Oranz on väga hea hoiatusvärv. Sobib ideaalselt sedalaadi tähelepanu tõmbamiseks, nagu vajavad näiteks teetöölised või jalakäijad pimedal ajal. Kui inimene väldib Oranzi, näitab see tema kartust elu ees. Oranz mõjub optiliselt heledana, lähedasena ja säravana. Tekitab aistinguid soojast, kuivast, kohevast ja esiplaanil olevast. Mõjub rõõmsalt, ergutavalt, liikumapanevalt, aktiviseerivalt, elujõudu andvalt. Oranziga seondub emotsionaalsus, elavus, joviaalsus, sõprus, heldus, ülevoolavus, tundlikus, glamuur. Oranzis peituvad vabanemisvõimalus ja uurimisvõime. Oranziga seotud assotsiatsioonide vastandlikkust kinnitavad nii Saksamaal kui ka Eestis läbi viidud uuringud: neljandikule küsitletuist on see soojuse ja seltsivuse värv, sama paljud peavad seda läbitungivaks. Oranzi kaldutakse liigitama pigem ebameeldivate värvide hulka, selle kõige veendunumad vastased on puberteediealised. See-eest armastavad Oranzi lapsed ja kunstnikud. 3
Imelikud on mõõdud nagu 9/8, 7/8 ja 8/8, mida kasutasid bändid nagu Tool ja Dream Theater. Suurem enamus laule progressiivses rockmuusikas olid siiski 4/4 ajas. Kõige kuulsamad progressiivse rock muusika esindajad olid Emerson, Lake & Palmer (ELP), Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins, Pink Floyd ja Frank Zappa. 1.2 1960-1970. aastad Kõik algas psühhedeelse (Psühhedeelset kogemust iseloomustab vaimule varem tundmatute ettekujutuste tajumine või vaimu loominguline joviaalsus, mis on vabanenud tavalisuse ahelaist) muusikaga, mida esindasid The Jimi Hendrix Experience, Pink Floyd ja The Beatles. Psühhedeelne rockmuusika üritas jäljendada ja tugevdada psühhedeelsete ainete mõju (LSD). 60ndate lõpul kogusid populaarsust bändid nagu King Crimson ja Yes. Yes mängis sümfoonilist rocki sellepärast, et seal esines neil võimalus kasutada sümfoonilisi orkestreid. King Crimson koos Vander
kasutasid bändid nagu Tool ja Dream Theater. Suurem enamus laule progressiivses rockmuusikas olid siiski 4/4 ajas.4 Kõige kuulsamad progressiivse rockmuusika esindajad olid Emerson, Lake & Palmer (ELP), Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins, Pink Floyd ja Frank Zappa. 1.2 1960-1970. aastad Kõik algas psühhedeelse (Psühhedeelset kogemust iseloomustab vaimule varem tundmatute ettekujutuste tajumine või vaimu loominguline joviaalsus, mis on vabanenud tavalisuse ahelaist) 5 muusikaga, mida esindasid The Jimi Hendrix Experience, Pink Floyd ja The Beatles. Psühhedeelne rockmuusika üritas jäljendada ja tugevdada psühhedeelsete ainete mõju (LSD) 6. 60ndate lõpul kogusid populaarsust bändid nagu King Crimson ja Yes. Yes mängis sümfoonilist rocki sellepärast, et seal esines neil võimalus kasutada sümfoonilisi orkestreid. King Crimson
atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin
hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida
hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida
annaabi.ee 
