1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist)
Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs 2. Hipofüüs 3. Kõrvalkilpnäärmed 4. Harkelund e. tüümus 5. Neerupealised 6. Kõhunääre e. pankreas 7
organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse
Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level
Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest Silma adaptsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime
spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre, ■ kõrvalkilpnäärmed , ■ harkelund ehk tüümus, ■ kõhunäärme ehk
ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15
vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest
Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid,
produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid.
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid
Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks
· Luustumistuumad epifüüsis · Epifüüsiplaat Epifüüsiplaat · E. võimaldab luude pikikasvu kõhrerakkude paljunemise tulemusel · E. eristatakse järgmisi tsoone hävivate kõhrerakkude tsoon hüpertrofeeruvate kõhrerakkude tsoon, jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luude pikikasv lõpeb epifüüsiplaadi läbimurdmisel · Luud kasvavd jämedamaks pealistumise e. apositsiooni teel perikondraalse ossifikatsiooni arvel Epifüüs Luu Kaltsifitseerunud kõhr Muutusteta kõhr Proliferatsiooni tsoon Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi
5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus
Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks
mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded
organismis paljude elundite ja elundsüsteemide tööd. ● Erandlikud: hüpotalamuse-hüpofüüsi süsteem ning neerupealised - ülejäänud näärmetel on 1 v 2 mõjupiirkonda, aga hüpotalamus ja hüpofüüs osalevad oluliselt mitmesutustes talitlustes. Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: ● ajuripats hüpofüüs HYPOPHYSIS ● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES
Hormoonide jaotus toime alusel: 1) Hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile 2) Hormoonid, mis reguleerivad 1. rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist 3) Hormoonid, mis reguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist Hormiinde toimemehhanismid: Regulatsioon Aine hulk veres mõjutab hormooni, närvisüsteemi toimet Teiste hormoonide reguleeriv toime 3. SSN süsteemi kuuluvad: Hüpofüüs HYPOPHYSIS Epifüüs CORPUS PINEALE Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE Tüümus THYMUS Langerhansi saarekesed kõhunäärmes Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS Sugunäärmed 4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon
19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b) nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3. sisekõrv; b) kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus 20. Nimeta vähemalt 5 sisenõrenääret; märgi igaühe juurde lühidalt, kus ta asub 1. kilpnääre - kaelal kõri kõrval ja trahhea ees 2. hüpofüüs e ajuripats - koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa - hüpotaalamusega 3. käbikeha e epifüüs - keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa - epitaalamuse koostisse 4. harkelund e harknääre e tüümus - näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel 5. kõhunäärmesaareksed e Langerhans`i saarekesed e pankreasesaareksed - pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pakrease sabaosas
Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid. 4. Õlaliiges. Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges
10. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas lihassensorid ja millised on nende ülesanded? • lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust; • Golgi kõõluseorgan→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järjestikku ja mõõdab eeskätt lihase pinget 1. Millised endokriinsed näärmed on inimese organismis?1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7. neerupealised; 8. sugunäärmed. 2. Milline on endokriinsete näärmete ülesanne inimese organismis? produtseerida bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis?
Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus).
frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille
D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27
D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine
keha pinnale või kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - Suhteliselt hästi uuritud, tuntud juba rohkem kui 100 aastat, osa mitusada aastat – nt kõhunääre, nende ehituslikuks omapäraks on see, et nad koosnevad suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest. Ühes näärmes võib olla 2-3 erinevat tüüpi näärmerakke.) Sisesekretoorsed näärmed on: hüpofüüs ehk ajuripats, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed – nendes kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed – nii sise- kui ka välissekretoorse osaga. Kõhunäärme sisesekrotoorne osa produtseerib kõhunäärme hormoone, väline produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne
Hüpotaalamus Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone: 1)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni suurenemise. 2)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni pidurdumise. !Reguleerib kõiki sisenõrenäärmeid läbi ajuripatsi! Ajuripats ehk hüpofüüs: o Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. o Toodab kasvuhormooni o Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. Käbikeha ehk epifüüs: o Reguleerib inimese ööpäevasei rütme o Reguleerib nahapigmendi sünteesi Kilpnääre: o Toodab hormooni türoksiin. o Mõjutab organismi ainevahetuse kiirust o Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised: o Toodavad hormooni adrenaliin. o Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes jne. Sugunäärmed:
Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju
sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid
Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund. Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus-epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline
Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund. Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus- epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht – liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb
Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid)
keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.)
Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a. Niudeluu b. Lodiluu c. Keeleluu 8. Millele kandub keharaskus istudes? a. Jalgadele b. Silelihastele c. Istmikule 2.2 Luu ehitus Kirjuta joonte juurde, millega on tegemist. 13 epifüüs epifüüsiplaat diafüüs epifüüs 14 2.3 Liigese ehitus Märgi joonistele põlveliigese osad. 2.4 Luustiku ülesanded Nimeta luustiku ülesandeid meie organismis. (4) - - - - 2.5 Liigeste tüübid Kirjeldatud on erinevaid liigeste tüüpe. Märgi tabelisse number, kus joonisel teatud liiges asub. 1 Number
kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused:
koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine *** Muu allikas Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud, mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad, mis on põhiline toitainete tagavara. Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). (info õpikust) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa (epifüüs, epifüüsiplaat ja metafüüs) ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4
Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu,
Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus.
skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal 5. luurakkude õõned 6. osteoonilamellid 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) JOONIS vihikus. 1. epifüüs 2. metafüüs 3. diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja
subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Hüpotalamuse FUNKTS:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul EPITALAMUS sisaldab tuumasid mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerib emotsonaalseid ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3
mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e
- Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon? - Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) 25. Luude üldosast: a) Kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala - Epifüüs, diafüüs, metafüüs b) Millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal - Liigespindadel liigeskõhr, mujal (väljaspool) periost ja (seespool) endost 26. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. - Ninaluu (2), ülalõualuu (2), alalõualuu (1), sarnaluu (2), pisarluu (2), suulaeluu (2), sahkluu (1), keeleluu (1) 27. Lihaste üldosast: a) Millest koosneb "motoorne ühik" - Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest
funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid:
kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa) · Neerupealised · Munasarjad ja seemnesarjad Hormoonide klassifikatsioon · Aminohappehormoonid, peptiid- ja valkhormoonid (nt. angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid)
n mikroobid 3. TÖÖ SISESEKRETSIOON Hormoonid on kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre sisenõrenäärmed. Neid mõõdetakse mg 100ml veres. Hormoonid, mida vaja pole, lõhustuvad organismis kiiresti. Nende produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest. Endokriinnäärmed (puuduvad viimajuhad – eritavad sekreedi otse verre): 1) Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre 2)Hüpofüüs e. alumine ajuripats 3) Tüümus e. harknääre 4) Türoid e. kilpnääre 5) Paratüroid e. kõrvalkilpnääre 6) Pankreas e. kõhunääre 7) Neerupealised e. adrenalised: – Neerupealiste säsi (medulla ) – Neerupealiste koor ( cortex ) 8) Sugunäärmed e. gonadid 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega
annaabi.ee 
