Ökoloogilised globaalprobleemid (2)

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID
1. Jäätmeprobleemid
Probleemi põhjused:

• Rahvastiku arvu suurenemine;
  
• Tarbimise ja tootmise suurenemine;
  
• Kasutusel olevad materjalid ( kilekotid , plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu .
  

Tagajärjed:

• linnade ümber kasvavad prügimäed;
  
• igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti;
  
• pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega.
  

Mida saab ette võtta:

• Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega ;
  
• prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni;
  
• eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;
  
• prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed ;
  
• kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;
  
• ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
  

2. Veekriis ja veekogude reostumine
Probleemi põhjused:

• Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;
  
• Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;
  
• Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.
  
• Naftareostus;
  
• Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;
  
• Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud.
  

Tagajärjed:

• Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;
  
• Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia );
  
• Naftareostus põhjustab loomade hukkumist;
  

Mida saab ette võtta:

• Veetarbimise vähendamine;
  
• Heitvete puhastamine ( mehaaniline , keemiline, bioloogiline);
  
• Õigeaegne väetamine põllumajanduses;
  
• Läbimõeldud niisutussüsteemid;
  
• Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse ;
  
• Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
  
• Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud;
  
• Liustikuvee kasutamine joogiveena ;
  
• Merevee destilleerimine ;
  
• Vihmavee kogumine.
  

3. Hapestumine
Põhjused:

• Kütuste põletamine;
  
• Tööstuste saaste;
  
• Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine).
  

Tagajärjed:
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid , mis happesademetena langevad tagasi Maale;
Happesademed kahjustavad:

• Metsi - eriti okaspuid ;
  
• Taimejuuri – tekib toitainete puudus;
  
• Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist;
  
• Veekogude elustikku ;
  
• Kultuuriväärtusi jm.
  
• Ogaanilise ane lagundamine aeglustub.
  

Mida saab ette võtta:

• Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega;
  
• Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest.
  
• Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim .
  

4. Osoonikihi hõrenemine
Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust.
Põhjused:

• Atmosfääri paisatud saasteained , peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid;
  
• Vanemad külmutusseadmed;
  
• Aerosoolid ;
  
• ehitusmaterjalide tööstus;
  
• õhukonditsioneerid.
  

Tagajärjed:

• Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine ;
  
• Fotosünteesi aeglustumine;
  
• Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid;
  
• Mutatsioonide teke
  

Mida saab ette võtta:

• Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist;
  
• Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;
  
• Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal.
  

5. Kliima soojenemine
Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C.
Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt ( kasvuhoonegaasid ).
Põhjused:

• Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie ; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid
  
• Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;
  
• Metaan , mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest;
  
• Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid;
  
• Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid;
  
• Troposfääri osoon ;
  
• Veeaur;
  

Tagajärjed:

• Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega.
  
• Muutuvad paljude liikide levilad.
  
• Aeglaselt levivaid like võib tabada häving.
  
• Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad ,
  
• Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed;
  
• Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses.
  
• Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
  

Mida saaks ette võtta:
Tuleks vähendada õhu saastatust:

• Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat;
  
• Kasutada taastuvaid energiallikaid;
  
• Aerosoolide kasutamise vähendamine;
  
• Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;
  
• Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine.
  

Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7.
1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest.
6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine
Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite , karjamaid, metsi jne.
Põhjused:

• Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine ;
  
• Metsaraie;
  
• Soode kuivendamine;
  
• Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga;
  
• Ohtlike liikide hävitamine;
  
• Reostus - pestitsiidid, raskmetallid ;
  
• Jahipidamine;
  
• Röövpüük ja kaubitsemine;
  
• Haruldaste liikide kollektsioneerimine;
  
• Võõrliikide sissetoomine;
  
• GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine
  
• Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala , aeglane sigimine vms.
  

Tagajärg:
Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 – 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest.

• Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes – kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi,
  
• Tulevase kasutamise võimalus – leida uusi ravimtaimi;
  
• Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses;
  
• Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks;
  
• Otsene kasum – elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks. Aga ka seente, bakterite, lülijalgsete tõrjevahenditeks. Oluline produkt , mida loodusest saadakse on kala, vetikad , parapähkel, marjad , küttepuud. Neid saavad intensiivselt majandatud riigid, nt USA. Saadakse ka ravimtaimi.
  

Mida saaks ette võtta:

• Hävimisohus liike on võetakse kaitse alla;
  
• Haruldaste liikide elupaikade säilitamine;
  
• Kaitsealade rajamine;
  
• Osaliselt ka loomaaiad;
  
• Võitlus röövkaubandusega;
  
• Loodusvarade säästlik tarbimine.
  

1992. aastal Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (allkirjastati Rio de Janeiros 157 riigi poolt).
7. Erosioon ja kõrbestumine
Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele.
Põhjused:

• Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed;
  
• Tuul;
  

Suurt rolli mängib inimtegevus:

• Monokultuuride kasvatamine;
  
• Liigniisutamine (maa sooldumine );
  
• Metsade hävimine;
  
• Liigkarjatamine;
  

Tagajärjed:

• Viljakate muldade hävimine;
  
• Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;
  
• Veekogude kuivamine;
  
• Sooldumine, mis ohustab inimese tervist;
  

Mida saaks ette võtta:

• Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass - ja ribapõllundus);
  
• Tõkete rajamine põldude äärde;
  
• Puude istutamine;
  

8. Loodusvarade kasutamine
Taastuvad loodusvarad
Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld , mets, veevarud , turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).
Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm.
Taastumatud loodusvarad
Taastumatud loodusvarad on metallimaagid , kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi, nafta ), mineraalsed maavarad ( fosforiit ), maapõuesoojus ja tuumaenergia .
Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid:

• Taastumatud loodusvarad saavad otsa;
  
• Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed);
  
• Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda;
  
• 
  

Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest:

• Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid;
  
• Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid ;
  
• Loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda;
  
• Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid.
  

9. Rahvastiku kasv ja toidupuudus
Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem, sest just ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid, näiteks: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), vaesus jm.
Suremust on vähendanud:

• Teaduse areng (arstiteaduse areng)
  
• Toitumistingimuste paranemine
  
• Heaolu kasv (elutingimuste paranemine)
  

Põhjused:

• Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest;
  

• 12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le;
  

• Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia;
  

• Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib maailma tabada taandareng ;
  

• Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad , tekitanud erosiooni, mulla vaesustumise ning kõrbestumist.
  

Kuidas ülerahvastumise probleemi lahendada:

• Probleemi aitab edukalt lahendada inimeste teavitamine rasestumisvastastest vahenditest;
  
• Naiste õiguste suurendamine ja hariduse võimaldamine naistele;
  
• Abieluea tõstmine ja laste arvu piiramine;
  
• Laste suremuse vähendamine;
  
• Heaks näiteks on Hiina. Hiinas on seadus mis lubab perekonnal sünnitada ühe lapse ja mitte rohkem.
  

Kuidas toidupuuduse probleemi lahendada:

• Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi;
  
• Täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat;
  
• Vältida mulla vaesumist, erosiooni;
  

KESKKONNAKONVERENTSID
Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ja nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Seepärast nimetataksegi neid globaalprobleemideks. Selliste probleemide lahendamisel on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid.
Ühe esimese ja ka tähtsaima konverentsina toimus 1972. Aastal ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn) on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis.
Loogilise jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid. Brasiiliasse sõitis ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel.
Rios võeti vastu viis maailma keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulist dokumenti:

• Agenda 21 - ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks ;
  
• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks;
  
• Kliimamuutuste konventsioon - riikidevaheline kokkulepe nn. kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ning globaalse soojenemise riski vähendamiseks;
  
• Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon - printsiibid, mis määravad inimese õiguse arengule ja vastutuse ühise keskkonna kaitse eest;
  
• Maailma metsade majandamise, kaitse ja säästva arengu printsiibid;
  

Agenda 21 …
…on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on järgmisel sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste.. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond , inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside.
Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi.
Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega. Oluliseks peetakse siin avalikkuse kaasamist, omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms.
Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni; Samas pakutakse võimalikke lahendusteid, esitatakse põhimõtteid,, mida riigid on kohustatud säästva arengu huvides ellu viima.
Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee.
Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks.
Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni.
Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused.
Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks.
Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud:
Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning keskkonna- ja arengu küsimuste lülitamist otsustamisprotsessi.
Ressursside kaitse ja majandamine - käsitleb atmosfäärikaitset, maakasutuse korraldamist, metsade säilitamise vajadust, haavatavate ökosüsteemide majandamist, säästliku põllumajanduse toetamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, keskkonnasõbralikku biotehnoloogiat, ookeanide ja merede ning nende elustiku kaitset, mageveevarude kvaliteedi säilitamist ja kaitset, mürgiste, ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete keskkonnasõbralikku majandamist.
Peamiste gruppide rolli tugevdamine - naiste, laste, noorte ja põliselanike osa säästva arengu saavutamisel, erinevate ühenduste ergutamine ja toetamine , kohalike omavalitsuste osa Agenda 21 tegevuskava koostamisel, erinevate valdkondade (tööstus, äriringkonnad, teadus, põllumajandus) tegevuse õhutamine ja kaasatõmbamine.
Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad , teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik.
Iga sektsioon sisaldab vastava valdkonna kirjeldust ja selle spetsiifikast tulenevaid küsimusi ja ülesandeid. Kuna maailma riikide majanduslik tase, keskkonnaseisund ning valupunktid on äärmiselt erinevad, siis ei pruugi paljudes peatükkides käsitlemist leidvad probleemid maailma erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega.
Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad:

• majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine;
  
• inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega);
  
• rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine;
  
• ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades;
  
• jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine.
  

Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik , tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna .
Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi.
Eestiski on asutud tegevuskavade loomisele. Valminud on Kuressaare Agenda, tegemisel Tartu, Valga jt. tegevuskavad. 1997. aastal käivitus projekt "Eesti 21" (www: agenda21 .ee), mis toetab ja tugevdab riiklike ja kohalike arengukavade loomist vastavalt säästva arengu printsiipidele. Käesolevgi püüab seda ülesaanet täita.
Eesti Agenda eesmärgiks on luua pika-ajalist majanduskasvu kindlustav ja sotsiaalset arengut toetav keskkonnasõbralik tegevuskava. Seega käsitleb tegevuskava kolme aspekti - majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist - üheskoos.
Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi:
Säästev (säästlik, alalhoidev, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, mõistlik, kestev, tugiv) areng
Säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil panna kokku kõlama ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikuna näivat eesmärki - saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi , ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond endale ja tulevastele põlvedele.
Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus ja ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi erinevate ja üsna keeruliste protsesside.
Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades.
(Kohalik Agenda 21)
* Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse.
("Brundtlandi komisjon", 1987)
* Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv , sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides.
(Agenda 21, 1992)
* Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist.
(IISD-International Institute for Sustainable Development )
* Säästvus kutsub üles maailma loodusressursside kasutamise märkimisväärsele vähendamisele ning ressursside jagamisele üksikisikute, ühiskondade ja põlvkondade vahel nii, et kõik saaksid osa maksimaalsest heaolust.
( Lars Ryden)
* Enamasti keskendutakse säästva arengu puhul füüsilisele (loodus-) keskkonnale. Teise vaatenurgana saab tasakaalustatud arengut võrdselt vaadelda nii ökoloogilises kui sotsiaalses dimensioonis. Arengut vaadeldakse näiteks kui ökoloogiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt, poliitiliselt ja kultuuriliselt tasakaalustatud protsessi.
http://www.agenda21.ee/SA/s22stev.html#rahvastik
Huvitavaid fakte:

• arvutuste kohaselt võrdub ühe ameeriklase energiatarbimine 2 eurooplase, 3 jaapanlase,
  6 mehhiklase, 13 hiinlase, 35 indialase, 135 bangladeshlase või 499 etiooplase omaga;
  
• Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks.
  
• nõudlus magevee järele kahekordistub iga 21 aasta järel;
  
• WC poti nupule vajutades kuluvad ligi 5 päeva joogivee varud
  
• Igal aastal satub merre enam kui 3 miljonit tonni naftat
  
• Ilma käimlata elab Maal ligi 1,5 miljardit inimest.
  
• Joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal umbes 5 miljonit inimest, kellest enamik on alla 5 aasta vanused lapsed. See teeb ligi 10 inimest minutis !
  
• Kui Maa oleks jalgpalli suurune, siis seda ümbritsev atmosfäär moodustaks 0,05 mm paksuse kihi
  
• Osoonikihi hõrenemine veel 1% võrra tooks kaasa halli kae sagenemise sel määral, et nägemise kaotaks ligi 150 000 inimest.
  
• Viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C.
  
• Iga päev kaob Maalt 50 - 100 liiki
  
• Alates 1900. aastast on Etioopia kaotanud ligi 90% oma metsadest. Sellele kaasneb erosioon, mis igal aastal kannab nelja tuule poole umbes 1 miljard tonni pinnast.
  
• Katowices (Poola) on õhusaaste tõttu emade ja laste veres hemoglobiini -väärtus alanenud 20% alla normi
  
• Maailma ühe saastatuma linna - Mexico City - vastsündinute veri sisaldab organismile ohtlikus koguses pliid
  

Eesti keskkonnaprobleemid

Energiaprobleemid
Põhiline osa Eesti energiast toodetakse Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama - Eesti SEJ ja Balti SEJ. Seal on ka meil tõsisemad keskkonnaprobleemid.
Meie energiajaamades peamise kütusena kasutatav põlevkivi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi iidsetest taime- ja loomajäänustest. Eestis võeti see kasutusele 1918. aastal ja teadlaste väiteil ammendatakse see lähema sajandi jooksul.
Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase . Põletamisel lenduv tuhk tasakaalustab hapet, nii et selles piirkonnas on kõne all koguni aluselised sademed. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab . Ammendatud kaevanduste tagastamine loodusele on omaette probleemiks. Õieti tuleks selle maavara kasutamist põhjalikumalt kaaluda, sest põlevkivi on ka arvestatavaks keemiatööstuse tooraineks.
Eestis on alustatud kütuse - ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava loomisega. On moodustatud majandusministrit nõustav Energeetikanõukogu, kus ühise laua ümber on koondunud energeetika - ja põlevkiviteadlased, energeetikaspetsialistid, poliitikud, keskkonnaeksperdid, sotsiaal- ja regionaalpoliitikud. Töötati välja pikaajalise riikliku arengukava kontseptsioon ja püstitati energeetikastrateegia põhilised eesmärgid. .Kõnealuses kavas ei käsitleta põlevkivi enam ainuvõimaliku energiaallikana. Selle kõrval soovitatakse ulatuslikumalt kasutada alternatiivseid energiaallikaid ja maagaasi, mis lubaksid vähendada praeguste tööstusrajoonide saastekoormust ning kokku hoida taastumatut loodusvara.
Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on aga omaette arutlusteema.
17
chryssy