) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides. - Põletiku ,alergia ja tursevastane toime. Koorollus H. gonadokortikoidid – anabooolsed h. Toime : Sarnanevad nad meessuguhormoonidega Kilpnääre kaltsitoniin
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum
sattumist verre) võib aga tekkida palju tervisehäireid südameatakid, kõrge vererõhk. Kolesterooli soovitavad kogused (3) Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada 300 mg ööpäevas. Inimese organism sünteesib 1g kolesterooli ööpäevas. Taimetoidu korral kolesteroolisüntees intensiivistub. Toidu kolesteroolist imendub keskmiselt 50 60%. Kolesteroolifond (4) Inimese kudedes on 140g kolesterooli, eriti rikas on närvikude ja neerupealiste koorollus. Suurem osa kolesterooli sünteesitakse maksas (80%), natuke peensooles (10%) ja nahas (5%). Meie organismi kolesteroolifondi moodustavad: Toidukolesterool Endogeenne, sünteesitud kolesterool Süsivesikud 1 On levinumad loodusühendid, mis on organismi poolt hästi omastatavad, hästi kättesaadavad, odavad ning kõrge energiaväärtusega. Süsivesikuid on kahesuguseid: Organismi poolt omastatavad Organismi poolt mitteomastatavad ballastained, mis
Funktsioon Mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 8. Langerhansi saarekesed Hormoon: Insuliin Toime Muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks, veresuhkur Hormoon: Glükagoon Toime Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks, veresuhkur tõuseb 9. Neerupealised GLANDULAE SUPRARENALIS Säsiollus Produtseeritakse adrenaliini ja noradrenaliini Funktsioon On sarnane vegetatiivse NS sümpaatilisele Koorollus Toodab mitut hormooni, mida nimetatakse kortikosteroidideks Hormoon: Aldosteroon Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb Hormoon: Glükokortikoidid Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1
Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Enamiku glükoosist saab inimorganism toiduga. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Seega on hädavajalik sünteesida ka inimorganismis glükoosi vältimaks tema defitsiiti veres ehk hüpoglükeemiat. Nii aitavadki maks ja neerude koorollus hoida glükoneogeneesi abil veresuhkru tasemel, mis rahuldab aju, lihaste, erütrotsüütide jne metaboolseid vajadusi. Kestev hüpoglükeemia tekitab tõsiseid probleeme, sest närvikoe, embrüonaalsete kudede, testiste, silmaläätse, silma sarvkesta, neeru säsiolluse, erütrotsüütide primaarseks "kütuseks" on glükoos. Näiteks vajab inimese aju 10-130 g glükoosi päevas. Glükoosi biosüntees on oluline ka kestva intensiivse kehalise koormuse puhul.
33 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks VIII. Eritumine Neerude funktsioonid. Neerud on paariline organ, mis asetsevad kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Nad on umbes 10-12cm pikad ja 4cm paksud. Koosnevad: o Koorollus – seal paiknevad väikesed kapillaarpõimikud, kus toimub üleliigse vee ja ainevahetuse jääkainete filtratsioon ja uriini teke o Säsiollus Neerude funktsioonid: - ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist - võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid - võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest
VIII. ERITUMINE A. Neerude funktsioonid. Esmas- ja lõpliku uriini teke. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Neerude funktsioonid. Neerud on paariline organ, mis asetsevad kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Nad on umbes 10-12cm pikad ja 4cm paksud. Koosnevad: Koorollus – seal paiknevad väikesed kapillaarpõimikud, kus toimub üleliigse vee ja ainevahetuse jääkainete filtratsioon ja uriini teke Säsiollus Neerude funktsioonid: ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest