Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

õpiku peatükid 1-7 vastused (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
  • Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika?
  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Millised on riigivalitsemise vormid?
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all?
  • Mis on riigi funktsioonid?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan?
  • Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
  • Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust?
  • Mis eristab õiguse juriidilist sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
  • Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos?
  • Mis on õigusriik politseiriik ja haldusriik?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
  • Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
  • Kuidas määratleda õigusnormi mõistet?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur?
  • Miks just selline?
  • Mis on õigusnormi hüpotees?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon?
  • Kuidas neid liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks?
  • Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine?
  • Mis on õigusharu?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
  • Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga?
  • Mis on õigussüsteem?
  • Mis on õigusperekond?
  • Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
  • Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest?
  • Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad?
  • Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
  • Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord?
  • Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
  • Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte struktuur?
  • Mis on õigussuhte juriidi line sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
  • Mis on õigussuhte objekt?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Kuidas millistes staadiumides toimub õiguse rakendamise protsess?
  • Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
  • Mis on õigusrikkumise objekt?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
  • Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks?
  • Miks ja kuidas toimub füüsilise isiku surnuks tunnistamine?
  • Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
  • Mis on tehing ja millised tehingud on tühised?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus?
  • Mis on tingimuslik tehing?
  • Millal lõpeb volitus?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
  • Millised on nõuete aegumistähtajad?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
  • Kuidas toimub välisriigi õiguse kohaldamine?
  • Mida tähendab tagasisaade ja edasiviide?
  • Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
  • Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
Vasakule Paremale
õpiku peatükid 1-7 vastused #1 õpiku peatükid 1-7 vastused #2 õpiku peatükid 1-7 vastused #3 õpiku peatükid 1-7 vastused #4 õpiku peatükid 1-7 vastused #5 õpiku peatükid 1-7 vastused #6 õpiku peatükid 1-7 vastused #7 õpiku peatükid 1-7 vastused #8 õpiku peatükid 1-7 vastused #9 õpiku peatükid 1-7 vastused #10 õpiku peatükid 1-7 vastused #11 õpiku peatükid 1-7 vastused #12 õpiku peatükid 1-7 vastused #13 õpiku peatükid 1-7 vastused #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 409 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Trints Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei

Õigus alused
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

Õigus alused
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia ­ Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik ­ Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik ­ Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik ­ Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik ­ Riik, mis territor

Õiguse alused
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

Õigus
thumbnail
35
docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus ­ rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulistek

Õigus



Lisainfo

õigusõpetuse õikus peatüki lõpus olevate küsimuste vastused

Kommentaarid (5)

imthedevil profiilipilt
imthedevil: Täitsa asjalik asi kontrolltööks õppimiseks.
11:38 03-04-2010
MarianK profiilipilt
Marian Kuusk: Aitas kordamiseks palju.
14:22 18-11-2011
jazzband profiilipilt
jazzband: Vastused olid olemas.
15:49 01-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun