õpiku peatükid 1-7 vastused (5)

1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas ­ elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia , konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik ­ riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik ­ riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik ­ riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid . 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat ­ riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan ­ riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament , valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline ­ õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline ­ õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik ­ igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid 11. Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos? Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks 12. Mis on õigusriik, politseiriik ja haldusriik ? Õigusriik ­ tagab indiviidi õiguste ja seadslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Politseiriik ­ ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud Haldusriik ­ kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandlikku kui ka kohtuvõimu tegevust 13. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud , litsentsid jne).
2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine ­ inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine ­ inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. 3. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm ­ üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraali normid ­ mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid ­ käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad ­ harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid ­ usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid ­ viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Lähtub riigist Täitmine tagatakse riigi sunniga Üldkohustuslik käitumisreegel Formaalselt määratletud reegel Sannab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees
3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees ­ näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik , abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon ­ näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne,