Keisri Hull - lühikokkuvõte (8)

- Keisriks oli Aleksander I
- Rahvas austas teda, kirjalikes pöördumistes rõhutati tema positsiooni,
tema head valitsemist ja lahkust.
- Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I
lähikonda)
- Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva , kes oli mõisas teenja.
Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära.
- Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning
muud „inimesele vaja olevat“. Õpingute käigus räägitakse Eevale, et
Timotheus on Peterburis ühe uhke naise kätt palunud , kuid korvi saanud, ning Timotheusile räägitakse, et Eeva on teda petnud. Neid üritati lahku ajada,
kuna keegi polnud rahul, et nii kõrge inimene abiellub nõnda vaese
tüdrukuga.
- Peale õpinguid Timotheus (erruläinud kolonelleitnant) ja Eeva abiellusidki.
Asusid elama Võisikule, Jakob läks nendega kaasa. Autor kirjutab Timotheusi nime kui Timo ja Eeva nime ikka Eeva, kuigi viimane vahetas nime enne abiellumist Katharinaks, kuna nad abiellusid Venemaal, õigeusu kommete kohaselt, ning see oli selleks vajalik.
- Jakob tundis, et hakkab õest võõranduma.
- Peale seda jäi Eeva rasedaks. Peale seda arenesid ajasd omasoodu.
- Kolme kuu pärast lendasid Võisikule sisse kõrgem ohvitser Tallinnast, sobras ja võttis kaasa kõik Timotheusi
paberid ning viisid mehe kaasa.
- Eeva elu muutus jube raskeks, sest ta oli Balti aadlike tõeline „pain in the ass“. Näiteks ükskord,
kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud.
- Keegi ei teadnud , miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud.
- Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus , kuna kiri oli väga
üllameelne ja suurehingeline.
- Jakob leiab aga Timo vanast toast , kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile.
- Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja
omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.
Manifestis on ka kirjas, et on pidanud keisri eest 60 sõda, ning see on 61-ne, mille ta peab keisri vastu.
- Kirja leidis Jakob kirjutuslaua kohal olevast peidiku peidikust, mis oli lae kohal.
- Peidikus hoiab ta oma päevikut, mis tegelikult ongi see romaan.
- Timo istub vangis, kuid keegi ei tea isegi kus täpsemalt. Selle uuris välja Georg mingite imetrikkidega ning saab ka vanglasse komandandi juurde, väites et on tema sugulane.
Komandant aga talle oma venda ei näita ja Georg saadetakse minema.
- Peale seda pole ka Georgi enam kuskil näha, ta läks erru ning reisib nüüd välismaal.
- Eeva käib ja palub oma mehe eest: rahvalt , isegi keisri tädilt.
- 9 aasta pärast lastakse Timo vabaks, keiser Aleksander I on surnud ja asemele tuli uus, Nikolai.
Timo lastakse vabaks, kuna on hulluks läinud. See kas ta ka päriselt hulluks läks, on iseasi . Timo rääkis Jakobile, et vanglas olles kuulis ta hääli, ulgus oma kongis ja märatses.
Vahisoldatid peksid Timol hambad suust välja, kuna ta ei andnud neile rahu. Keegi ei
tohtinud Timot näha ning vangla kindralist komandant pidi iga tema sooviavaldusel kohale
tulema ning oli temaga alati väga viisakas. Timo rotte täis kongi viidi isegi ilus tiibklaver,
ning vangla toidu kõrvale sai tema shokolaadi ja sigarette. Keisri arvates oli ta väga
eliitvang.
- Vabaks saades pidi Timo olema mõisas koduarestis, algul valvas teda tema naine, hiljem
aga mingi inglane La Trobe, kelle määras valvajaks Võisiku mõisa hooldekomisjon.
Komisjon määrati seetõttu, et Timo ei suutnud ise oma vara hallata, kuna ta oli
hulluks kuulutatud.
- La Trobe pidi varsti aga lahkuma , kuna ei kirjutanud komisjonile raporteid.
- Timol tekkisid mõtted välismaale põgeneda. Jakob käis ka Pärnus maad kuulamas. Ettekäändeks
olid tal mingid Rahvaluuletused Napoleoni-sõdadest mida ta kogunud oli, mida ta nüüd
toimetajale Rosenplänterile pakkuma läks.
- Jakob oli kokku leppinud ühe hollandi päritolu merekapteniga, kes pidi neid ära viima.
Esimene põgenemise katse kukkus läbi, kuna kapten ei saanud ühel aastal tulla. Teine põgenemine kokkus läbi aga seetõttu, et Eeva ei suutnud Georgi ehk Jürit Tsarskoje
Selo lütseumist ära tuua. Jüri oli sinna keisri poolt pandud, kes isiklikult tundis huvi
tema käekäigu üle. Peale ühte aastat seal koolis pidi ta keisri käsul minema edasi
õppima Mereväe kadetikooli, kus keiser tema käekäigu üle isiklikku huvi tundis ja
teda isiklikult kiitis. Eeva ei saanud Jürit koolis ära viia, kuna poiss haigestus
kummalisel kombel väga äkitselt ning sai ka terveks väga äkitselt peale ema
lahkumist , aga põgenemise jaoks oli siiski juba liialt hilja.
Kolmandal põgenemiskatsel saadi Jyri kätte ja jõuti isegi Pärnusse (Timo koduaresti
probleem lahendati nõnda, et inglase asemel Timo järgi luurama pandud aadlimehe
Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja
maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski
saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti
mingit pada , et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle
hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu ) ja kui ta aru sai, et
tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei
põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!".
Peale seda istus Timo maha ega tahtnudki enam põgeneda. Ta tahtis Keisri kirstunael edasi olla. Siis sõitsid kõik koju tagasi.
- Jakob oli selleks ajaks kolinud ära naabervalda, kus ta oli abiellunud ühe Anna nimelise lesega ning ostnud seal maja.
- Enne põgenemist olid Eeva ja Timo andnud Jakobi kätte mingid paberid, millele
Timo oli midagi kirjutanud. Paberid anti Jakobile, kuna need pidid jääma saladuseks, aga kuna Mannteufel tahtis hirmsasti teada, mida Timo kirjutab ja ta oleks need
varuvõtmetega üles otsinud, antigi need Jakobile hoida. Paberitel oli Jakobi jaoks
kirjas mingi absurdne tekst, kuid kui lugeda om igat kolmandat lauset, siis tegi see
teksti isegi arusaadavaks. Jakob ei jõudnud neid pabereid läbi lugeda.
- Mõne aasta pärast tuli Jüri koju. Jüri käis ka Jakobi pool ning Jakob näitas Jürile Timo keisrikirja.
Jüri luges pool läbi ja pani kirja käest, sest nagu ta ütles, ei saaks ta pärast selle lõpuni
lugemist oma isa enam iseenda ees õigustada.
- Võisikul olles näitas Jüri üles igakülgset austust keisri üle (koolis tehti talle täielik
ajupesu). Peale Jüri lahkumist virutas Timo Jakobi nähes piibu ahju ja lausus „Ei
piipu, ei poega “.
- Veel hiljem tuli Võisikule Laming – mees kes oli mõisavalitseja enne Timo ära viimist, ta oli juba
ammu olnud keisri spioon . Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo kirjutanud oli.
- Ühel päeval kuuldi Timo toas pauku , ta leiti haavlilaeng peas, püstol käes. Kuna kristlik kirik ei salli enesetappu, öeldi kohe, et tal läks püstol laadides lahti. Imelik asi oli selles, et Timo kasutas püstolit ainult märki laskmisel, ning kasutas seal alati ainult kuule , aga lastud oli haavlitega. Kirjanik jätab ka kerge mulje, et see oli Lamingu poolt sooritatud mõrv, kes oli Timole vahele jäänud Timo toas paberid käes. Akna all olid mingid imelikud jalajäljed ja seinal rippunud kaheraudsel püstolil oli üks raud tühjaks lastud, teises aga haavlid sees. Imelik on see, et kui Timo oleks ennast ise lasknud sellest püssist, siis kuiad oleks saanud kaheraudne tagasi seinale?
- Nüüd tuleb teoses pikk vahe. Järgmine sissekanne tehakse alle smitukümmend aastat hiljem. Jakob on hakanud filosfeerima ning näeb asju teise pilguga. Ka Timo ei tundu enam nii mõtetu tegelane, kui alguses. Jakob annab teada, et reisib ära lõunasse, oma tervist parandama. Jakob annab oma päeviku nüüd juba admiraliks tõusnud Jüri kätte ja avaldab lootust, et Jüri seda ära ei viskaks, kuna siis poleks sellel maailmal enam lootust.
Tegelased:
Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga – Alekander Esimesega
Jakob Mätlik – päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend
Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty – alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga
doktor Robst – hoolitses mõisarahva tervise eest
Käsper – Bockide teener
Elizabeth/ Elsy – Timo õde
Jette - Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
Anna – Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine
härra La Trobe/ Jean Frederic / John Frederick / Johann Friedrich – Võisiku rentnik , kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest
Jüri – Timo poeg, ustav keisrile
Eeva – Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja
Laming – mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
Peter von Mannteuffel – Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv
Karl – Timo vend, kes avaldas Eevale armastust