmaalevolutsiooniajajoon http://www.accessscience.com/loadBinary.aspx?filename=035500FG0010.gif http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal161252 http://media3.web.britannica.com/ebmedia/38/79538004F996FC7F.jpg http://australopithecus.wikispaces.com/file/view/79537004EFDD3800.jpg/272715678/79537 004EFDD3800.jpg http://media2.web.britannica.com/ebmedia/39/795390046D93BE53.jpg http://media3.web.britannica.com/ebmedia/40/79540004741FDBF9.jpg
Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.ht m
Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine. Luukalade domineerimine. Ilmuvad katteseemnetaimed. UUSAEGKOND NEOGEEN Sabaga leemurite, kannaliste ja hiljem parapiteekuste ja drüopiteekuste ilmumine. ANTROPOGEEN Inimese ilmumine. Kasutatud materjal: Loomade elu. Valgus, 1981. http://lemill.net/content/webpages/eluarengmaalevolutsiooniajajoon/view http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal http://www.google.ee/images Üldbioloogia. Valgus, 1978.
varieerumise • „Red Queen Hypothesis“ Lõpetuseks • Ilma sugulise paljunemiseta ei oleks elu selliselt evolutsioneerunud nagu ta on • Teooriad paljunemise evolutsiooni kohta on mitmeid Kasutatud allikad • http://evolutionarytraits.com/evolution-if-asexual -reproduction-is-so-efficient-why-did-sexual-repro duction-evolve / • http://www.evolutionary-philosophy.net/sex.html • http:// www.slideshare.net/chryssy/paljunemine-37914 • http:// www.nature.com/scitable/topicpage/sexual-reprodu ction-and-the-evolution-of-sex-824 • http:// en.wikipedia.org/wiki/Evolution_of_sexual_reprodu ction • http://
Kasutatud kirjandus · Bioloogia õpik lk 68, 74, 72, 77, 78 · http://www.1stwebdesigner.com/wp- content/uploads/2009/04/photoshopped/beautiful-eye-photomanipulation.jpg · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-2.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-5.htm · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisa1.jpg · http://www.slideshare.net/chryssy/silm-ja-ngemine · http://fyysika.matefus.pri.ee/laatsed.ppt · http://www.belilleyecare.com/Portals/0/Color%20vision.jpg · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisa1.gif · http://www.slideshare.net/chryssy/krv-kuulmine-tasakaal · Puudub sissejuhatus. 5
ainete sünteesiks Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil O osaleb põlemisel, hingamisel, osooni tekkimisel Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) Kasutatud kirjandus Http://et.wikipedia.org/wiki/Fotos%C3%BCntees http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/fotosuntee https:// sites.google.com/site/alorents/fotos%C3%BCntees http://www.slideshare.net/chryssy/fotosntees http://www.ebu.ee/tokko/16_FS.html AITÄH!
Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine Lahendused Vähendada autode kasutamist Ökonoomsed majapidamisvahendid Pestitsiidide keelamine Dilämmastikoksiidi keelamine Kasutatud kirjandus http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/Happesademed http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://siivi.edublogs.org/happesademed/ http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid http://prezi.com/qkmiuyuomox4/happevihmad/ http://www.annaabi.ee/Happevihmad-m15723.html Kasutatud kirjandus http://www.greendiary.com/5-ways-prevent-ozone-depletion.html http://www.clean-air-kids.org.uk/ozonehole.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleem http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/osooniaugud.
Näited Tähtsus · Energeetiline: - Organismi esmane energiaallikas - Ligikaudud 60% energiast Tähtsus · Kaitse taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine, kaitseb külma eest · Ligimeelitav Õietaimede nektar putukate ligimeelitamiseks · Bioregulatoorne Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse Kasutatud materjal · Google · Wikipedia · http://www.slideshare.net/chryssy/ sahhariidid · http://www.healthilife.ee/raamat/ sysivesikud.html · http://biology.clc.uc.edu /graphics/bio104/lactose 1.jpg
Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad Selg on tume (must), kõhuosa valge Külgedel kaks halli viirgu Kasutatud kirjandus: www.google.ee http://en.wikipedia.org/wiki/Dolphin http://et.wikipedia.org/wiki/Keelikloomad http://et.wikipedia.org/wiki/Imetajad http://www.slideshare.net/chryssy/eluslooduse-sstemaatika http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Vaalalised.html http://en.wikipedia.org/wiki/Common_dolphin http://www.thebigzoo.com/zoo/Delphinidae.asp
korralikult käsi ning juur- ja puuvilju. Sellest küll alati ei piisa, kuid nakkuse saamise tõenäosus on väiksem · Soovitav on vältida keskkondi, kus on teadaolevalt teisi haigestunuid (nt. lasteaed) · RotaTeq · RotaRix Köögiviljade pesemine KÕRGEL temperatuuril Kasutatud kirjandus · http://ec.elobot.eu/rotaviiruse · http:// static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=di sease&did=709 · http:// www.slideshare.net/chryssy/viirushaigused-2009 · https://et.wikipedia.org/wiki/Rotaviirus · http:// www.who.int/immunization/monitoring_surveillanc e/burden/estimates/rotavirus/rotavirus_deaths_m ap_a.jpg?ua=1 Täname kuulamast!
Epideemiate korral keelustatakse massiüritused Gripivaktsiin Profülaktika Bakteriaalne kopsupõletik Gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik Lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon Krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine. Tüsistused http://www.hepatiit.net/mis-on-viiruslik-b-hepatiit http://www.hepatiit.net/mis-on-viiruslik-a-hepatiit Nakkushaigused; Ülle Parm, Viia Parv 2002 http://www.slideshare.net/chryssy/viirushaigused-2009 http://www.gripp.ee/ http://www.vaktsineeri.ee/ Allikad Täname kuulamast!
zip/veekriis.html (09.01.2013) Veekogude saastumisel on palju tägajärgesid. Näiteks vee reostumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus, naftareostus põhjustab loomade suremist ja veekogude eutrofeerumist.Nende lahenduseks on näiteks vajalik heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, õigeaegne väetamine, vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse.10 10Mäekask, K. Ökoloogilised globaalprobleemid. http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised- globaalprobleemid (10.01.2013) Kokkuvõte Maailmas on niigi vähevõitu joogivett, kuid inimesed väga ei hooli seda. Tehtud on palju seadusi ja kokkuleppeid, et vett puhastada ja see on mõnes kohas ka õnnestunud veidi. Näiteks on Läänemerd puhastatud juba kaua aega ja seda on saadud puhtamaks, kuid see on siiski kõige rohkem saastatud. Lahenduseks tuleks võta kõike nagu näiteks, et peaksime vähem tarbima seda ja rohkem selle eest hoolitsema, et seda jätkuks
Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks . Kloroplast muutub leukoplastiks siis kui roheline taim satub pimedusse. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://www.annaabi.com/materjal-5432-taimerakk-ja-taimekoed http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.htm
Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. HAIGUSED OSTEOPOROOS -Luud muutuvad hapramaks. -Luukoe vähenemist põhjustavad hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või D-vitamiini defitsiit. -Ennetamiseks tuleks jälgida, et toit sisaldaks vajalikus koguses kaltsiumi ja mineraalaineid. LAMPJALGSUS -Lame jalatald Tänan kuulamast! Kasutatud allikad: http://www.slideshare.net/chryssy/elundid-ja-elundkonnad http://www.slideshare.net/helina20/luustik-presentation http://et.wikipedia.org/wiki/Tugi-_ja_liikumiselundkond http://et.wikipedia.org/wiki/Luu http://www.apteek1.ee/index.asp?action=0&type=3&id=100039
Kloroplasti läbilõige Fotosüntees 12 Taime-, seene- ja loomaraku joonis Taimeraku joonis. Loomaraku joonis. Seenerakk 13 Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/chryssy/seenerakk http://et.wikipedia.org/wiki/Seenerakk http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://cellbio.ebc.ee/rakubio/rakuteooria_ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rakk http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1536/cytology.zip/raku-membraan.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/rakkkoed/9-3-3-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Golgi_kompleks http://cellbio.ebc.ee/rakubio/lysos.html http://et.wikipedia
G M O Sisukord Sisukord Mis on GMO? Milleks seda vaja on? GMO plussid GMO miinused Pärilikkuse muutmine mutageenidega GM taimed ja loomad Esimene GMO Kasutatud kirjandus Mis on Gmo ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõrDNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Milleks seda vaja on ? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes r...
Omega 3 puudusest annavad kehas märku : ·kuiv nahk ·põletikud ·tujukus ·probleemid mäluga ·probleemid lihaste ja luustikuga Omega 6 rasvhape: ·leevendavad valu ja põletikke ·stimuleerivad lihaste ja liigeste taastumist, lihasvasvu ·kiirendavad rasvapõletust Omega 9 rasvhape: ·aitab seedetegevust ·aitab nahal taastuda Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://www.toitumine.ee/rasvad-2/ http://www.slideshare.net/chryssy/lipiidi-ehk-rasvad http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/11_Rasvad_failid/frame.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/11_Rasvad_failid/frame.htm http://www.harmoonikum.ee/?p=86 http://roheline-tee.blogspot.com/2011/09/normal-0-21-false-false-false.html
puhta rasva iga grammi kohta, aga muus osas mõjuvad rasvad tervisele erinevalt. On halbu rasvu, mis viivad tasakaalust välja suhkru-ainevahetuse, suurendavad vere kolesteroolisisaldust ja tekitavad ateroskleroosi ehk lihtsamalt öeldes ummistavad veresooni, tõstavad vererõhku ning kõige sellega suurendavad täiskasvanute suhkurtõve, ajuvereringehäirete ja ajuinfarkti, südamehaiguste ja südameinfarkti riski. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/chryssy/lipiidi-ehk-rasvad http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://www.toitumine.ee/rasvad/ http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=224
Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis. Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Kasutatud materjal http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hingamiselundkond.htm https://www.google.ee/search?q=kopsud&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=EHg5U5 =_ http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/? HINGAMISELUNDKOND http://www.slideshare.net/chryssy/hingamiselundkond http://et.wikipedia.org/wiki/Hingamiselund
Kloonimine Essee Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs.1984. Aastal üritasid Mcgrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada. Probleem kloonimisel on see et looted võivad surra kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt.Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Inimese kloonimine toimub selliselt ...
ravimisel ja seenesalvi podarga raviks · Seenest Trichoderma eraldatud valku saab kasutada AIDS-i põhjustava HI-viiruse inhibiitruna. Samuti seened sisaldavad vitamiine : 1) A-kukeseentes, kuuseriisikates 2) B-punapuravikes, kasepuravikes, pilvikutes 3) C-kivipuravikes, külmaseentes, sampinjonides 4) PP ja D kübarseentes Kasutatud kirjandus 1. http://www.slideshare.net/chryssy/biotehnoloogia 2. http://www.slideshare.net/sepake/seente-kasutamine-biotehnoloogias 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Seened 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Penitsilliinid 5. Bioloogi õpik ,,Bioloogia gümnaasiumile" 1.osa
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus ...
suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt võid lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad okulaari ja objektiivi suurendused omavahel. K Kujutise tekimine - Liitmikroskoop Hea siis kui on vaja suurendusi rohkem kui 10x ja eriti siis kui kujutist on vaja projekteerida ekraanile Liit mikroskoop Infoallikad www.miksike.ee http://www.slideshare.net/chryssy/rakuteooria-kuju http://www.staff.ttu.ee/~/urka/mauk/03_VALGUSM http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/actio Raamat ,,Revolutsioon Optikas" S.Tolansky Ja veel mõned dokumendid(neid ei saanud välja tuua)
viljastumisvõimeline 24-36 tundi ja ta liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Läbi munajuha emakasse jõudnud munarakk on kas viljastunud ja osaliselt jagunenud. Kui ei toimu viljastumist, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Allikad http://www.tps.edu.ee 2012 http://www.sjg.edu.ee 2000-2012 http://biomedicum.ut.ee 2011 http://www.slideshare.net/chryssy/sugurakkude-areng 2008 Loengumaterjal aines ,,Terve inimene" , Hilja Kukk, TTK 2010
GM loomad (hiir; siga; lammas; lehm; kana; kala; ahv) GM mikroorganismid (bakterid) GM organismide ja GM toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. Kasutatud allikad: M.Viikmaa, K.Hein "Bioloogia gümnaasiumile" 2.osa 2008a. http://www.google.ee http://www.slideshare.net/helina20/geenitehnoloogia-361757 http://www.envir.ee/959236 http://et.wikipedia.org http://www.annaabi.com/ http://www.slideshare.net/chryssy/geenitehnoloogia http://black66.planet.ee/Geenitehnoloogia%20meetodid2.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Rakendusbioloogia_jaotusmaterjalid.ppt/
150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama. 65,5 miljonit aastat tagasi pooled tekkinud liikidest surid ( meteoriitide kokkupõrge Maaga) 35 miljonit aastat tagasi muru domineerib paljudes ökosüsteemides 14 000 aastat tagasi Inimeste teke Kasutatud materjal http://lemill.net/community/chryssy/collections/evolutsioon/content/evolutsiooni-ajajoon http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_evolution Ja lisafakte wikipeediast
haigused , kiirgused jne .. ) Lisad. Kassikisa sündroomiga laps Downi sündroomiga laps 5 Punetised Dna analüüs 6 Kasutatud kirjandus http://www.sjg.edu.ee/loodus/esitlused/haigused_pentson.ppt http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom http://www.epl.ee/artikkel/484045 http://www.slideshare.net/chryssy/bioloogia-ja-meditsiin 7
Mis on „kaksikute meetod“? Viis kuidas uurida mittepärilikku muutlikkust. Eri kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrldus võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust Kasutatud kirjandus Tago Sarapuu (2002) Bioloogia gümnaasiumile lk 174-176; Eesti Loodusfoto 2002 Tartu http://www.slideshare.net/helina20/modif-muutlikkus12063501016266553-28569044 http://www.slideshare.net/chryssy/mitteprilik-muutlikkus http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Xy1nHTjMvkkJ:spikriladu.net/materjalid/Bioloo gia%2520-%2520Muutlikkus.doc+& cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee Slaid 2 pilt - http://www.moment.ee/aju/lehed_6841.jpg Slaid 3 pildid - http://www.glamour.com/images/fashion/2010/05/0505-sexiest-swimsuit-for-your-shape-49_li.jpg - http://i.imgur.com/kDMBh.jpg Slaid 4 pildid - http:// image.slidesharecdn
bioloogiline ohutus. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. 2002 lõid Caltechi teadlased pimedas helendavad hiired siirdades embrüodesse viirust, mis sisaldas meduuside rohelist helendust. Kasutatud kirjandus 1. http://www.businessinsider.com/genetically-modified-animal-experiments-20 15-10/#gfp-bunny-10 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Geeniteraapia 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Geenitehnoloogia 4. https://www.slideshare.net/chryssy/geenitehnoloogia?next_slideshow=1 5. https://www.slideshare.net/MihkelIlves/esitlus-bioloogia-geeniteraapia 6. http://geneetika.ee/lexicon/somaatiliste-rakkude-mitteparanduv-geeniteraapi a/ 7. http://www.genetherapynet.com/types-of-gene-therapy.html 8. Bioloogia õpik
,,Samas on sellise tehnoloogia juurutamist ravimitööstuses oodatud pikisilmi see on revolutsioonilise tähtsusega, kuna võimaldab muuta ravimitootmise odavamaks ja kvaliteetsemaks." Kasutatud allikad: http://www.envir.ee/et/gmo http://forte.delfi.ee/news/maa/kokku-19-euroopa-liidu-riiki-aga-mitte-eesti-otsustas-jaada- gmo-vabasse-tsooni?id=72618917 http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/index.php?id=602 https://www.slideshare.net/chryssy/geenitehnoloogia https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organism http://www.pollumajandus.ee/uudised/2013/09/03/juuni-on-esimene-transgeenne- kloonvasikas
com/pulse/why-europe-has-less-water-problems-than-asia-philip-teoh http://trinomics.eu/project/expert-assistance-with-indicators-analysis-and-assessment-in-support-of-mon itoring-the-7th-environmental-action-plan-via-an-annual-eea-report-phase-3-2/ http://www.ingurumena.ejgv.euskadi.eus/r49-4155berr/en/contenidos/informacion/ihitza44/en_def/gaia. html http://www.welcomeurope.com/european-subsidies-sector-Environment.html http://emodnet-blacksea.eu/the-policy-framework/ http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/globaalsed_keskkonnaprobleemid.pdf http://www.zujiwangluo.org/overview/ Kaasik, T. (1990). Keskkonnasündmus 1983-1987 Yarrow, J. (2009). Kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge
lausega "Joo rohkem vett!" Ära karda kraanivett! Eesti kraanivesi vastab üldiselt joogiveele esitatud standarditele ja on hea kvaliteediga. Ole tänulik, et saad iga päev tarvitada puhast joogivett! Kasutatud materjalid http://www.elumuutus.ee/?p=809 http://www.coffee.ee/index.php ?option=com_content&view=article&id=66%3Arohelisetee kasulikkustervisele&catid=38%3Areklaam&Itemid=83&lang=et http://www.slideshare.net/chryssy/vesi5798256 http://blogs.tribune.com.pk/story/13945/11advantagesof drinkingwater/ http://e ope.khk.ee/oo/2011/tee_ja_teejoogid/tee_kasulikkus.html http://www.toitumine.ee/vesi/ http://www.elumuutus.ee/?p=809 http://www.benefitsofdrinkingwater.org/
Vajalik on loobuda alkohilist ning ravimitest (kui võimalik), mis kahjustavad maksa. Toituda täisväärtuslikult. Loobuda praetud ja rasvastest toitudest. Pidevalt konsulteerida oma raviarstiga ning vajadusel teha vastavad uuringud. -3- KASUTATUD KIRJANDUS: 1. [http://www.inimene.ee/index.php?disease=h&sisu=disease&did=672]- 28.02.09 (15:42) 2. [http://www.slideshare.net/chryssy/homostaas] 28.02.09 (15:46) 3. [http://www.mamashealth.com/organs/liver.asp] 28.02.09 (16:59) -4-
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed ja kasvuhooneefekt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist ...
kasutusele pärast esimest maailmasõda. Tänapäeval saab pime väga hästi hakkama oma eluga. 1.6 Testid/pildid http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/test-arvutid-ja-nagemine.d?id=1371707 1.7 Kasutatud materjalid 6 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.htm http://www.slideshare.net/chryssy/silm-ja-ngemine http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/silm.html http://www.holistilinekliinik.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=165&Itemid=114&lang=et http://tuuliklassiblog.blogspot.com/2009/04/elu-pimedana.html bioloogia õpik põhikoolile IV
Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt. Rasvade keemilised omadused on tingitud: 1.estersidemete, 2.küllastumata rasvhapete kaksiksidemete reaktiivsusest ( võivad siduda halogeene ja vesinikku või alluda hapniku toimele) Kasutatud materjalid: http://www.slideshare.net/chryssy/lipiidid-ehk-rasvad http://et.wikipedia.org/wiki/Palmitiinhape http://www.annaabi.com/search.php?s=lipiidid www.tlu.ee/~kpappel/Toidukeemia.2009.%20Lipiidid.doc http://www.tervisekool.ee/main.php?p=75 http://www.healthilife.ee/raamat/lipiidid.html http://www.tarbija24.ee/230108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/307720.php?rasvad- kahjulikud-voi-kasulikud
04.2016 kell 12.02) LISA 2 http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr (17.04.2016 kell 12.03) LISA 3 http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr (17.04.2016 kell 12.05) LISA 4 http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr (17.04.2016 kell 12.07) LISA 5 https://www.kliinik.ee/static/files/089/tasakaaluelund2.jpg (17.04.2016 kell 12.10) KASUTATUD ALLIKAD https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/tasakaaluelund/id-1798 http://www.slideshare.net/chryssy/maitsmine-haistmine-kompimine http://elundkonnad.weebly.com/meeleelundid.html http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/? MEELEELUNDID:KOMPIMISMEEL
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmasti...
KÜFOO Click icon to add picture S küfoosina Lülisamba liigset kumerust tuntakse See võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus Küfoos või küür on ülemäärane rinnakurvatuuri suurenemine KASUTATUDClick icon to add picture KIRJANDUS http://www.slideshare.net/chryssy/inimese-luustik http://www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Skelett http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?LUUSTIK http://www.tiitilves.ee/mypage/index.html
Lüll Laura Kõ-19 Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhas...
tervisele ohtlikku kloori. · Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. (ka Elvas on veepuhastusjaam) Veepuhastusjaam Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Water http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=78 http://ecomos.ee/content/est/98/100/ http://www.slideshare.net/chryssy/looduspetuse-kordamine http://www.ener-gie.com/Water-In-Human-Body.jpg 12 http://alkalineionizer.com/images/waterinbody.gif (Muutsin paintis natuke ise) http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- live/photos/000/132/cache/dams02-irrigation- africa_13207_600x450.jpg? 01AD=3BoLILcoIxD60krY5T7QDqVa2auXt2CkXMtp_age9y3dAwl gPebaDZA&01RI=5809599449B7743&01NA= http://1.bp.blogspot.com/-
hakkavad käärima. Piimhapekäärimisel eralduv energia on umbes sama väike kui etanoolkäärmisel. Piimhapekäärimine on toiduainetööstuses väga tähtis. Selle abil valmistatakse kohupiima, happukoort ja juustu. Leivataigna hapendamisel ja keefiri valmistamisel kulgeb piimhapekäärimine samaaegselt etanoolkäärimisega. Piimhapekäärimine on oluline ka silo valmistamisel, samuti kapsaste ja kurkide hapendamisel. http://www.slideshare.net/chryssy/glkoosi-lagundamine Hapukoore valmistamine Hapukoore valmistamiseks on vaja kvaliteetset kindla rasvasisaldusega koort ja juuretise piimhappebaktereid.Kui koore omadused on homogeniseerimisega ühtlustatud, siis see pastöriseeritakse, et takistada juhuslike mikroobide vohamist. Järgneb pastöriseeritud koore jahutamine hapendustemperatuurile (2226o) ning juuretise lisamine, arvestusega 25% hapendatava koore algmahust. Hapukoore valmistamises on suurimad teened loomulikult
a.). Hariduskeskus. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Hariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/? INIMESE_ARENG:ELUKAAR Lorents, A. (26. September 2012. a.). Hariduskeskus. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Hariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?EAKAS Mäekask, K. (12. Detsember 2007. a.). Slideshare. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Slideshare: http://www.slideshare.net/chryssy/vananemine Postimees. (15. December 2011. a.). Naine24. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Naine24: http://naine24.postimees.ee/565796/seksuoloog-meeste-seksuaalsuse-langus- algab-tunduvalt-varem-kui-naistel 13 Postimees. (5. Aprill 2014. a.). Tarbija24. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Tarbija24: http://tarbija24.postimees.ee/2752076/mehe-viljakuse-maarab-elustiil- mitte-vanus
fermentide toimel. Ilma valkudeta ei eksisteeriks ka elu. Kirjandus Salvestatud loeng "Mikrobioloogia" Dr Bruce Lipton http://209.85.135.104/searchq=cache:vL0yYrgrvhIJ:www.ut.ee/~marilo/Valgud.doc+lihtvalgud&hl =et&ct=clnk&cd=1&gl=ee 30. 10. 2008 http://209.85.135.104/searchq=cache:H_CIJXmvep0J:www.koolielu.ee/pages.php/03090205%3Ftx tid%3D524%26get%3D0+liitvalgud&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee 30.10.2008 Mäekask, Kristel, http://www.slideshare.net/chryssy/valgud/ 28.10.2008 http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html 30.10.2008 13 http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud 28.10.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Biopol%C3%BCmeer 28.10.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCmeer 28.10.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Monomeer 28.10.2008 http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=40 30.10.2008 http://www.sunpower.ee/index.php?lang=est&main_id=79 28.10.2008 http://www.miksike