õpiku peatükid 1-7 vastused (5)

1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas ­ elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia , konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik ­ riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik ­ riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik ­ riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid . 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat ­ riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan ­ riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament , valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline ­ õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline ­ õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik ­ igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid 11. Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos? Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks 12. Mis on õigusriik, politseiriik ja haldusriik ? Õigusriik ­ tagab indiviidi õiguste ja seadslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Politseiriik ­ ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud Haldusriik ­ kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandlikku kui ka kohtuvõimu tegevust 13. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud , litsentsid jne).
2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine ­ inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine ­ inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. 3. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm ­ üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraali normid ­ mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid ­ käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad ­ harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid ­ usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid ­ viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Lähtub riigist Täitmine tagatakse riigi sunniga Üldkohustuslik käitumisreegel Formaalselt määratletud reegel Sannab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees
3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees ­ näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik , abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon ­ näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon ­ näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar , varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne , alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine? Normi realiseerijat juhitakse õigusakti teksti teadlikult jäetud lünga täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu? Õigusharu ­ õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt . 14. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? 1) Subjekti järgi 2) Reguleerimisobjekti järgi 3) Ajalise kehtivuse järgi 4) Territoriaalse kehtivuse järgi 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi 6) Täidetava funktsiooni järgi 7) Vastavalt regulatsiooni viisile 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? · Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatava eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid. (suhted riigihalduses, töösuhted jne). Neid kõiki suhteid reguleeritaks eüheliigiliste õigusnormidega.ja ühesuguste reguleerimis meetoditega. · Õigusliku reguleerimise meetodeid on 2: o Autonoomne meetod ­ reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) o Autoritaarne meetod ­ selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe)
4 Triinu Hansalu TTÜ 2008 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut ­ õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. 17. Mis on õigussüsteem? Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere) Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.. Õigussüteemina kasutatakse ka teatud põhimõtete alusel loodud ja riigis kehtestatud õiguakte, mis omab struktuurilt ja funktsionaalselt on korrastatud ja vastatsikku omavahel seotud. Õigussüsteemina käsitletakse vahel ka nende riiklike ja õiguslike vahendite kogumite, mis tagavad inimese kaitsutuse tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest. 18. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril alates 12 sajandist Rooma õiguseteadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja hiljem rahvusliku õiguse kujundamine. Seda õigusperekonda isel eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Avalik õigus ­ hõlmab õigusharusid, -instituute ja ­norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod Eraõigus ­ moodustavad õigusharud, -instituudid ja ­normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust ­ sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. 22. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? · Avalikku õigust ­ kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid
3. Õiguse vormid ehk allikad 1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
5 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: A)Õiguslike sanktsioneeritud tava ­ tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt , et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. B)Õigusteadlaste arvamus ­ on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) C)Kohtu ja halduspretsedent ­ omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks. D)Leping ­ enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E) Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid ­ erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus on: A)Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 B)Riikide liitumis lepingut C)Olulisemaid asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti kokkulepe. D)Eelnimetatud lepinguid muutvat või täiendavat kokkulepet Esmase õiguse ül on: A)Määrata kindlaks liigu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikude majanduspoliitilised põhialused. B)Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus . 3. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused ­ üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused ­ väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. 4. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?
6 Triinu Hansalu TTÜ 2008 üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile 5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. 6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused 7. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas ­ riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused ­ nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. 8. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Vastavalt põhiseadusele, kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim, st valitsus on niisugune riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist täites parlamendi poolt väljaantud summiseid. Ta annab täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas 9. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassidepidamise eeskirju. 10. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, väljaarvatud 2 erandit: A) tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)) B) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. -- Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga;Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega 11. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. 12. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
7 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Ruumilisest asbektist ­ kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus ­ kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. 13. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, nad omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 14. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid ­ erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus
4. Õiguse realiseerimine õigussuhetes 1. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks 2. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja õbjekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse 3. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga 4. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu 2. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on õigusnormide põhjal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed ja juriidilised kohustused Õigussuhte objekt Õigussuhte subjekt Õigussuhte subjektiivne õigus Juriidiline kohustus 3. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte struktuur? 1. Õigussuhte objektid ehk suhte pooled 2. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhtesubjekte omavahel seovad. Õigussuhe ei teki kui ei ole objekti millel on üheaegselt suunatud suhtesubjektide huvi ja mille tõttu nad seovad end õiguste ja kohustustega. 3. Õigussuhte objekt 4. Mis on õigussuhte juriidi line sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu Subjektiivne õigus ­ tekib õigusnormi alusel. Riigi ja õiguse kandja vahel tekib seos tulenevalt õigusnormist.
8 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Juriidiline kohustus ­ tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. 5. Mis on õigussuhte objekt? Väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitme juriidilise omaduse poolest. Need juriidilised omadused erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktilisest sisust. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid õigusnormide kaupa (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 7. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Inimese sünd, teisele inimesele kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine 8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigust lõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi koosseise. Juriidilisteks faktideks nim selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemine. Lihtfakt ­ kujutab ühte õigusnormi, hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje Liitfakt ­ mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge Juriidiline koosseis ­ mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes 5. Õiguse rakendamine 1. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Riik loob ÕN selleks, et ta tahab, et kodanikud nende järgi käituksid. See ongi õiguse realiseerimise eesmärk. Õiguslik realiseerimine tähendab, et viiakse ellu ÕN-I ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õiguse realiseerimine võib toimuda 3 vormis: Õiguse järgimine (täitmine) Õiguse kasutamine Õiguse kohaldamine 2. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate ÕN-de ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul nõutav, et subjekt sooritaks aktiivse teo, aga keelavate normide puhul, et ta hoiduks teost. kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu ÕN-i ettekirjutuse realiseerimine konkreetsel juhul. Seda vormi kasutatakse siis, kui subjekt ei saa oma õigusi realiseerida ilma
9 Triinu Hansalu TTÜ 2008 kompetentse riigiorgani tegevuseta (Näit. EV passi saamine 16-aaastasel EV kodanikul; pensioni saamine) või kui on tegu õiguserikkumisega (õiguserikkuja karistamine; rikutud õiguse ennistamine ) 3. Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess? esimene ­ asja tehiolude väljaselgitamine teine ­ õigusnormi valik ja analüüs kolmas ­ kompetentse organi poolt otsuse tegemine neljas ­ asjas tehtud otsuse täitmise tagamine 4. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse, otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt? Seaduslikkuse ­ kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel Põhistatuse ­ kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta Otstarbekuse ­ 1) seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendustomavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekam tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusndja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust 2) ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt Õigluse ­ on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus 5. Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur? Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele vaatamata peab iga õiguse rakendamise akt andma vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Milline organ on akti väljastanud 2. Millal akt on väljastatud 3. Kus akt on väljastatud 4. Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud 5. Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud 7. Milles seisneb asja lahendamise olemus 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi 2. Akti välja andnud organite järgi Regulatiivsed aktid ­ määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme 10 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Jurisdiktsioonilised aktid ­ aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 6. Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus 1. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigunormidega lubatud piirid. 2. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Õigusrikkumise koosseisu all mõistetakse nelja elemendi ühtsust, mis moodustavad terviku: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne koosseis, käitumise objekt, käitumise objektiivne koosseis. 3. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Subjektiks (õigusrikkujaks) võib olla inimene, nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriiki kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud ega alaealised . 4. Mida hõlmab õigusrikkumise subjktiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü? Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna , kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Süü on kohustuslik õigusrikkumise element. 5. Mis on õigusrikkumise objekt? Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigurikkumine. 6. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Objektiivse külje elemendid on teo õigusvastutus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik tagajärg nende vahel. 7. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ? 1. Hädakaitse 2. Hädaseisund 3. Urjategija kinnipidamine 4. Kuritegude matkimine 5. Kohustuste kollisioon 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7. Kannatanu nõusolek 8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine 8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga? Juriidilne vastutus on vastutus toimepandud rikkumise eest. Juriidilne vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iselomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riigi sunni vahenditest, mis järgneb õigusrikkumisele.
11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ? Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi: kriminaalvastutus , haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus, distsiplinaarvastutus .
7. Tsiviilõiguse üldküsimused 1. Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks? Mis on õigusvõime ja teovõime? FIE õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 on inimesel piiratud teovõime. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15 aastasele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7 aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Õigusvõime ­ võime omada tsiviilõigusi ja ­kohustusi Teovõime ­ isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid 2. Miks ja kuidas toimub füüsilise isiku surnuks tunnistamine? Kui viie aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus, võib kohus isiku surnuks tunnistada. Kui isik jäi teadmata kadunuks mingis õnnetuses, mis oli elule ohtlik või annab eelduse hukkumiseks, võib kohus ta surnuks tunnistada 6 kuu möödudes pärast kadunuks jäämist. Kohus võib isiku surnuks tunnistada seoses sõjategevusega või loodusõnnetusega, kui tema kohta andmed puuduvad 2 aastat pärast sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppu. Samad tagajärjed, mis tegeliku surma korral, eelkõige toob see kaasa tema õiguste ja kohustuste lõppemise seaduses ettenähtud korras. Surnukstunnistatu taasilmumisel või tema elukoha kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. 3. Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Avalik-õiguslikud ­ riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nende suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui seadusest ei tulene teisiti. Eraõiguslikud ­ üldkoosolek, juhatus, nende pidevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. 4. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 5. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisadub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, näilik tehing 6. Mida tähendab tehingu vormivabadus?
12 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seadus pole sätestanud tehingu kohustuslikku vormi 7. Mis on tingimuslik tehing? Tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega 8. Kuidas toimub isiku esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ja milline osa on esindamisel volitusel? Millal lõpeb volitus ? Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires saab esindaja tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga või see võib tuleneda seadusest Esindaja tegutseb esindatavalt saadud volituste alusel, volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele Volitus lõppeb kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähtaeg möödub, ka siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine, esindatav võtab volituse tagasi või sureb , esindaja loobub volitusest jne 9. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Ei ole lubatud teostada seadusvastasel viisil, ka selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule 10. Aegumise mõiste Näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumisele alluvad ainult nõudeõigused, mitte absoluutsed õigused ega kujundusõigused. 11. Millised on nõuete aegumistähtajad? Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat 12. Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Juhul, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega 13. Kuidas toimub välisriigi õiguse kohaldamine? Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte 14. Mida tähendab tagasisaade ja edasiviide? Edasiviide ­ kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise Tagasisaade ­ kui välisriigi normid näevad ette Eesti õiguse kohaldamise 15. Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel? Eesti õigust 16. Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele? Isiku elukohariigi õigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet 13 Triinu Hansalu TTÜ 2008 17. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud 18. Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal 19. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud 20. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah
14 Triinu Hansalu TTÜ 2008