Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (162)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp ?
 
Säutsu twitteris
"Keisri hull"
Jaan Kross
3.Mahlakuu 10217
Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte:
Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg ( ohvitser ) koos oma sõbra Timotheus von Bock `iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas , et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära.
T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat".
Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi arutas Jakob tihti teemal, et tal on jube imelik õde - hyppab kõhkluseta niimoodi kõigesse sellesse segadusesse. Jakob tundis ta yle mõningal määral uhkust , aga samas, säilitades kainet talupojamõistust, tundis ka pisukest ebamugavust ja võõristust).
Asjad arenesid omasoodu ning peatselt oli Eeva (khmm) tiine. Olnud, vaid kolm kuud sellises seisus, tabas auväärset prouat aga hoop: Sisse lendas keski kõrgem ohvitser Tallinnast (ei mäleta enam kes, mingi itaallane vist ), kes arreteeris Timo ja sobras kõik ta paberid läbi ja võttis kaasa (seda muidugi endaga kaasas olnud soldatite käte läbi).
Niisiis kaob Timo silmapiirilt (ette rutates ja teie põnevust rikkudest paljastan ma, et koguni 9 aastaks). Eeva elu muutub jube raskeks, sest ta on Balti aadlile tõeline pain in the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud).
Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb , aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast , millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline.
Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut. See päevik ongi tegelikult romaan - st romaan on päevikuformaadis).
Tulles tagasi põhiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle välja ja väites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle).
Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold ) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda ).
Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi .. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses. Sellepärast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust välja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta väga eliitvang. Kuigi keegi teda näha ei tohtinud pidi vangla kindralist komandant iga ta sooviavalduse peale kohe kohale tulema ja oli temaga seejuures alati väga viisakas, lisaks vediti ta rotte täis kongi ka uhke tiibklaver ning selle roka kõrvale, mida kõik vangid sõid, sai tema shokolaadi ja sigarette - väga syrr värk, jättis mulje nagu see raudmaskiga mees Louis XIV ajal.)
Anyway, välja saanuna oli ta koduarestis: algul enda naise valvatuna, hiljem aga yhe inglase , La Trobe, poolt, kelle määras Võisikule elama Võisiku mõisa hooldekomisjon (selline asi moodustati selletõttu, et peremees oli peast loll ja ei saanud ise oma vara hallata). V. Bockid ise kolisid elama vanasse härrastemajja. Mõnda aega hiljem oli inglane sunnitud välja kolima , sest ta ei kirjutanud järelvalvet teostavatele organitele raporte Timo kohta (Salaaruannete kohustus oli talle pandud Võisiku tema kätte andmisel. Tema aga läks v. Bockide juurde ja palus neil ise need raportid kirjutada või vähemalt tema kirjutatud raportid yle vaadata, aga kuna Timo sellest ettepanekust keeldus, siis ei kirjutanud Inglane midagi ja tõsteti mõne aja pärast välja).
Umbes sellel ajal plaaniti juba ka põgenemist välismaale. Jakob oli Pärnus maad kuulamas käinud (Ettekäändeks olid tal mingid rahvaluuletused Napoleoni-sõdadest, mis ta kogunud oli, ja nyyd "Beiträge.." toimetajale Rosenplänterile pakkuma läks) ning kokku leppinud yhe Hollandi päritolu merekapteniga, kes nad ära pidi viima, aga esimene põgenemine kukkus läbi seetõttu, et kapten ei saanud yhel aasta tulla. Mõnda aega hiljem prooviti uuesti põgeneda, aga see jäi ära sellepärast, et Eeval ei õnnestunud Georgi ehk Jyrit (Eeva ja Timo poeg) tuua ära Tsarskoje Selo lytseumist (Sinna oli ta keisri poolt isiklikult määratud. Olnud seal yhe aasta määrati ta jälle keisri poolt isiklikult mereväe kadetikooli kus keiser tema käekäigu vastu isiklikku huvi tundis ja teda isiklikult kiitis ). Kyllalt kummaliselt haigestus Jyri vahetult enne ema saabumist väga rängalt ja tervenes ime läbi jälle peatselt, aga põgenemise jaoks liig hilja .
Kolmandal põgenemiskatsel saadi Jyri kätte ja jõuti isegi Pärnu (Timo koduaresti probleem lahendati nõnda, et inglase asemel Timo järgi luurama pandud aadlimehe Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada , et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!".
Timo aga istus lolli näoga nurgas ja lõpuks teatas, et ta ei saagi põgeneda, sest põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla.
Nih sellega siis oli põgenemine tyhistatud ja kõik sõitsid tagasi koju (Selleks ajaoks oli Jakob juba ära kolinud pisut eemale naabervalda kus ta oli abiellunud yhe Anna nimelise lesega ja tollega kahasse maja ostnud).
Enne seda põgenemist olid Jakobi kätte hoiule antud mingid paberid, mida Eeva ja Timo enda käes ei julgenud hoida (P. v. Mannteufel teadis, et Timo midagi kirjutab ja tahtis välja uurida mis see on, sellepärast käis ta Võisikul olnud varuvõtmeid kasutades Timo tuba läbi otsimas. Timol olid paberid aga mingis peidikus ja kirjutuslaua sahtlites ainult mägede kaupa kokaraamatuid:-). Aga igal juhul seekord millegipärast peidikuid ei usaldatud ja kraam toodi Jakobi juure ) Jakob ei jõudnud neid eriti uurida, aga ta sai aru, et tegu on kodeeritud teksiga st absurdne tekst mis muutuks aga mõistuspäraseks kui võtta sealt umbes iga kolmas lause. Läbi lugeda ta seda ei jõudnudki (neist paberitest veel hiljem).
Mõne aasta pärast tuli koju Jyri. Käis ka Jakobi pool ja see näitas talle Timo keisrikirja. Jyri luges osa läbi ja siis pani käest ära, sest nagu ta ytles, ei saaks ta
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2921 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 162 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tydrik03 Õppematerjali autor

Lisainfo

Jaan Kross

Mõisted


Kommentaarid (162)

Aeolian. profiilipilt
Aeolian.: Tõepoolest kasulik. Omab nii kokkuvõtet kui ka arvustusi. Kronoloogiline kokkuvõte aitab sisulise kontrolli puhul või lihtsalt meeldetuletuseks; kaasas on ka paar loomingulisemat arutlust, mis aitavad just ridade vahelt lugemise vajadusel või on kasulikud enese juurdlevamaks mõttetööks.



Lühidalt: aitäh. Tasub alla laadida.
21:40 01-02-2009
Bianka89 profiilipilt
Bianka89: Suurepärane kokkuvõte. Kõik vajalik- sisu kokkuvõte, võrdlused, peamõte, tsitaadid olemas, need on ka erinevate autorite pooltkirjutatud:) tänud!
22:54 02-04-2009
Mi.S profiilipilt
Välgats Tartust: Hea kokkuvõte, kuid tekst peaks kuidagi liigendatud olema, et hallist jorust oluliseid asju üles leida. Näiteks alapealkirjade või paksu kirjaga.
03:39 18-04-2012


Sarnased materjalid

17
doc
Keisri hull
5
rtf
Jaan Kross-Keisri hull-väga põhjalik kokkuvõte
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
69
doc
Suuline exam
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
10
doc
Keisri hull
7
odt
Jaan Kross- Keisri hull-
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun