Väga põhjalik imkats "Keisri hull" (1)

Jaan Kross „Keisri hull“
IMKATS
IMKATS-skeem:
I( teosega seotud inimesed):
Timotheus Von Bock
Keisri hull, tõtträäkiv aadlik . Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist.
1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega „Vapruse eest“. 1812 . aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva , ent on sunnitud peagi taanduma.
Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik ( kolonel ).
1816 – Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru .
Elsy – Timo õde ning hilisema Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli, kallis naine.
Georg von Bock – Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa
Karl – Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab
Eeva Mättik (Katharina von Bock, Kitty) – teose peategelase õde, päritolult lihtne talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja armastusest Timo vastu tema revolutsioonilisi ja hulle ideid kaitseb ja toetab.
Jakob Mättik – Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on „Keisri hull“ tegelikult Jakobi lugu.
Jette – isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse , kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta.
Anna – Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub , et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde)
Isand Laming – Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist.
John Frederick La Trobe – Võisiku uus mõisavalitseja, pärast Lamingut.
Peter Otto Zoege von Manteuffel – Kõige hilisem mõisavalitseja ning kõige otsekohesem nuhk.
Kapten Snyder – „Amelandi“ kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima
Ajalooliselt tähtsad isikud:
Venemaa keisrid
Aleksander I
1777 . aastal 12. detsembril sündis tulevane keiser Aleksander I (Venemaa keisrinna soovib poisist kasvatada tugeva, vastupidava ja haritud juhi, kes juba maast madalast peab sirguma spartalikus õhkkonnas – magamistoas ei tohi olla ei rohkem ega vähem kui 15 kraadi, tema raudvoodis on kõvad nahast padjad, ta peab end igal hommikul külma veega pesema. Katariina nimelt usub, et ranguse ja visadusega võib kujundada inimese,kes on üle omasugustest).
1796 sureb 6. novembril keisrinna Katariina II, Aleksandri isa Paul kuulutatakse keisriks.
Paul I oli türann, kelle jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid piiranguid. Algab preisilikule sõjaväedrillile ning tsensuurile rajatud ajastu, mis sünnitab ohtralt vandenõusid. Aleksander, mõistnud, et Paul püüab hävita kõik, mille Katariina on loonud, nõustub ta vandenõuga, mille tulemusena Paul I tapetakse ning Aleksander kuulutatakse keisriks. Pauli ametliku surma põhjusena tuuakse välja ajurabandus.
Teoses käseb Aleksander T. Von Bockil omale täieliku ja otsekohese truuduse lubada, mida järgides Timotheus vangipõlve saadetaksegi.
Nikolai I
Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm 1826. aastal. Uueks keisriks sai Nikolai I.
Erinevalt Aleksandrist ei olnud Nikolai valgustatud monarh , teda on eelkõige kasvatatud
sõjaväelaseks, ta valitses riiki range käega ja seetõttu sai tema prioriteediks oma võimu
kindlustamine. 1826. aastal kehtestati Vene impeeriumis uus tsensuur . Samal aastal asutati
poliitilise juurdlusosakonnana Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku Kantselei kolmas osakond
(Kotšinev 2006: 221). Kolmanda osakonna isikkoosseis oli väga väike – sinna kuulus vaid
paarkümmend inimest, ent osakonna käsutusse anti terve sõjavägi. Kolmanda osakonna
peamine jõud olid aga salaagendid, kes imbusid kõikjale: kaardiväkke, ministeeriumi,
sõjaväkke. Informaatoriteks said kõrgkihi esindajad. Venemaal öeldi, et agente oli kõikjal,
isegi supi sees.
Otto Wilhelm Masing ( 1763 – 1832 ) – Oli eesti pastor ja keelemees , tõi eesti kirjakeelde „õ“ tähe. Teoses saatis T. Von Bock Eeva, ning seltsiks tema venna Jakobi, pastor Masingu juurde viieks aastaks õppima.
J. W. von Goethe – teoses kirjtuas Timole pühendusega luuletuse.
F. R. Faehlmann ( 1798 -1850)
J.H Rosenplänter (1782-1846)
M(mõisted):

• Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le.
  
• Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab.
  
• Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
  
• Hull – teisitimõtleja, rebel
  
• Husaar - ratsaväelane
  

K(koht):
„Keisri hullu“ tegevuspaigaks on pärisorjuse aegne Eestimaa ning keisrite Aleksander I ja Nikolai I aegne Venemaa, põhiliselt Võisiku mõis ja Kivijala härrastemaja, aga mingis osas ka Pärnu, kus Bockide põgenemisplaan koha leidis, Põltsamaa (proua Koltsi maja), Schlüsselburgi kindlusvangla, millest Timo paaris peatükis juttu teeb.
A(aeg):
19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg.
T(tegevuskäik):
Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarrestis Võisikul ning edasi hakkab Jakob Mättik oma päevaraamatus sündmusi ajatelge pidi lahti seletama. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja . Seejärel saadab ta Eeva koos Jakobiga Masingu juurde viieks aastaks õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga.
Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord . Vanglast pääsemine kodumõisa tähendab Bocki jaoks sattumist vihma käest räästa alla – näiliselt on ta vaba, ent piiratud liikumisõigus ahistab kangelase tegevus- ja liikumisvälja. Bocki naine ja naisevend Jakob hakkavad kavandama plaani Lääne-Euroopasse põgenemiseks ning vaatamata äpardustele tundub plaan realiseeruvat. Põgenemisööl otsustab Timo minemisest loobuda , jääda koju, viidates krahv Pahleni sõnadele, et need, kes ei lähtu isiklikust kättemaksujanust, jäävad ning otsivad alternatiive. Seesugune käitumine tekitab kaaskondsetes mõistmatust, ent Bockid jäävadki koju, lähevad tagasi Võisikule ja jätkavad igapäevaeluga. Jätkuvad ka nuhkimised ning aruandlus erilise staatusega (kahe keisri poolt hulluks tunnistatud!) valvealuse kohta. Põgenemisplaanide luhtumise järel keskendub kroonik Jakob oma personaaliale, päevaraamatu sissekanded on valdavalt kirjutaja isiklikku elu ning olmet puudutavad, milledele järgneb aga teose viimane järsk kurv .
Ühel 1836. aasta kevadpäeval kostuvad lasud, Timotheus von Bock leitakse surnuna lukustatud toast . Jakob ei usu enesetapuvõimalikkusse ning otsib algaja detektiivi entusiasmiga võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on tapetud . Jäljed ja neist tuletatav järelduskäik mõrvaversioonist on illusoorset laadi ning kohtuprotokolli kirjutatakse põhjusena surm õnnetusjuhtumi läbi. Päeviku viimane sissekanne on kirjutatud 23 aastat hiljem, Jakob muretseb, kas lugu Timotheus von Bockist saab kunagi avalikuks või ununeb keerulise elusaatusega iseäralik aadlik minevikuhämusse. Ta jätab päeviku ja seega ka otsustamise Bockide pojale, Jürile.
S(sõnum):
Minu silmade läbi võib Jaan Krossi „Keisri hullule“ läheneda mitte ainult kui ajaloolisele romaanile, vaid kui ka Vastupanu- ja truuksjäämise romaanile, mille peategelaseks oleks nõrga ja ara Jakob Mättiku asemel Timotheus kui kangelane, kui päevikule, milles Jakob oma tunnete ja mõtetega maadleb ning kui ka armastusromaanile, mis üsna traagilise lõpu läbi kahe loo leidis (siinkohal pean silmas Eeva ja Timo armastuslugu ning Jakobi, Jette ja Anna lugu).
„Keisri hullu“ puhul on tegemist väärtteosega, kus tegelasi iseloomustab truuks jäämine oma eesmärgile, millega sageli kaasneb võõrandumine lähedastest ja suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi läbi sümpaatia, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt türanniseerinud ja orjastanud ning et see tuleb lõpetada.
Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. „Keisri hull“ on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja.
Kasutatud materjal:
Jaan Kross „Keisri Hull“, Eesti Päevaleht, 2008
Lingid :
http://www.eki.ee/dict/ekss/
http://yksainus.blogspot.com/2011/08/keisri-hull-kirjandusklassika.html
http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/jaan-kross-keisri-hull-vaga-pohjalik.html
http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1745&sari=D
Marju Mändmaa, „Jaan Krossi romaanide „ Taevakivi “ ja „Keisri hull“ käsitlusvõimalusi kirjandustundides“ , õpetajakoolituse magistritöö